kaldus värav Pealiskaudsu seinast eemale s Värav kukkus asfaldile, jättes kannatanu asfaldi ning värava vahele Kannatanu sai raske trauma 5 häbemeluu alumise haru murd, laubahaav,
Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES 80% inimestel esineb asümptoomset viiruskandlust, s.t. inimene on küll viirusesse nakatunud, kuid tal puuduvad aktiivsed haigusnähud. Sagedaste ägenemiste puhul on haigus oluliselt elukvaliteeti häiriv, kuid langenud immuunsuse korral ka eluohtlik. HUULE HERPES Püsimeigi puhul toimub huulte servade trauma, mille tagajärjel on väikeste närvilõppude rebend. ”Maganud” viirus aktiviseerub ja aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe ning rikkub mineraalvärvi jagamist, mis võib esile tuua värvi muutust, teha värvituks lööbe piirkonnas. Kuipärast haigestumist nahk on taastunud siis värvitu koht võib halveneda protseduri tulemust. HUULE HERPES Profülaktika:
perforatsiooni välistamiseks. Sekundaarne peritoniit: Kõige sagedasem vorm. Tekib peritoneaalõõne kontaminatsioonil seedetraktist või väliskeskkonnast pärinevate bakteritega. Sekundaarse peritoniidi tekkele eelneb: - intraabdominaalne põletik (nt apenditsiit) - seedetrakti perforatsioon (nt peptilise haavandi perforatsioon) - kõhuseina trauma (nt laskevigastus) - sooleisheemia (nt mesenteriaalembol) - kirurgiline sekkumine (suurem risk avatud lõikuse korral) - peritoneaaldialüüs (kateetri infektsioon) Tegu tavaliselt segainfektsiooniga. Seedetrakti perforatsioonist tingitud peritoniidi korral domineerib G- ja anaeroobne floora (E.coli, Bacteroides jne), välise trauma puhul esineb rohkem G+ baktereid (Staphylococcus, Streptococcus).
valge ja roosa osa vahel. In. K. salmon patch Defekti põhjuseks kahjustus küüneloozis. 3. Onühholüüs in.k onycholysis. Sageli esinev. Sõrme- või varbaküünte küüneplaat eraldub küüneloozist. Tavaliselt algab protsess küüne vabast servast ja progresseerub lõpuni välja. Irdunud küüs on valge või kollakasvalge. Lisanduda võib seeninfektsioon. Peamiseks põhjuseks psoriaatiline kahjustus küüneloozis, nt. korduv trauma (igapäevane pikkade küüntega trükkimine arvuti klaviatuuril), üliinnukas maniküür (nt. küünealuse mustuse eemaldamine teravate esemetega või küünekosmeetika liigne kasutamine). Onühholüüsi põhjusteks võivad olla ka a) nahahaigused (psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt. b) Infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes)
· Viljatus, mis on hiline abordi tüsistusning sageli seotud põletikega. Kirurgiline abort on operatsioon, mis omakorda on seotud spetsiifiliste tüsistuste võimalikkusega, nagu: · emakakaela vigastus abordi käigus, Hiljem võib see soodustada raseduse iseeneslikke katkemise; · emaka mulgustamine abordi käigus. See on raske tüsistus, mis sageli nõuab erakorralist operatsiooni; Ravimitega abordi eeliseks on väiksem trauma risk, puudubka vajadus narkoosi järele. Samas on abordijärgne veritsusperiood oluliselt pikem ja ravimitest põhjustatud emakakokkutõmbed valulikud ning ebameeldivad. Spetsiifilistemateks tõsistusteks võivad olla: · suurem vereeritus, ka klompidena; · raseduse ebaõnnestunud katkestamine. See on otseses mõttes sõltuvuses raseduse kestusest. Kui raseduse katkestamise järel ei ole ilmnenud mingeid kaebusi, tuleb kahe
Inimkaubanduse ohvrile on tagajärjed alati negatiivsed. Ohvritel võib esineda mitmeid psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme. Inimkaubitsejate küüsist pääsedes ei ole ohvrite mured tihti lõppenud. Ühiskond võib ohvreid rünnata ja neid oma olukorras ise süüdistada. Nad võivad silmitsi seista elu- ja töökoha puudumisega ning rahaliste probleemidega Sageli kaubitsetud ei tunnista endale juhtunut ja käituvad nagu midagi poleks olnudki. Ohvrid on saanud tõsise vaimse trauma. Nad elavad pidevas hirmus ja kartuses, et keegi võib neid uuesti rünnata. Et ohver saaks oma tavaeluga edasi minna, peab ta endale juhtunut tunnistama. 1.2.3 Ohvrite abistamine Et üldse saaks hakata ohvrit abistama, peab ta endale ise tunnistama, et ta on ohver ja olenemata temale suunatud kuriteo raskusest on tal õigus otsida ja saada abi. On palju juhtumeid, kus ohvrid tulevad ilmsiks mõne uurimise vms kaudu.
pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida jalgade ülestõstmist (ajuturse oht) ja söögi-joogi pakkumist (oksendamise võimalus). Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel päeval. Esmaabi RICE
on autoimmuunhaigusega, sest ta esineb sageli koos teiste autoimmuunhaigustega, nagu kilpnäärmehaigused, pigmendiainevahetushäired, suhkurtõbi. Soodustavateks teguriteks on kõik organismis olevad põletikukolded. Juuksed langevad välja ümarate kolletena, mille servadest on juuksed kergesti eemaldatavad ning kahjustunud. Juuste väljalangemise pidurdamiseks tuleb ravida kaasuvaid haigusi, mis võiksid juuksekadu soodustada. Et juuste väljalangemine on igale inimesele tõsine psüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on sümptomaatiline: kasutatakse peanaha verevarustust parandavaid vahendeid (minoksidiil, mereproteiin) või glükokortikoidhormoone. Sügelised Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades,
Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum. Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi. Nihestus Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita ise liigest paika saada, vaid toimeta kannatanu haiglasse
selle perioodi mõju tantsija elukutsele tol hetkel ning tervikuna. Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse teke, kulg ja püsivus või paranemine? Kas sellel on tegemist inimese edasiste valikutega? Kuidas tantsija ise tajub enda keha ja vaimu tervikuna, ka inimesena? Kuidas trauma võib hakata määratlema indiviidi minapilti, maailmavaadet ja suhtumist? Kogu populatsiooni moodustavad maailma vigastustega tantsijad. Mõistagi on see liiga lai sihtgrupp, kelle pealt antud teemat uurida. Valimiks võeti neli Eestis ülikooli tasemel tantsu õppivat või õpetavat ja tantsupedagoogikat viljelevat inimest, kellel on olnud või parasjagu on tegemist nende loomulikku tööd takistavate teguritega st. normaalse ja harjumuspärase kehakasutusega
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega.
· Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline · Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud
200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid
inimesed, kellel on soov panustada nii palju, kui nende võimed lubavad. Osa liikumispuudega inimesi on täiesti sõltumatud, teised vajavad aga osalist või täielikku abi. (Physical Disabilities, s.a.) Liikumispuudega lapsed Liikumispuudega lapsi on Eestis üle viie tuhande. Kahjuks see arv ei vähene, pigem vastupidi. Puudega laste arvu suurendavateks teguriteks on meditsiini areng, mille abil suudetakse väga raskes seisundis lapsed sünnituse, haiguse või trauma järel elule päästa, keskkonna mõjurid, milleks on inimorganismile kahjulikud ained, müra ja muu selline ning ka sotsiaalsed probleemid. Muidugi ei oota ükski pere puudega lapse sündimist -- soovitakse tervet ja toredat silmarõõmu. Siiski on statistika karm, näidates, et puudega lapsi sünnib kogu 2 maailmas ja ka meil Eestis. Lisaks traumad ja haigused, millest alati täiesti ei paraneta
suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud. 3 Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mille on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustanud ohver ise. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada.
