Nukeliinhapped DNA ja RNA. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele, RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Süsivesikud organismis on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Näiteks suhkrud. Lipiidid on organismide energiaallikaks Samuti näiteks varuaineks (loomade varurasv ja mesilaskärjed.) Nt rasvad, õlid, vahad. 6.Bioaktiivsed ained rühmad ja tähtsus organismides Bioaktiivsed ained on orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi. Rühmadeks on ensüümid, hormoonid ja vitamiinid. Ensüümid kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone, vitamiinid aktiveerivad ensüüme, mõjutavad ainevahetust ja on antioksüdandid, hormoonid kontrollivad närvisüsteemi. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus)
Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele, teinekord langes kaelale. Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti appi õlid, vahad ja pumatid. 5.Keskaeg Juuksuritöös ilmus uus amet – saunamees, kes lõikas juukseid, tegi soenguid ja ajas habet, andis ka meditsiinilist abi. Naiste iluideaaliks olid pikakasvuline heledate juustega ja tumedate kulmudega naine naine. Naised kandsid juukseid vabalt lahtiselt. Pidulikel puhkudel kaunistati juuksed ehetega. Kaunistusteks olid lindid või kullatud metallist võrud. Kõrgemast seisust naised kandsid sõlme ja seda kaunistati pärlite või vääriskividega. Moes olid
enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis
Toote pakendi märk Sirje Mets 39 Sertifitseeritud Taimetoitlaste logo (Certifi ed Vegan Logo) haldab Taimetoitlaste Liikumine (Vegan Action). Antud logo esineb riietel, kosmeetikatoodetel kui ka muudel toodetel, mis on mitteloomset päritolu ning milledega ei ole läbi viidud loomkatseid. Sirje Mets 40 Kaitseb UV kiirguse eest Toodete tootjad kasutavad naturaalseid toormaterjale nagu taimede õlid, rasvad ja vahad ja taimseid ekstrakte, eeterlikke õlisid ja aromaatseid materjale Toode on tuleohtlik, kergesti süttiv Sirje Mets 41 Toode sisaldab looduslikke antioksüdante Märk annab infot, et toodet soovitab Astma ja allergia Ühing ning, et toodetes (seebid) ei sisalda lõhnaineid ja valgendavaid aineid. Teha poelettidel keskkonnasõbralikud tooted ( puhas loodus) paremini märgatavateks. Sirje Mets 42
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad
steroide. Kilpkonnaõli sisaldab A-, D-, K- jt vitamiine, kuid küllastumata hapete jääkide suure sisalduse tõttu tuleb seda põhjalikult puhastada, sest muidu lõhnab see väga ebameeldivalt. Järjest rohkem on kosmeetikas hakatud kasutama sünteetilisi rasvu (sünteetilistest küllastunud rasvhapetest), mis ei rääsu. Sama tulemuse annab looduslike rasvade põhjalik hüdrogeenimine. Rasvataoliste ainete hulka kuuluvad ka vahad (peamiselt looduslikud). Need on küllastunud rasvhapete estrid, kuid alkoholi jääk ei pärine mitte glütseroolist, vaid enamasti mõnest kõrgemast ühe hüdroksüülrühmaga alkoholist, mille süsiniku aatomite arv on samasugune või suuremgi kui rasvhapetel. Vahad on enamasti erinevate estrite segud, sidaldavad ka vabu rasvhappeid ja alkohole. Mesilasvaha on tähtis huulepulkade ja kreemide valmistamisel. Lanoliini saadakse lambavilla rasvast
teras-villaga ning seda kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide kaitsmiseks. Suurema pinna katmiseks on hea kasutada kreemja konsistentsiga vedelat vaha, mida on hea pintsli v pehme riidelapiga peale kanda. Vedel põrandavaha (tavaliselt läbipaistev) loob pinnale kulumiskindla kihi. Treidetailide vahatamise pulgad koosnevad peamiselt karnauubavahast, mis on piisavalt kõva, et seda saaks treipingi pöörleva detaili vastu suruda. Toonitud vahad (valgest kahvatukollaseni) puidu värvust olulisel määral ei muuda. Olemas on ka tumedamad vahad (nn vahapeitsid), millega saab puidu värvust muuta ning väiksemaid vigu varjata. Tammepuidust mööbli viimistlemiseks kasutatakse sageli tumepruuni kuni musta värvi vaha (rõhutab vana puidu väärikust ning täidab poorid, muutes puidu süü ilmekamaks). Töödeldud männipuidu kauni värvuse taastamiseks on kuldpruunid ning pleekinud mahagoni ilmestamiseks oranžikaspunased vahad
Roll: energia säilitamine, membraanide komponendid, signaalülekanded radades. Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped.
* maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol.
1 g valke annab 4 kcal Päevasest energiavajadusest peaksime valkudest saama ca 10-15% Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p Meestel 70-100 g Naistel 50-75 g Suure füüsilise koormuse korral on valkude vajadus suurem Palavaga on valkude vajadus väiksem, külmaga suurem Rasvad e. lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid jne. Lipiidid on nii taimse kui loomse päritoluga toiduainetes Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest 1 g rasva annab 9 kcal => suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust Süsivesikud e. sahhariidid on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass Taimede massist moodustavad süsivesikud 75-90%, inimorganismi koostises on ca 1,5% süsivesikuid
glükoosi molekulideks. Lisaks tärklisele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teisi polüsah.- tselluloosi. See võib moodustuda kuni poole puitunud varrega taimede massist, sest tselluloos on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. 3) Rasvad ehk lipiidid - orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). · Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38,9 kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. · Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob (pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga
CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees. Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks karastusjookide ja kondiitri- triestrid karboksüül- Küllastunud rasvhapetest kasutatakse hüdrogeenimist: toodete maitseainetena, vahad. hapetega (rasvhapetega) (stear-, palmit- ja võihape) C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2→ C3H5(OOCC17H35)3 Looduslikke rasvu leidub moodustatud rasvad on enamikes elusorganismides, CH2OOCC17H35 tahked. Küllastumata kusjuures maismaaloomade
Rohkem kasutatakse neutraalseid mineraalõlisid, silikoone vm sünteetilisi ühendeid Juuksehooldusvahendid Puhastusvahendid (šampoonid, vedelikud) Taastusvahendid (palsamid, õlid, maskid) Lokivahendid ja fiksaatorid Juuksevärvid ja –pleegitajad Soenguviimistlusvahendid (lakid, vahud, vahad, geelid) Juuksetüübid Normaalsed Rasused Kuivad Segatüüpi Keemiliselt töödeldud Juuste pesemine Šampoonide sortiment: Tasakaalustatud Ph-tasemega Kaks ühes Vastavalt juuksetüübile Värvitud juuksele Taimse ekstraktiga Kõõmavastane Ravitoimega Putukamürgiga Juuste värvimine Blondeerijad Ajutisedjuuksevärvid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivärvid Taimevärvid Küünehooldusvahendid
Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks. Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv. Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad. Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Transrasvhapped – Tööstluslikud molekulid, milles küllastamata rasvhapee kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud. Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul, millel on organismis täitsa tähtsaid
juuksesidemetega Sparta naised kandsid seljal patsi, ateenlannad seadsid juuksed kuklale sõlme Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele, teinekord langes kaelale Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti appi õlid, vahad ja pumatid. Kreeklannad pesid juukseid lõhnaveega JUUKSED MEHED Varasemal perioodil kandsid mehed pikki juukseid ja pikka habet. Juustest moodustati mitmesuguseid jäiku kompositsioone. Näiteks punuti kõrvade taga kaks tugevat juuksepalmikut ja keerati nad ümber pea. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkidenks. Teine põhiline soeng oli tihedatest lokitud salkudest. See oli jumal Zeusi soeng, millel lokid langesid ilusate vertikaalsete ridadena V IV at. e.m
Anafaas: kromosoomid Keemilised sidemed: keemiline side on siis kui kaks lõhustamisel, energiavaru-kõige energiarikkaad eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. toiteained. Lihtlipiidid e neutraalrasvad nt seapekk, kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, tekib 2 Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid. ühe elektroni või üks aatom annab elektroni ja teine lipiidid nt kolesteriid, tsükliliste alkoholide baasil Metafaas II: kromosoomid on ekvaatortasandil. vaba orbitaali
Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained. Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC. NÕUDED JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad, C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist)
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nend...
