PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Salu, Stella

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK (1)

Põhikool - Kultuur-Kunst - Rõiva ajalugu

5 VÄGA HEA

Tilsi Põhikool
PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK
Loovtöö
Koostaja : Stella Salu
Juhendaja : Marika Kõomägi
Tilsi 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................

PÕLVAMAA RAHVARIIDED ....................................................................
1.1 Rahvariiete ajaloost.......................................................................................
1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................
1.3 Põlvamaa neiu rahvariided..................................................................................
2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE...................................................
2.1 Nuku õmblemine...................................................................................................
2.2 Nukule alusriiete õmblemine.................................................................................
2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine......................................................................
KOKKUVÕTE............................................................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................
Lisad:
Lisa nr.1 Nuku lõiked
Lisa nr.2 Nuku alusriiete lõiked
Lisa nr.3 Nuku rahvuslike riiete lõiked
Lisa nr.4 ERM A 565:25
Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik
2

PÕLVAMAA RAHVARIIDED
1.1 Rahvariiete ajaloost
Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel maadel muutunud rahvuslikeks peorõivasteks. Eesti rahvarõivast tuntakse paremini 19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik , abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared.
Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad.
Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik , vöö, kampsun , osaliselt liistik ( vest ), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub , talvel kasukas . (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3)
Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate – sõba.
Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest.
Rahvarõivastesse panid meie esivanemad oma ilumeele, näputööoskused, uskumused ja talupojatarkuse. Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani.

Põlvamaa naise rahvariiete komblekt.
Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk- kuube , talvel lambanahkset kasukat. Paha ilmaga panid peale veel pikk-kuub, et kasukas märjaks ei saaks. Pikk-kuub oli valmistatud täisvillasast tumepruunist, mustast või potisinisest toimsest riidest jakaunistatud punase kaaruspaelaga. Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid. Põlva naise särki kaunistavad punase raanutehnikas sissekootud triipudega tikandid: krael, õlalappidel, varrukavärvlitel ja varrukapäras. Tänapäeval tuleb kirjad tikkida kolme kordse punase mulineega ja eelpistes lõngu loendades ning lõimelõngaga kirjalõnga sisse tõmmates. Kirjal antud pidev joon märgib sissetõmmatud lõnga( Lisa nr.4)
1.2 Põlvamaa neiu rahvariiete komblekt.
19. sajandi teisel poolel olid Põlva neidude ülikonna põhiosadeks särk, pikitriibuline seelik, villasest riidest pikkade varrukatega jakk (kampsun) või varrukateta liistik. Neiud käisid katmata päi või ehtisid end peopaela või pärjaga. Oluline oli vöö, mida neiud kandsid seeliku ülalhoidmiseks. Rõivastust täiendasid ja kaunistasid ehted ( sõled, preesid, hõbekeed, helmed ). (R.Vill; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3).
Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri.
Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest . Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu.
Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lõimeks valge linane , koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot , alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv)
b) 0,05 cm valget
c) 0,3 cm helesinist
d) 0,15 cm tumesinist
e) 0,2 cm lillat
f) 0,3 cm helepunast
g) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht)
f-a
h) 0,15 cm tumesinist
i) 0,3 cm rohelist
j) 0,3 cm helesinist
k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht)
j-h
Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik.
Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga.
Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge.
Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaisel ka põllevärvli peale, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha. Tavaline vöö ulatus 2-3 korda ümber keha. Tütarlastele pandi vöö peale juba lapsena, et nad kasvaksid keskelt peenemaks. Vöö pealmiseks pooleks oli villasem pool. Vöökirjadesse kooti sisse märke, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest.
Kririvöö on 3 cm lai, kootud valgest linasest niidist ja punasest, rohelisest ja sinisest lõngast. Kummaski otsas on 17 cm pikkused narmad. Pikkus tuleb võtta olenevalt keha ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse seeliku värvli pealt vasakult küljelt, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu :
x – sinist 8 lõnga -> 24m
x – rohelist 6 lõnga -> 18m
x- punast 9 lõnga -> 27m linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga
Sukad olid valged peenest villasest, setudel ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad.
Jalanõud olid pastlad.
Eheteks kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael.
Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus , piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud , igas nurgas 3 tutti.
2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE
2.1 Nuku õmblemine.
Materjalid:

Paksemat ihuvärvi trikotaaži või tihedakoelist puuvillast riiet nuku kehaks

Maavillast hele ja tume pruuni,beeži,valget lõnga juusteks

Sinist, punast ja musta tikkimislõnga,nööpe näo tegemiseks

Mahulist vatiini täiteks

Heledat tooni peenikest õmblusniiti
Lõiked detailide lõikamiseks (lisa nr.1):

Pea (2tk)

Keha esipool (1tk)

Keha tagapool (1tk)

Jalg (2tk)

Parem käsi (2tk)

Vasak käsi (2tk)

Kõrv (4tk)

