Bioloogia töö - elu omadused, rakud, seene, taime ja loomarakk (0)

Nimi :
Klass :
11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011

1.Elu omadused – rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele.
2.Eluslooduse organiseerituse tasemed – molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase.
3. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus – mõiste ja jaotus – Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.
4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest püsivat temperatuuri, hoiab ära ülekuumenemise. Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri , lümf), seega ka ainete transpordi (ka taimedes – nt tõusev ja laskuv vool). Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik , sülg, loode areneb vesikeskkonnas.
5.Orgaanilised ained : valgud , nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid – näide ja olulisem tähtsus organismides
Valgud – Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis - ja energeetilist funktsiooni. Nt vereplasma valgud globuliinid.
Nukeliinhapped – DNA ja RNA. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele, RNA osaleb pärilikkuse avaldumises , erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise.
Süsivesikud – organismis on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Näiteks suhkrud .
Lipiidid – on organismide energiaallikaks Samuti näiteks varuaineks (loomade varurasv ja mesilaskärjed.) Nt rasvad, õlid, vahad.
6.Bioaktiivsed ained – rühmad ja tähtsus organismides
Bioaktiivsed ained on orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi. Rühmadeks on ensüümid, hormoonid ja vitamiinid . Ensüümid kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone, vitamiinid aktiveerivad ensüüme, mõjutavad ainevahetust ja on antioksüdandid, hormoonid kontrollivad närvisüsteemi.
7. Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus , kuju ja suurus)
Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust ( ainurakne organism) või mitmest rakust ( hulkrakne organism).
Rakkude kuju võib olla väga erinev. Kerakujulised on enamik vererakke, kettakujulised on vere punalibled; lamedad, kuubilised, silinderjad epiteelirakud jne. Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on).
Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm ( munarakud ) vahel. Raku suurus oleneb geneetilisest determineeritusest, raku vanusest , raku spetsialiseerituse astmest, mitoosi faasist, funktsionaalsest aktiivsusest ja varuainete
sisaldusest rakus.
8.Rakuorganellid on tsütoplasmavõrgustik – päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, ribosoomid – nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell , mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest, lüsosoomid – ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi, Golgi kompleks – membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, mitokondrid – membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine, varustab rakku ATP molekulidega.
9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ).
 
TAIMERAKK
SEENERAKK
LOOMARAKK
1. Varusüsivesik
Tärklis, insuliin
Glükogeen
Glükogeen
2. Kest
On kest tselluloosist, ligniinist
On kest, kitiinist, mannaanist
Puudub, erandiks munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest)
3. Pigmendid
Klorofüllid, karotinoidid
Väga palju erinevaid
Melaniin , hemoglobiin
4. Tsentrioolid
+/-
5. Membraani steroolid
Fütosterool
Ergosterool
Kolesterool
6. Ainevahetustüüp
Autotroof
Heterotroof
Heterotroof
7. Plastiidid
8. Vitamiinide sünteesivõime
Väga hea
Hea
Puudulik (vajavad teat . vit. toidu koostises)
9. Rakkude jagunemisvõime tehistingimustes
Piiramatu
Piiramatu
Piiratud (v.a. kasvajarakud)
10. Toitumisviis raku tasandil
Osmoos
Osmoos
Fago- ja pinotsütoos
osmoos
10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus. Fotosüntees – klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. Fotosünteesi tähtsus:
1)      Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita.
2)      Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele.
3)      Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides.
4)      Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil.
11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. Glükolüüs – kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Tähtis on, sest organism saab selle abil energiat.
12.Antikehade mõiste ja tähtsus. Antikeha – kaitsevalk; neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Antikehad on ilmtingimata vajalikud viirushaigustest tervenemiseks, need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist.
13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid.
Sugulise paljunemise vormid: kehaväline (näiteks kaladel ja kahepeaiksetel) ja kehasisene viljastumine (imetajatel, roomajatel, lindudel).
Mittesuguline paljunemine jaguneb: vegetatiivne (pooldumine bakteritel, pungumine pärmseentel jm) ja eoseline paljunemine (vetikatel, sõnajalgtaimedel).
14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine .
Tüvirakk - diferentseerumata algrakk, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme.
Rakkude diferentseerumine- on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees . Raku diferentseerumine on pöördumatu: vererakust ei saa arendada lihasrakku jne.
15.Lootelise arengu etapid.
Rasedusnädal
Keskmised mõõtmed ja kaal
Areng
1
100-rakuline kobar
Sügoot lõgustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub emakaseinale. Moodustub platsenta.
3
3 mm, 0,4 g
Arenevad närvisüsteem, vereringe, skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõpeb sabaja moodustisega.
9
3 cm, 1 g
Saba taandareneb, kujunevad nägu, silmad, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad . Loote sugu on võimalik eristada. Elundkonnad arenemisjärgus.
12
9 cm, 30 g
Loode liigutab käsi ja jalgu . Nägu ja kõrvalestad väljakujunenud, jätkub elundkondade areng.
24
30...35 cm, 600...800 g
Pea on võrreldes ülejäänud kehaga suur. Lootel hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritusele ja tugev müra äratab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib laps ellu jääda.
32
40...45 cm, 2,2...2,4 kg
Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt kukerpallitada ja võtab enamasti normaalse asendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu.
40
45...55 cm, 2,7...5 kg
Normaalne sünnitusaeg
16. Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis .
Biogeneetiline reegel – selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses embrüogeneesis läbitakse liigi eellaste embrüonaalse arengu etappe . Selle järgi võib vaadelda evolutsiooni arengut.
17.DNA ja geen ja kromosoom
DNA – biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine .
Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Kromosoom – DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid.
18.Mendeli seadused ja nende rakendamine
Mendeli l Seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnad genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
Mendeli ll seadus – homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
Mendeli lll seadus – homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
Pärilik ehk geneetiline muutlikkus – vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on kombinatiivne muutlikkus ja mutatsiooniline muutlikkus, mis seisneb muutustes kromosoomide või geenide struktuuris.
Mittepärilik muutlikkus – keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine, nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.
20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis
Mutatsioon – muutus raku kromosoomides või geenide struktuuris või arvus. Tähtsus evolutsioonis: geenimutatsioonide tagajärjel tekivad uued alleelid; sagedaste mutatsioonide tõttu kohastub mõni liik muutuvate keskkonnatingimustega kiiremini kui teine.
21.Pärilikud haigused ( selgitus ühe näite põhjal )
Pärilik haigus – isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Näiteks nii ovo- kui ka spermatogeneesis võivad aset leida mitmesugused geen-, kromosoom- või genoommutatsioonid. Geenmutatsiooni tagajärjel kujuneb välja Downi sündroom, mida põhjustab liigne 21. Kromosoom – vastav mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus.
22.Geneetiliselt muundatud organismid : hea või halb
Nagu ikka, on nii plusse kui miinuseid, aga mina kaldun seda pooldama, sest GMO toiduained paistavad olevat parim lahendus näljahädade vastu võitlemisel. Samas on muidugi ka negatiivseid pooli, millest täpsemalt võite lugeda tööleht 2. 9 punktis.