PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK (1)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Riidest nukud

Riidest nukud MATERJAL: · Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nukkude kehaks · Lõnga juusteks · Sinist, punast ja musta tikkimislõnga näo tegemiseks · Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida vatiiniga ja

Kultuur

2

docx

Põlva neiu rahvarõivad

b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht) j-h Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga. Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge.

Kultuur

28

pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Äksi​ ​Püha​ ​Andease​ ​kirik 2  ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD Äksi naise ülikond koosneb särgist, seelikust, kampsunist, kaelarätikust, põllest, tanust, sukkadest ja kingadest. Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega, neiu rõivastust pärjaga​ ​ja​ ​põlleta. Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel

Kultuur

24

doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium  2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru

Ajalugu

46

pptx

TORI RAHVARÕIVAD

Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid. Põlvpüksid ulatusid õige pisut allapoole põlve ja olid eest nööbitava lakaga. Püksisääred olid suhteliselt kitsad ja sääre alumine ots oli külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk ­ kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk ­ kuube külma ajal ja isegi kasuka peal.

Uurimustöö

14

docx

Kihnu rahvariided

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu nain

Rütmika ja muusikaline liikumine

10

doc

Tarvastu rahvarõivas

Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale,

Rahvuskultuuri liikumine

3

doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jala

Käsitöö

Kommentaarid (1)