Sageli on stress kattevari, millega saab põhjendada saamatust töös ja hoolimatust teiste inimeste vastu igapäevaelus. Kuid liiga sageli on tegu tõsise häirega, millel on negatiivne mõju inimese kogu tegevusele. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid, nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Kui tahad läbi lüüa tänapäeva stressirohkes maailmas, pead õppima, kuidas sellest jagu saada ja kuidas toimida antud olukorras
Depolariseerivad perifeersed müorelaksandid kutsuvad esile N-kolinoretseptorite ergutuse – Na kanalid avanevad – erutuse ülekanne pole võimalik. Samuti erinevad toimeaja poolest. 28. Milline on kõige kiirema algusega perifeerne müorelaksant? Milliseid kõrvaltoimeid ta patsiendil võib põhjustada? Suktsinüülkoliin ehk suksametoonium, toime algus 1min. jooksul. Kõrvaltoimed: bradükardia, tahhükardia, õhetus, lihastõmblused, pahaloomuline hüpertermia. Suure trauma korral ohtlik kaaliumi vabanemine – rütmihäired. 29. Kus paiknevad H-1, ja H-2 retseptorid ja mis juhtub kui vabanenud histamiin nendega seostub?
1.3 Müra tugev. Mõõtmist ei ole läbi Madal (1) alandada viidud. Kasutusel on Töötajatega võib juhtuda tööohutusvahendid. 1.4 Trauma õnnetus tööülesandeid Madal (1) Redelit kasutab alati täites. kaks inimest korraga. Abiks on laopinna Jääkide koristamise Pakendite ning aluste otsa 1
Antud ravi keskendub pikaajalise, kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Palliatiivne ravi koosneb neljast komponendist. Esimeseks komponendiks on füüsiliste kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis võib olla ka pöördumatu protsess. Kolmandaks komponendiks on haigusega toimetulekul psühholoogiline osa. Neljandana ehk viimasena on hingevaluga toimetulemine – toimetulek surmaga, leppimise leidmine, perekonnatoetamine peale haige surma [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Olen arvamusel, et Eestis üritatakse pakkuda palliatiivset ravi, kuid kahjuks kiputakse pigem kalduma rohkem kas toetava või leevendava ravile
Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist. Toetava kuulamise situatsioonid: Inimesel on eetilise dilemma küsimus Ajaliselt kaugema informatsiooniga töötamine Leinaprotsess, trauma inimene püüab rääkides taastada midagi Esimestel kohtumistel jälgi, mis tempoga ta räägib. See aitab sul inimest mõista. Inimese mõistmine võikski olla esimeste kohtumiste eesmärk. Kuidas anda kliendile mõista, et sa kuulad? Silmside annab märku usaldusest. Rohkem silmsidet mõjub targemana. Kehakeel miimika ja käed Verbaalselt nii vähe kui võimalik nt ,,mhm" Passiivse kuulamise põhimõtted ei tööta alati.
Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest. Soodustavad faktorid suurenev vanus meessugu geneetiline vastuvõtlikkus niiske, umbne keskkond soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või
METALLICA Metallica on Ameerikast pärit heavy metal bänd, mis alustas oma tegevust 21.oktoobril 1981 ja tegutseb siiamaani. Metallica lõid 1981. aastal Californias trummar Lars Ulrich ning kitarrist ja vokalist James Hetfield. Ulrich ja Hetfield kohtusid, kui mõlemad olid pannud Los Angelese kohalikku lehte kuulutuse. Ulrich oli ka varem üritanud bändi teha, aga 28. oktoobril sai see lõpuks teoks. Bändi esimene proov toimus Lars Ulrichi garaazis. Sel hetkel olid bändis ainult kolm liiget: Lars Ulrich, James Hetfield ja Lloyd Grant. Metallica esimene bassimees Ron McGovney liitus mõni päev hiljem. Bänd kasutas ka paar asendusbassisti nagu näiteks Brad Parkerit ja Jeff Warnerit. Lehte pandi ka teine kuulutus, et leida bändi juhtkitarrist. Kuulutusele vastas Dave Mustaine ja nähes tema kallit kitarrivarustust, võtsid Ulrich ja Hetfield ta bändi liikmeks. Bänd sai oma nime, kui Ulrich küsis oma sõbralt R...
kõnnakist. Pikaajalise füüsilise koormuse vältimine. Hirm ja mure, mis Patsient ei tunne Anna informatsiooni 15.03.13 Patsient ei on tingitud hirmu. Patsient on patsiendile vigastuse kohta. tunne hirmu, pt valdab teadmiste informeeritud oma Näidata ja selgitada patsiendile informatsiooniga oma defitsiidist trauma vigastuse kohta. kuidas teostada vigastuse kohta. kohta. liikumisharjutusi. Rahustada patsiendi, tutvusta vigastusega kaasnevate probleemidega. Perekonnaliikmete õpetus.