Jalalaba (4tk.)
Riidest nuku kokku õmblemine:
Pea.Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi , kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, kinnita lõngast juuksed. Kinnita tikkides suu, õmble nööpidest silmad,nina. Täida pea vatiiniga ja sule ava. Käed ja jalad. Õmble käedetailid paarikaupa kokku, jäta ülaserv lahti. Keera käed õiget vidi ja täida vatiiniga. Õmble jalasäärte küljeõmblused, jäta ülemised ja alumised servad lahti. Keera jalad õiget pidi, täida vatiiniga. Õmble jalalabad paarikaupa kokku, jäta õmbluse ava. Pööra jalalabad õiget pidi, täida vatiiniga, sule ava. Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita käed ja jalad käsitsi keha külge. Ühenda käsitsi pea ja keha. Tepi jalad põlvekõrguselt ning käed küünarnukikõrguselt läbi. Tepi varvaste ja sõrmede vahed, keeruta paar ringi õmblusniiti tugevasti ümber randmet. Riidest nuku õmblemine toimus kollektiivse tööna 2011/12 õppeaastal, 3. veerandil. Kätlin Piirimaa ja Kadi Arula õmblesid nuku pea valmis. Mina, st. Stella Salu õmblesin nukule keha, käed ja jalad ning ühendasin eri kehaosad kokku.
2.2 Nukule alusriiete õmblemine.
Materjalid:
1. Valget õhukest puuvillast riiet
2. Kummipaela
3. Puuvillast pitsi riiete kaunistamiseks
4. Heledat tooni peenikest õmblusniiti
5. Kinnitamiseks haaki
Lõiked detailide lõikamiseks (lisa nr.2):

Pükste esiosa (2tk)

Pükste tagaosa (2tk)

Särgi esiosa(2tk)

Särgi tagaosa(2 tk)

Alusseeliku lõige(2tk)
Nukule alusriiete õmblemine:
Püksid. Õmble pükste küljeõmblused, õmble alläärte külge pitsiriba. Aseta kummipael katkendjoonele ja õmble kumm pükste külge. Õmblemisel pinguta kummi, õmble sääreõmblused. Õmble istmikuõmblus, jäta kummikanali osas õmblusesse ava. Keera ülemine äär tagasi, tepi pealt läbi. Aja kumm kanalisse. Särk.Õmble üks õlamblus kokku,diagonaal- kandiribaga kandi mõlemad käeaugukaared ning kaelakaared. Õmble küljeõmblused kokku,ääresta õmblusvarud ja õmble kitsa kahekordse palistusega alläär. Lahtisele õlaõmblusele kinnita käsitsi haak. Alusseelik. Õmble küljeõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Alläär õmble laia palistusega ja serva kinnita puuvillane pits. Õmble vastavalt kummi laiusele kummikanal ja jäta ava kummi sisse ajamiseks. Aja kumm kanalisse.
2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine.
Materjalid:

Valget linast labast riiet

Valget toimsesidususega puuvillast riiet.

Valgeet peenikest õmblusniiti

Mulineesid (punane,valge) tikkimiseks

Rahvusliku mustriga vööpaela, punast ja valget siidpaela

Valget puuvillast lõnga

Nööpe (3tk), haak(1tk)

Valge krõpsupael
Lõiked detailide lõikamiseks, mustrid tikkimiseks (lisa nr. 3):

Pluusi esiosa(2tk)

Pluusi tagaosa(2tk)

Pluusi varrukas(2tk)

Varruka värvel(2tk)

Krae(2tk)

Volditud seelik(2tk)

Õlalapi muster(2tk)
Nukule rahvuslike riiete õmblemine:
Pluus . Õmble õlaõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Eelpistes tikitud õlalapid õmble täpselt keskjoonele e. õlaõmblusele. Õmble varrukapäras lappvoldid ja varrukasuus lihtne sisselõikeline kinnis. Õmble kurrutatud varrukasuule varrukavärvel, sinna kinnita nööp ja nööbiaas. Õmble otsapandud varrukad käeaugukaartele, ääresta õmblusvarud. Rinnalõhik kitsalt palistada. Kroogi kaelaava, õlalappide all jääb sile riie. Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik. Küljeõmblused õmble kitsa palistusega. Õmble seeliku ülaserva voldid ja ühenda rahvusliku mustri vööpaelaga ning krõpsupael kinnituseks. Seeliku alläärde õmble lai ühekordne palistus ning serva külge kinnita punasest mulineest keerupael. Rahvuslikus riiedes nukule seo pähe punane siidpael ja punus patsid seo valge siidpaelaga. Jalga pane valgest iirisest heegeldatud põlvikud.
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
Kaarma, K ; Voolmaa, A 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti raamat.
Nõukogude naine, nr.5 1968.
Raidla, H 2002. Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad. J. Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Käsitööklubi.
Vill.R Põlvamaa rahvarõivad. J Hurda nim.Põlva Rahvahariduse Selts
10

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stella Salu Õppematerjali autor

Loovtöö Põlva neiu rahvariietest ja õmblemisest.

vöö seelik rõivad särk krae PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Sarnased õppematerjalid

docx

Riidest nukud

Riidest nukud MATERJAL: · Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nukkude kehaks · Lõnga juusteks · Sinist, punast ja musta tikkimislõnga näo tegemiseks · Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida vatiiniga ja

Kultuur

docx

Põlva neiu rahvarõivad

b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht) j-h Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga. Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge.

Kultuur

pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Äksi Püha Andease kirik 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD Äksi naise ülikond koosneb särgist, seelikust, kampsunist, kaelarätikust, põllest, tanust, sukkadest ja kingadest. Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega, neiu rõivastust pärjaga ja põlleta. Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel

Kultuur

doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru

Ajalugu

pptx

TORI RAHVARÕIVAD

Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid. Põlvpüksid ulatusid õige pisut allapoole põlve ja olid eest nööbitava lakaga. Püksisääred olid suhteliselt kitsad ja sääre alumine ots oli külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk kuube külma ajal ja isegi kasuka peal.

Uurimustöö

docx

Kihnu rahvariided

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu nain

Rütmika ja muusikaline liikumine

doc

Tarvastu rahvarõivas

Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale,

Rahvuskultuuri liikumine

doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jala

Käsitöö

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Riina Arunurm: Tööl puudub kokkuvõte ja vormistus ei ole ka just kõige parem.

14:10 22-03-2014

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk