RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad
Selleks on mõeldud välja eraldi lahused, milles on ained mis aitavad erinevaid plekke ja mustust paremini maha saada. Autodele on mõeldud ka mitmesuguseid lõhnaõlisid, lõhnakuuski ja riidekaitsepihusteid. Kui autos on halb lõhn, siis saab autosse lasta lõhnaõli või saab osta lõhnakuuse, mis kestab üpris kaua. Välja on mõeldud ka igasuguseid niiskusevastaseid pihusteid. Kui auto istmed sellega üle lasta, siis ei hakka istmed haisema, kui autos on niiskusega probleeme. Olemas on ka vahad: tavalised ja kiirvahad. Kui auto üle vahatada, siis tekib hakkab auto läikima. Auto peale tekib vahakiht. See ei võta hästi tolmu külge ega ka muud mustust. See kaitseb ka päikesekiirguse eest. Mina arvan, et autohooldusvahendid on kasulikud. Neid tuleb ainult kasutada mõistlikult ja õiges kohas. Neist on palju kasu mustuse eemaldamisel, kui need reostavad vett. Kindlasti ei tohi autot pesta veekogude ääres, sest see on kahjulik, võib olla isegi tappev, vees elavatele organismidele
Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos.
7. Millised on varupolüsahhariidid taimedes ja loomades? V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine, kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur
tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks ning kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.
Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes
- Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur
riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt. Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju, tertsiaal- tekivad gloobulid või fibrillid, kvaternaar- mitu polipeptiidi ühineb
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
Organismide koostis - mõisted Aids viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokee...
Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6
Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis
esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist keemilist ühendit on rakkudes kõige rohkem? (2p) - vett 3. millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? (2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka? (2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p) neil on ühine fosfaatrühm. erinev aga et DNA-l on desoksüriboos, RNA-l aga riboos. 8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i
Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid.
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed, talletatakse rakkudes. Energiaallikas Vahad tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel kaitse), loomsed mesilasvaha ja vill 2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 3. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid peamiselt hormoonid. Moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
Kui hakkame endale hommikusööki tegema ja muna pannile katki lööme, siis mõistame, et vedelast munast saab natukese aja pärast tahke praemuna. Jälle toimub denaturatsioon, kus teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad. Sama juhtub muna vahustamisel. Kui oleme haigeks jäänud, tekib meil palavik, mis denaturiseerib haigustekitajaid valke (võitleb nendega). 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7
tekkida transhape. Vesiniku liitumine kaksiksidemetele kõrge rõhu ja/või katalüsaatori toimet. Kasutatakse tehisrasvade (margariinide) tootmisel. Rääsumine - reaktsioonide kogum, mille tulemusena tekivad tervistkahjustavad rasvade laguproduktid, halvenevad maitse ja lõhna. Oksüdatiivne räästumine - rasvhapete autooksüdatsiooni tulemusena tekivad reaktsioonivõimelised vabad radikaalid R·, ROO·, RO· . Eelkõige oksüdeeruvad KÜLLASTUMATA rasvhapped 17. Vahad. Fosfolipiidid (letsitiin). Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes, kõrge sulamistemperatuur, madal joodiarv. Looduses omavad vahad
hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste
KUIDAS JAOTATAKSE SAHHARIIDID? MONOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 3-ST KUNI 6-ST SÜSINIKUST GLÜKOOS, FRUKTOOS), OLIGOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 2-ST KUNI 3-ST MONOSAHHARIIDIST SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK
c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit
Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid.
Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...
Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Mis on sahhariidid? Süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Nimeta sahhariide! Mono, oligo, polü –sahhariidid Nt glükoos tselluloos, Sahharoos, Tärklis Nimeta sahhariidide kaks põhilist ülesannet organismis! Energeetiline ja ehituslik. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Too näiteid lipiidide funktsioonist organismis. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees. Mis on hormoonide funktsioon? Reguleerida ainevahetust. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kuna muidu moodustub organismis hulgaliselt kloresterooli, mis on samuti üks steroididest
loomse tärklisee.glükogeenina. Sahhariididel on organismis energeetilineja ehituslikülesanne. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid
* ehitusülesanne raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) * kaitse antikehade koostises 4. LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED LIPIIDID on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. · Lihtlipiidideks e. neutraalrasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid (rasvad, vahad, õlid). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest.