1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad -taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt
hammaste lagunemine. 7. Toidunõud: a) alumiinium nõud- problemaatiline on happelise toidu valmistamine, b)teflonnõud- probelmaatiline kui hakkab lagunema ja saab flouri ühendeid. Vesi ja vee funktsioonid Molekulaarne tasnad · Vastas mõju teiste ühenditega. a) Hüdrofiilne:1)veeslahustuvad: suhkur, 2) veega seostuvad(märgub, pundub): vatt, inuliin b) Hüdrofoobne: õlid, rasvad, vahad, teatud valgud · Vesi läheteainene hüdrolüüsi protsessides a)Polümeerneühend+vesi+ensüüm->->->->(etapid)->->monomeerid. Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos · Vesi kui fotosünteesi lähteaine a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik, Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi · Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline
Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus on põhjustatud hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud
XhY isa XHXh ema Xh Y XH Xh XhXH XhXh YXH YXh Terve tütar haige tütar terve poeg haige poeg PILET 6 1.Lipiidide ehitus ja ülesanded organismis. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Ülesanded: lipiidid on organismide energiaallikas, loomadel varuaine (nahaalune rasv). 2.Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on
midagi. J- - hormoonide koostises. PO42- - nukleiinhapetes, energiarikastes ühendites. CO3- - vere koe mahlas CO2 välja viimiseks. H+, OH- - vajalikud pH säilitamiseks. · Lipiidide iseloomustus (ehitus, liigid, ülesanded) Lipiidid on rasvataolised ained. Nad on vees lahustumatud. Moodustuvad glütseroolist ja rasvhappejääkidest (viimased määravad aine omadused). Halvad soojusjuhid. Lihtlipiidid Organismides olevad õlid, vahad ja rasvad. Laguproduktiks on glükoos. On soojuse regulaatoriks ning varuenergiaallikaks. Liitlipiidid Moodustuvad lihtlipiidide molekulide liitumisel teiste keemiliste ühenditega. Liitlipiidid on sageli steroidid (aktiviseerivad organismi talitlust). Paljud hormoonid on steroidid (adrenaliin, insuliin). Vitamiinid on samuti steroidid. Minu vanaemale meeldib ka mannapuder. Lihtlipiidi rasva ja suhkru liitumisel tekib kolesterool. Liitlipiidid on
2011 PTG - Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on organismis tähtsaimad energiaallikad. N. Tärklise ehk polüsahhariidi põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerimine veega. - Lipiidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid. N. Fosfolipiid ja kolesterool täidavad ehituslikku ülesannet, kuuludes rakumembraani koostisse. 6.Bioaktiivsed ained rühmad ja tähtsus organismides - Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaanilise ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus)
3) Lipiidid on ühendid mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid. Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Töö käik
7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist) Akrüülestritega kõvenevad (parafiini-vabad): *keemilise initsiaatoriga (keemiline) *fototundliku initsiaatoriga (füüsikaline) bensoiini rühma ühendites UV-kvandi toimel dissotseerub C-C side. Tekkinud vaba radikaal kutsub esile põiksidemete tekke polüestervaigus tüüpilise radikaalpolümerisatsiooni. Kasutamine: mööblitööstuses, konstruktsioonmaterjalina, maatriksvaiguna klaasplastide tootmisel, kõrgläikega
solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja
sisesekretsiooninäärmetes. lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke jpm. 15. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, desoksüribonukleiinhappe molekulide koospüsimise aluseks 16. kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine 17. lipiid organismide energiaallikaks, orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 18. lämmastikalus molekul, mis on desoksüribonukleotiidi üheks osaks. on neli lämmastikalust adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. tsüklilised keemilised ühendid. 19. makroelemendid keemilised elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt suurtes kogustes. 20. mikroelemendid organismides esinevad elemendid, mis esinevad küll väga väikestes
Orgaanilistes tkõike rohkem valke. b) Orgaanilised ühendid, ehitus/koostis ja ülesanded orgaanilised ühendid- sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Sahariid- e süsivesik, on mono (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos c6h23o6), oligo (sahharoos, maltoos, laktoos) ja polüsahhariidid (polümeerid, tärklis). Sahariidide ülesanded- energeetiline ja ehituslik. Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab.
