11.klassi bioloogia mõisted + seletused (0)

PTG
1.Elu omadused
- Kõik organismid on rakulise ehitusega.
- Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid.
- Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus.
- Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond.
- Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime.
- Kõik organismid arenevad.
- Kõik organismid reageerivad ärritustele.
2.Eluslooduse organiseerituse tasemed
- Molekulaarne tase
- Rakulne tase
- Koe tase
- Organi ehk elundi tase
- Elundkonna tase
- Organismi tase
- Liigi tase
- Ökosüsteemi tase
- Biosfööri tase
3. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus – mõiste ja jaotus
- Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus . See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust.
1. Geneetiline mitmekesisus
2. Liigiline mitmekesisus
3. Ökosüsteemne mitmekesisus
4.Vee tähtsus organismides
Vesi on hea lahusti ning enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
5.Orgaanilised ained : valgud , nukleiinhapped , süsivesikud, lipiidid – näide ja
olulisem tähtsus organismides
- Valgud on orgaanilised ained, mida leidub organismides kõige enam. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. N. Hemoglobiin , mis seob ja transpordib hapnikku.
- Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
N. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA roll on säilitada organismis pärilikku informatsiooni.
Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . RNA roll organismis on päriliku info realiseerimine .
- Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on organismis tähtsaimad energiaallikad . N. Tärklise ehk polüsahhariidi põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerimine veega.
- Lipiidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid. N. Fosfolipiid ja kolesterool täidavad ehituslikku ülesannet, kuuludes rakumembraani koostisse.
6.Bioaktiivsed ained – rühmad ja tähtsus organismides
- Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaanilise ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
7. Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus , kuju ja suurus)
- Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ning paljunema. Rakkude suurus ja kuju on väga erinev ning nad võivad olla kaetud ripsmete või viburitega.
- Ainurakne on organism, mis koosneb vaid ühest rakust. Ainuraksete kuju on väga varieeruv – püsiv või muutuv. Kõige pisem üherakuline organism on mütoplasma.
- Hulkrakne on organism, mis koosneb rohkem kui ühest rakust. Hulkraksete organismide rakkude kuju sõltub nende paiknemisest ja ülesandest organismis. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud, neist suurim on jaanalinnul.
8.Rakuorganellid
- Tsütoplasmavõrgustik on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda - ja karedapinnalist tsütiplasmavõrgustikku.
- Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell , mis koosneb rRNA ning valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees.
- Mitokonder on membraanidest koonev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega.
- Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure.
- Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
- Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem, mis tagab raku kindla kuju.
- Vakuoolid on erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nende ülesandeks on varuainete säilitamine ja rakule mittevajalike jääkainete ladestamine.
- Tsütoplasma on vesilahus rakuruumis, mis seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ja on pidevas liikumises.
- Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni ning kontrollib raku elutegevust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumake.
- Rakumembraan on õhuke lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse.
9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ).
Loomarakk
Taimerakk
Seenerakk
Ainevahetus
Heterotroofne
Autotroofne
Heterotroofne
Paljutuumsus
Harva
Harva
Sageli
Plastiidid
____
Kloro-, kromo- ja leukoplast
____
Rakkude
jagunemisvõime
Piiratud
Piiramatu
Piiramatu
Rakukest
Ainult munarakul
Olemas -tselluloosist
Olemas – kitiinist
Tsentrosoom
Olemas
Ainult vetikatel
Osades rakkudes
Varusüsivesik
Glükogeen
Tärklis
Glükogeen
10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus.
- Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess, mis toimub valgusekäes ja milleks on vajalik päikeseenergia.
11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus.
- Glükoosi lihtsustatud üldvalem on:
C6H12O6 → 6CO2 + 6 H2O
- Tähtsus:
38 ATP, mida kasutatakse sünteesireaktsioonides.
12.Antikehade mõiste ja tähtsus.
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained (võõrad valgud, nukleiinhapped). Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk ongi kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest.
13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid.
- Suguline paljunemine:
• iseviljastumine – üks vanem
• ristviljastumine – kaks vanemat
- Mittesuguline paljunemine:
• eoseline - eoste ehk spooride abil
• vegetatiivne - pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate , sibulate, varre või lehetükikeste abil
14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine .
- Tüvirakk - diferentseerumata koe rakk, millel on võime end taastoota ning diferentseeruda teisteks rakutüüpideks.
- Rakkude diferentseerumine - on organismide arengu protsess (ontogeneesis), mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed.
15.Lootelise arengu etapid.
- Inimese embrüonaalne areng
1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos).
2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula.
3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib
tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks.
4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks.
a. Välimine looteleht ehk ektoterm – siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk.
b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid ,
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond.
c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis - ja seedeelundkond .
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma
viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta.
5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid.
6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega.
16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis.
Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejarel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigievolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. Reegli juures tuleb silmas pidada, et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evolutsioonilise arengu etappe – mõned neist võivad loote arengu käigus vahele jaada. Seejuures ei sarnane arenev embrüo mitte
eellaste täiskasvanud vormidega, vaid nende loodetega. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lopusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased ning on toimunud evolutsioon.
17.DNA ja geen ja kromosoom
- DNA (desoksüribonukleiinhape) - enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine. DNA abil antakse vanemate omadused ja tunnused edasi nende järglastele.
- Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi ja tavaliselt ka ühe tunnuse.
- Kromosoom - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine (DNA), mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Inimese rakus on 46 kromosoomi (23 kromosoomipaari – sugurakkudes aga poole vahem).
18.Mendeli seadused ja nende rakendamine
Mendel avastas oma katsete analüüsil geenid kui pärilikkuse püsivad ja segamatud tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi.
- I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
- II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
- III seadus (sõltumatu lahknemise seadus): homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
Kuigi Mendel avastas seaduspärasused hübridiseerimiskatsete põhjal, on need tegelikult üldisema sisuga. Mendeli seadused kehtivad ka looduses juhuslikult moodustuvate paaride järglaskonnas. s.h. ka inimperekondades. Mendeli seadusi on võimalik kasutada arvutamaks, millise tõenäosusega sünnib vanematel haige laps.
19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
Muutlikkus – organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
Jaotatakse:
• Pärilik ehk geneetiline muutlikkus. Pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikkus.
Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem
emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga.
Muutused raku geneetilises materjalis (mutatiivne):
• Geenmutatsioonid - kahjustatud on üks geen – väiksed muutused DNA
nukleotiidses järjestuses.
• Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused
(deletsioon; duplikatsioon; translokatsioon; inversioon ).
• Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused.
• Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus. Geenid + keskkond. Mittepärilik
muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete
tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid.
Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis
Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid - uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Mutatsioonid aitavad organismidel loodusliku valiku kaudu alles jääda, sest mutatsiooni käigus saavad nad antud alal elamiseks paremad tingimused.
21.Pärilikud haigused ( selgitus ühe näite põhjal )
Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Nende vallandumine sõltub ainult organismi sisemistest (pärilikest) teguritest. Nende korral kantakse haigused edasi põlvest põlve selgete pärilikkuse seaduspärasuste järgi, välised põhjused ei mängi sel juhul mingit olulist rolli (näiteks hemofiilia ).
Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tottu . A-hemofiilia tekib faktor VIII ja B-hemofiilia faktor IX puuduse tõttu. Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt , see defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt püritav, seetõttu esineb haigus perekonniti.
Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on sailinud hüübimisteguri funktsioon.
22.Geneetiliselt muundatud organismid : hea või halb
Arvan, et geneetiliselt muundatud organismid on pigem head. Esiteks annavad geneetiliselt muundatud taimed palju suurema saagikuse - see aitab veidikenegi leevendada maailmas valitsevat näljahada. Teiseks plussiks on GM taimede vastupidavus nt. külma, kahjurite suhtes. Seda nt. kahjurite tõrjumiseks muidu vajaminevaid kemikaale kasutamata, mistõttu nende taimede kasvatamine on keskonnasõbralikum. On ka miinuseid nagu näiteks GM umbrohi , GM kahjurid, kuid kuna nende igasugune kahjulik mõju inimestele teadaolevalt siiski puudub, siis plussid siiski kaaluvad need miinused üles.
2011