- Mikroelementideks nimetatakse teisi keem elemente, mida leidub ülivähe kuid mis on hädavajalikud organismide norm-ks elutegevuseks (soolad). · Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. - Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (üle 80%). · Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. - Neil on täita rakus palju ülesandeid (14%). · Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. - Lipiidid(2%) rasvad, õlid, vahad. - Sahhariidid(1%) glükoos, tärklis, tselluloos. - Need ühendid kuuluvad rakustruktuuride koostisse, on org-i energiaallikateks. · Nukleiinhapete sisaldus on madal kuid nad on vajalikud kõigile rakkudele. - DNA pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest. - RNA molekulidel oluline roll päriliku info avaldumises. Anorgaanilised ained - Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku.
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet
ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
i. Glükoos (loomne) a.ii. Glükogeen (Loomne) a.iii. Tärklis (taimedel) Lipiidid Koosnevad: 1. Alkohol a. OH 2. Rasvadest ja hapetest 1. Lihtlipiidid (neutraalsed rasvad) a. Glütserool + 3 rasvhappe jääki( ainult üksik sidemed) (nt sea rasv) 2. Liitlipiidid a. Glütseroolist + 2RH-jäägist+mingi muu happe jääk a.i. NT fosforlipiid a.ii. Glükolipiid 3. Vahad a. Teine alkohol a.i. Nt. Mesilas vaha a.ii. Taimsed vahad 4. Steroidid a. Sugu hormoonid b. Kolesterool (põhjustab infarkti) Ülesanded: 1. Energeetiline ülesanne ja energia varu a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude) 2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid
Keemia kontrollküsimused 1)Kirjuta etanooli või metanooli kohta kõik mis tead. Etanool(C2H5OH) on värvuseta,iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.On veest kergem,seguneb sellega hästi.On ka hea lahusti.Lahustab hästi orgaanilisi ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).Rasvad on energiarikkad toitained.Rasvad jagunevad:Taimsed-oliivid,saialill ja Loomsed- searasv,hülgerasv,vaalarasv.Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos ...
NT. Fruktoosi ja glükoosi ühinemisel tekib sahharoos mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Nende eesmärk on sama mis monosahhariididel ,energiaallikas Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaalstruktuur ja kvanternaarstruktuur
glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur. Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas). LIPIIDID orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid. Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad taimsed õlid, Tahked rasvad loomsed rasvad, Vahad taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidi e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH
5. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 10. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 11. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 12. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 13. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest
samuti taimede aroomiõlid On veest kergemad, Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks. Looduses sisaldavad estreid paljud taimed ( aroomiõlid roosiõli, apelsiniõli... ) Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6...C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Vahad on pika C ahelaga (e. kõrgemate) alkoholide ja rasvhapete estrid. Taimsed vahad kaitsevad pealtpoolt taimede lehti, okkaid, vilju, varsi aurumise, tuule, tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1. Sünteetilisi estreid puuviljaessentside tootmiseks mida omakorda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. 2. Lõhnaainena seebi- ja parfürmeeriatööstuses, 3. Polümeersete ainete lahustina, 4
fikseerimise vajadusele. Võib ka kasutada tugevamaid aerosoollakke. Iga järgmise lakki pealekandmisel peab olema eelnev lakk kuivanud, tuleb pöörata tähelepanu ka lakki kogustele (mitte liiga palju, juuks muutub raskeks ja mustaks) Märja laki kasutamisel tuleb meeles pidada, et lakk kuivab kaua. Soengus kasutades tuleb veenduda, et on kuivanud, alles siis saab hinnata tulemust. 2.2. Juuksevahad Vahaga saab välja tuua üksikuid salke. Vahad on rasvased ja vähem rasvased. Rasvasemad vahasid kasutatakse rohkem meeste soengute juures (püstise tukka saavutamiseks või juuste silumiseks) Tuntakse ka geelvahasid. Neid kasutatakse rohkem naiste lühikeste juuste puhul salgulise efekti saavutamiseks, võib kasutada ka pikajuukse üksikute salkude rõhutamiseks. Vaha pulgad Kasutatakse kandes otse juustele (meeste lühikeste juuste puhul) Teised vahad tavaliselt hõõrutakse kätte vahel eelnevalt soojaks
mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.