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
..0,94 g/cm 3, murdumisnäitaja on 1,484 ja see lahustub benseenis, bensiinis, eetris ning tärpentinis. Linaseemneõli kasutatakse õlivärvides sideainena. Õlivärvid on heade katteomadustega ja need on ilmastikukindlad. Pliivalgel (aluseline plii karbonaat, Pb2CO3·Pb(OH)2), kollasel ja punasel pliioksiidil (PbO ja Pb3O4), kaltsiumoksiidil (CaO), tsinksulfaadil (ZnSO4) või umbreal (sisaldab raud- ja mangaanoksiidi) on positiivne efekt kuivamise kiirusele. · Vahad Looduses leidub üle 100 erineva vaha liigi. Vahadeks nimetatud materjalid ei moodusta keemiliselt homogeenset rühma, need on ained, mis sisaldavad pikka süsivesinike ahelat, happeid, alkohole ja estreid või nende segusid. Seega vahad koosnevad estritest, alkoholidest, vabadest alifaatsetest karboksüülhapetest, ketoonidest ning süsivesinikest. Erinevalt rasvainetest ei moodustu estrid glütseroolist, vaid on pika ahelaga alkoholide ja hapete ühendid
Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.. loodusvahad on estrite
võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, kaadmiumkollane, pliipunane, ultramariin, preisisinine, malahhiit, umbra, lambitahm on vaid mõningad suurest hulgast pigmentidest. Veel ühed väga olulised osad värvides on sideained. Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaineteks on õlid, vahad, vaigud, valgud(proteiinid) ning süsivesikud(sahhariidid). 7 Kasutatud kirjandus : http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/varvusopetus/index.html http://tera.chem.ut.ee/~ivo/tech_anal/Varvid.doc Judith Miller ,,Värvid" 8
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, ...
Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm)
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
c. kaitse (kitiinkest putukatel) d. lähteaine (glükoosist tekib tärklis) 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on ? Lipiidid on hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritoli molekulide klass. Lipiidide omadused a. hüdrofoobsed b. küllaltki lihtsad orgaanilised molekulid c. tavaliselt koosnevad süsinikust, veisinikust, hapnikust d. tahked, vedelad, vahad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul ? (vt. vihik või lk. 38) a. Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. Küllastunud rasvhapped küllastumata rasvhapped sisaldavad oma molekulis ainult molekulides esinevad ka kaksiksidemed üksiksidemeid peamiselt loomsed rasvad (toatemp peamiselt taimsed rasvad (toatemp
polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Kui esineb küllastamata rasvhape, on alkohol C-2 asendis. Struktuuri näide: 2.) Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi: · Rasvhapped · Rasvad · Glütserofosfolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Vahel loetakse steroide terpenoidide hulka! Lipiidide funktsioonid organismides on näiteks: · Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel) · Energia varuaine sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt
Seega võivad need tooted olla ohtlikud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Seetõttu tuleb nende kasutamisel hoolikalt kaaluda, kas neid tõepoolest on vaja nii palju tarvitada või on võimalik neid ka tervise- ja loodussõbralike alternatiividega asendada. ,,Kõiki tuntuid baktereid tapvad" puhastusvahendid, eriti aga seebid, mis immuunsust nõrgendavad ja organismi loomulikke kaitsereaktsioone maha suruvad, on pigem kahjulikud kui kasulikud Mööblipuhastusvahendid nagu õlid, vahad ja spreid, on vajalikud ainult hinnaliste täispuidust või antiiksete mööbliesemete hooldamiseks. Tavaline mööbel püsib korras iganädalase või vajadusel ka tihedama tolmu pühkimise abil, mis võib toimuda ka niisutatud mikrokiust lapiga. Põrandapoonimisvahad ja muud seda liiki vahendid, on tõeliselt vajalikud vaid värvimata naturaalpuidu ja parketi puhul, muudel juhtudel teevad need põranda vaid libedamaks ja hooldamise töömahukamaks
o Tärklis- armuloos (lineaarne), amülopektiin (hargnenud), glükogeen (loomne tärklis, väga hargnenud, kiire glükoosi allikas organismis) o Tselluloos- eluslooduse levinuimm ehituspolümeer, ei hüdrolüüsu inimorganismis 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus (rasvhape ja baasalkohol). o Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad) ja vahad o Liitlipiidid- fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid o Tsüklilised lipiidid- kolesteriidid Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia.
- Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal. Kõige levinum ühend taimeriigis, taimsete kiudude põhikomponent. Inimese organism ei omasta, kuna puuduvad soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. - Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile. Sahhariidide ülesanne: 1. Ehituslik 2. Energeetiline Lipiidid Grupp suuri molekule, milledel on erinevad ülesanded. Orgaanilised ühendid kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt. vees mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad erinevates lahustites. Koosnevad vähemalt kahest komponendist alkohol ja rasvhape. Jagunevad 3 klassi: 1. Lihtlipiidid neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid, vahad). 2. Liitlipiidid fosfo- ja glükolipiidid (letsitiin), biomembraanide koostelipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid (klosteriidid). 6
signaaliülekande radades. Lipiidide jagunemine klassidesse: 1. Vabad rasvhapped (esterdamata) peamiselt energiaallikas; 2. Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3. Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4. Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Triatsüülglütserool ehk TAG ehk rasv glütserooli külge on seotud 3 rasvhapet. Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi. Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Defineerige lehtede piirikiht Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles.
4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid. Lihtlipiidid: Vahad (pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvahappejäägid) ja neutraalrasvad (glütserool + rasvhappejäägid) Liitlipiidid: fosfolipiidid (glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk) Steroidid - kolesterool, hormoonid Nukleiinhapped - biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust (DNA-desoksüriboos, RNA-riboos), lämmastikalusest
CH-OOCC17H33 alküülrühmaga. nad ei märgu ega karastusjookide ja kondiitri- C2H5OH lahustu vees. Küllastunud ester + leelis => sool + alkohol Rasvad toodete maitseainetena, vahad. CH2OOCC17H31 rasvhapetest (stear-, palmit- ja võihape) 1. Happeline hüdrolüüs CH2 O CO Looduslikke rasvu leidub R1 glütserüülstear- moodustatud rasvad on tahked
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHA Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuvi 13. Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides (vt. loetelu slaididelt)? Tahked rasvad on talletatud organismides rakkudes ning on energiaallikad. Vedelad rasvad on samuti taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Vahad on taimedes puuviljadel, okastel kaitsva toimega Loomadel lambavillal ning mesilasvaha. 14. Mille poolest erinevad valkude erinevad struktuuritasemed? Valkude erinevad struktuuritasemed erinevad nii keerukuse poolest kui ka valgu funktsiooni poolest. 15. Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni. Erinevate struktuuritasemete olemasolu annab juurde erineva funktsiooni. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