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Võimalusel tuulutada tööruumi, filtrite tihedam vahetamine. ELEKTER- Elektriseadmete kahjustused, elektrilöök. Mõju tervisele- Elektrilöök, põletushaavad. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Juhtmed panna jooksma ühest kohast kinni ja regulaarselt kontrollida elektriseadmete korrashoidu, probleemi korral teavitada juhtkonda KOMISTAMINE JA KUKKUMINE- komisamine võimatu kui just kellegi tooli otsa ei komista. Mõju tervisele- Trauma, kehavigastused, põrutused. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: hoida enda tooli pausi aegadel laua all. LIBISEMINE- Põrandat katab linoleum, mis märg pesuga muutub libedaks. Wc põrandad vee tõttu libisemisohtlikud Mõju tervisele: põrutused Riski tase: I I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Märg pesu teostada kui kontoris pole liikumist, võimalus panna maha mingid vaipkatted või kasutada kummitallaga vahetus jalanõusid. BIOLOOGILISED OHUTEGURID
Korrata iga tunni või paari tagant. Jahutades tajume esmalt külmatunnet, siis põletavat valu ja siis tuimust - just siis ongi õige aeg jahutamine lõpetada! Külmaprotseduure tee 3 ööpäeva. Turse taandudes on õige aeg anda vigasaanud piirkonnale sooja (nt viinakompress, soe mähis ?) ja rahu. Võimalusel kanna ...(?) päeva rõhksidet. Kuigi vigastuse piirkonnas ei pruugi enam tunda olla midagi häirivat, pole sealsed koed veel täielikult taastunud. Trauma lõpuni ravimata jätmine soodustab haigusnähtude kordumist ka kergemate kahjustuste korral.
eeskirjade, autoriõiguse konventsioonid, patendikaitse kaalukus lepingute vms · Halduseeskirjad, statuudid, teenistusmäärustikud rikkumine · Isikuandmete kasutamist ja privaatsust puudutavad seadused või tavad Kvantitatiivne: nt · Andmetöötluse hooldelepingud, konfidentsiaalsuslepingud lepingutrahvide suurus 2. Isikliku · Meditsiiniseire arvutid Trauma tõenäosus heaolu või · Meditsiinidiagnostika süsteemid tervise · Lennujuhtimisarvutid kahjustamine · Liikluse reguleerimise süsteemid 3. Ülesannete · Tähtaegade ületamine haldusandmete töötlusviivituse tõttu Kvalitatiivne: täitmise · Tarnete hilinemine tellimuste töötluse viivituse tõttu talutavus kahjustus · Defektne toodang väärade juhtimisandmete tõttu asjassepuutuvaile
seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. 2 Põie tühjendamise refleks tahtele alluv, inimene kontrollib kätetegevust, põie üle muidu kontrolli ei saa. See refleks on treenitav. 3
Õnnetusi juhtub iga hetk, igal pool. On juhtumeid, kus õigeaegne esmaabi on päästnud inimese elu. Kuid on ka olukordi, kus teiste sekkumine oleks päästnud elu. Õnnetusi võib juhtuda mitmesuguseid: uppumised, põletused, verejooksud, luumurrud jm. Kindalsti anda juhtumist teada kiirabile, numbril 112. Esmase abi eesmärk on hoida inimest elus kuni täiendava abi saabusmiseni. Näiteks nihestuse korral, et tasu ise hakata liigest paika väänama, sest see võib põhjustada veel suurema trauma. Kuid sellegipoolest kannatanul tuleks hoida silm peal kuni kiirabi saabumiseni. Esmaabi on esmatähtis! 8 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ivk.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=76:esmaabist&catid=4:nouanded&Itemid=12&lang=ru 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3608/16.%20Elustamise%20ABC..pdf 3. http://tthkkesmaabi.weebly.com/esmaabi-potildehimotildetted.html 4. http://www.rescue.ee 5. http://et
· Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu 1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO
Toimemehhanism: · kolesterooli sünteesi takistamine ensüümi HMG- CoAreduktaasi inhibeerimise kaudu maksas. Kõrvaltoimed · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia), müalgia(lihasvalu, nõrkus ilma kreatiinkinaasitõusuta u 5%), peavalu- enamasti mööduvad. · Maksa transaminaaside tõus (ASAT, ALAT)-normaliseeruvad enamasti. · -tõus jätkub, sümptomid-ravi katkestada. · 0,1-1% müosiit(kreatiinkinaasi tõus üle 10 korra), välistada nt trauma, füüsiline koormus. Jälgida teisi ravimeid! · Lihasnõrkus (nt. mäest üles liikudes jne), lihasvalu, krambid · Rabdomüolüüs, neerukahjustus. Maksakahjustus tekib kuni 1%-l patsientidest, enamasti suurte annuste korral STATIINID ON TERATOGEENSED ESETIMIIB · Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel-vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Ilma nö süsteemse toimeta! · Langetab LDL-kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-leja HDL-le
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
Eriti liikumis-tugiaparaadi haigusest taastumise puhul; 5. TSÜKLILISUS töö ja puhkuse vaheldumine (kahe treeningu, harjutuse või seeria vahel); 6. HARJUTUSTE UUDSUS JA VAHELDUS rutiin väsitab just psüühiliselt! 10-15% füüsilistest harjutustest tuleb perioodilisel vahetada või uuendada (olenevalt inimesest); 7. MÕÕDUKUS koormused peavad olema mõõdukad. Ka need, mis on pikalt kestvad, peavad olema intensiivselt mõõdukad. Sõltub trauma iseloomust; 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 8. ÜLDISE JA ERIALASE TAASTUSRAVI KOOSKÕLASTAMINE üldise ehk kogu keha hõlmava taastusravi eesmärgiks on organismi üldine tervendamine ning elundite ja süsteemide funktsioonide parandamine. Erialane ehk konkreetse piirkonna taastusravi
mõju kesknärvisüsteemile kui materiaalsele organile. Inimesele ja tema psüühikale avaldavad mõju biosfäär, tehnosfäär ja psühhosfäär, mille ühtses kompleksis ta eksisteerib. Enesestmõistetavalt on inimese jaoks eriline tähtsus teiste inimeste suhtumisel ja käitumisel, seega sotsiosfääril. Psüühikahäirete tekkimine võib mõnikord olla väga lihtsa ja vahenditu mehhanismiga. Näiteks tabab inimese ajukoljut intensiivne mehaaniline trauma ränk peapõrutus koos ajukoe ulatusliku vigastusega liiklusõnnetusel. Enamikul juhtudest on aga psüühikahäirete kujunemine tunduvalt keerukam, põhjus ja tagajärg on seotud kaudselt. Seega tuleb psüühikahäirete põhjuste analüüsimisel vahet teha otseste põhjuste ja kaudsete põhjuste e. soodustavate tegurite vahel. Viimased on väga erinevad ning nende toime võib olla kas lühema või pikema kestusega. Mitmed üsna olulised kaaluga
kaotada kontroll oma keha üle. Need sümptomid jõuavad haripunkti kümne minutiga ja kaovad umbes sama kiiresti. Paanikahood on üsna tavalised umbes kolmandiku inimeste juures. (Haiguslikud... 2002: 16-17) Paanikahoog ise ei kuulu foobia alla. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse aga foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. 1.3. Foobia tekkepõhjused Kõige sagedamini põhjustavad foobiaid kahte tüüpi protsessid: tingimine ja trauma. (Bourne 2000: 70). Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat- sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012)
tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et: · need, kes armastavad, ka peksavad, · teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, · vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, · lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad? NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast. Viimastel aastatel on Kalev hakanud olukorda sekkuma, olles