BIOLOOGIA ORGANISMIDE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Neid nim. Makroelementideks kuna neid on suurtes kogustes(O,H,C,N,P,S). Neid mis vähem on nim. Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Siis lipiide ja siis sahhariide. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Sahhariidid e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (mono ja oligo =suhkur). Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud. Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustu...
Estrid RCOOR´ alküülrühma nimi + happeaniooni nimi CH3CH2COOCH2CH3 ehk CH3CH2OOCCH2CH3 etüülpropanaat karboksüülhape + alkohol = ester + vesi Estrite keemilised omadused Estri teke (happekatalüütiline) CH3COOH+CH3OHCH3COOCH3+H2O Estri leeliseline hüdrolüüs (seebistamine) CH3COOCH3+NaOHàCH3COONa+CH3OH Estri happeline hüdrolüüs CH3COOCH3+H2OàCH3COOH+CH3OH (H OH) Estrite füüsikalised omadused · Vedelad või tahked · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Kasutatakse toiduainete tööstuses essentsidena Estrite kasutamine Vahad Lahustid Polümeerid Maitseained Lõhnaained Amiidid RCONH2 vastava karboksüülhappe nimetuses asendada liide hape liitega amiid CH3CH2CONH2 propaanamiid CH3CH(CH3)CONH2 2-metüülpropaanamiid CH3CH2CONHCH3 N-metüülpropaanamiid Amiidi keemilised omadused Amiidi leeliseline hüdrolüüs CH3CONH2+NaOHàCH3COONa+NH3 Amiidi happel...
Kus neid looduses esineb? · Taimedes, toidus (seened, puuviljad, marjad), loomades, 9. Mis on sahhariidide peamised ülesanded? · Annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia · rakumembraanide koostisosa 10. Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? · Lihtlipiidid koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist, aga fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma 11. Mis ained kuuluvad lipiidide alla? · Rasvad, õlid, vahad, steroidid 12. Lipiidide tähtsus. · Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. 13. Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? · Proteiinid, mille monomeeriks on aminohappejäägid 14. Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? · Primaarne struktuur, Sekundaarne struktuur, Tertsiaarne struktuur, Kvaternaarne struktuur 15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus
Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks. Õli seemnetes raps. Viljas oliivid, pähklid. Vahad Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel. Täidavad kaitsefunktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha, vill. On kaetud pehme loomse vahaga. Liitlipiidid ehk fosfilipiidid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Tsüiklilised lipiidid ehk steroidid moodustavad hormoonid, mis moodusutuvad sisesekretsiooninäärmetes. need ei lahustu vees , einevad loomrakkudel , *hormoonid, *vitamiinid, * kolesteroolid Lipiidide funktsioonid organismides :
3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad,
organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb nt. Inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuv(rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) lämmastikalused-nukleiinhaete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin, RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.Lämmastikalus-A,G,C ja T kuuluvad DNA koostisse ning A,G,C ja U RNA koostisse.Makroelemendid-organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. Mikroelemendid-
desoksüriboos, gükoos, fruktoos Polüsahhariidid: Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Väga pikad ahelad, sadu monoose, ei ole magusad, ei lahustu vees. Nt. Tärklis, glükogeen ja tselluloos, petiin (viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli) Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