vägistatud kardavad jääda yksi samma ruumi meesterahvaga või siis tunnevad ebamugavust istumisel, laste väärkohtlemisel laps jooksep kodust ära või ei julgse sinna tagasi minna ja ilmnevad seletamatud sinikad või luumurrud jne. . Esimene reaktsioon viib inimese psüühilisse shokki mis halvab normaalse tegevusviisi ja ja mõtteviisi. Esimesed soki seisundid mööduvad ööpäeva jooksul ja kui need pole taandunud siis tekib psüühiline trauma. Tavalist elu jööb häirima hirm, süütunne, kurbus, depresiivsus ja kehalised häired. Pessisism tuleviku ees jääb veel pikaks püsima- kuid aastatega läheb kergemaks. Tihtipeale sõltub ka ohvri toetusest ja abist kui kiiresti ohver kuriteost taastuda suudab. Teatud tunnused võivad ohvrit jääda painama pikaks ajaks peale kuritegu- nt peale sissemurdmist ilmneb hirm majast lahkuda, kontrollitakse paaniliselt uksi/aknaid,
elektrisüsteemi talituses on töö sooritamiseks vaja teha ning millistes toimingutes seisneb kavandatav töö. 3. Elektriohuteadlikus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pideva järelvalve all. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoimingutega seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid jälgima. 4. Dokumentatsioon
suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseeneda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Noorte seas on tihti trenn ja kool need asjad, mis põhjustavad stressi. ,,Stress tekib siis, kui inimese ressursid on ohus või ära kulutatud, ning kui inimene ei suuda enam oma ressursse taastada." (Hobfoll 1989) 1 Mis on stress? Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Tallinn Ülikool TEGURID, MIS MÕJUTAVAD VALUTUNNETUST Referaat Tallinn, 2011 SISSEJUHATUS Valu omab meditsiiniliselt olulist tähtsust. Valu sümptom mille tundmisel inimene kõige tõenäolisemalt hakkab ravi otsima. Kahjuks pole valu ja haigus alati seotud. Nt seos valu ja vähkkasvaja, eriti viimase algstaadiumis, kus inimene valu võib olla üldse ei tunneta. Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress, pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga. Töös toon välja tegurid, mis mõjutavad valu tunnetust erinevatel inimestel ja kuidas on valu kogemus seotud uksumuste, väärtuste, soo ja keskkonnaga, kus inimene on ...
Ta on saavutanud vastavalt oma võimete võimalusele vastava taseme. Töörahulolu kõrge tase avaldub inimese pühendumises tööle ja firmalojaalsuses. Pühendumine tööle, tööga haaratus on tase, milleni töötajad on ise valmis sukelduma töösse, ajale ja energia kulule mõtlemata. Töö on sellisele inimesele kõige olulisem ja eneseteostusviis.Tähtsa töö hea tegemine tõstab tema enese ,,mina". Töökaotus oleks niisugusele tõeline trauma. Organisatsioonitruudus, lojaalsus on tase, milleni alluv samastab end organisatsiooniga ning soovib jätkata aktiivset osavõttu selle tegevuses. Organisastsioon on talle nagu tugev magnet. Töötaja on valmis püsima koos firmaga ka tulevikus.Sageli kajastub see tema usaldust organisatsiooni missiooni ja eesmärkide vastu, valmisolekut kulutada jõudu nende saavutamiseks ja tahet jätkata seal tööd. Organisastioonile ustavad töötajad saavutavad väga häid tulemusi, nad
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisel), müra, rasedus, vahetustöö, madal veresuhkru tase, mis tingitud valest söögist valel ajal, järsk kaalukaotus kõhnumisdiieti pidades, hilisõhtusest vägevast söögikorrast põhjustatud seedehäired. 3. Psühholoogilised põhjused- Kurbus, stress pinge, mure eelaimused, erutus 4. Psühhiaatrilised põhjused- Depressioon, hirm, trauma järgne stress, kõikvõimalikud psühhiaatria valdkonda kuuluvad häired. 5. Farmakoloogilised põhjused- Alkohol, mõned antidepressandid, kofeiin ning seda sisaldavad tooted nagu tee, koola ja teised karastusjoogid, keelatud narkoained, nikotiin, nohuravimid, astmaravimid. Und võib siiski parandada ka psühhoaktiivseist ainetest loobumine. 6. Keskkonnaga seotud põhjused- Liiga kuum või jahe magamisruum, kõikvõimalik
kahjustust ja nekroosi.Gangreeni ohu tõttu ei tohi adrenaliini lisada lokaalanesteetikumide manustamisel sõrmedesse, varvastesse, ninna, kõrvadesse. 24. Mis eesmärk on ägeda valu ravil? 1. Haige elukvaliteedi parandamine 2. Haigusest kiire taastumise soodustamine 3. Tüsistuste tekke vältimine 4. Hospitaliseerimise aja lühendamine 25. Valu positiivsed ja negatiivsed jooned? + hoiatab välise ohu (füüsiline trauma, kuumus) või seesmise patoloogia (põletik, kusejuha sulgus kiviga) eest. - häirib igapäevaelu, O2 tarbimine tõuseb (südame isheemia risk) 26. Kes võivad saada ebaadekvaatset valuravi? Lapsed, eakad, suhtlusbarjäärgida inimesed 27. Millised on kaasaegse valuravi põhimõtted? • Preventiivne suund- valu vältimine • Valuvaigisti regulaarne doseerimine • Individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine
Liigutuste tuleb suhtuda (trenn, jalutamine) asutatud rajatised. Paljud eelistavad tegemiseks on mõistvalt ja vajaduse Lastele peavad Valitsus toetab liikumiseks oluline ka lihaste korral tuleb puuetega vanemad õpetama puuetega inimesi looduslikku tugevus ja toonus. inimesi aidata. füüsilise aktiivsuse ja nende keskkonda. Trauma ja haiguste vajalikkust. hooldajaid. On korral on füüsiline oluline ratastoolis aktiivsus häiritud. inimeste ligipääs ühiskondlikele
Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel.“ (Lindgren 2007: 17). Psühhosotsiaalseid probleeme on leitud 20-30%-l patsientidest, kes on läbi elanud raskeid põletusi. Tihti on psüühiliste tegurite taastumine raskem, kui trauma ise. Posttraumaatilise stressireaktsiooni ja depressiooni ravi nõuab järjekindlat koostööd põletusosakonna personali ja psühhiaatrilise konsultatsiooniüksuse vahel. (Härmä 2007: 171). ARUTELU Läbitöötatud kirjandus- ja internetiallikate põhjal võib väita, et referaadi teema on asjakohane, sest põletuste valdkond vajab igapäevaelus suurt tähelepanu. Referaadis selgub, et on olemas erinevaid põletuste astmeid, mis vajavad ka erisugust ravi
suuteline seisma ja hingama. Vastsündinud varss ei ole tihti võimeline tõusma, seisma, puudub imemisrefleks. Neuroloogilised probleemid võivad olla kaasasündinud: aju vesitõbi,aju hüpoplaasia,kaasasündinud epilepsia, hüpoksiline entsefalopaatia (ajuturse). Üldiseks tunnuseks varsal on krambid, suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma, näonärvide halvatus, seljaaju trauma, nakkushaigus teetanus. Pildil on kujutatud ajuturset. Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke
sündroom), keemia- või kiiritusravi, autoimmuunne ooforiit, harvem resistentsete ovaariumide sündroom, 17-hüdroksülaasi ja aromataasi defektid. Testikulaarse hüpogonadismi (munandi funktsiooni häired) korral on testosterooni produktsioon vähenenud ja negatiivse tagasiside puudumise tõttu LH kontsetratsioon suurenenud. Põhjusteks võivad olla kromosoomianomaaliad (nt Klinefelteri sündroom), varikotseele, krüptorhism, orhiit, mumps, trauma, operatsioon, kemoteraapia, kiiritus, alkohol. Polütsüstiliste ovaariumide sündroomi korral on LH tase kõrge (kuid mitte alati), puudub LH sekretsiooni rütmilisus ja enamasti on LH/FSH suhe > 2 ning androgeenide tase tõusnud. Günekomastia puhul esinev tõusnud LH tase koos madala testosterooni tasemega viitab munandite funktsioonihäirest tingitud testosteroonipuudusele, kui nii LH kui ka vaba testosterooni tase on tõusnud, siis võib
Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus · Trauma või haigus · Madal või kõrge temperatuur · Ere või tuhm valgus · Saastunud õhk · Müra · Organismi koormavad kemikaalid Nende stressoritega meie kohtume peaaegu iga päev enda elus. Stressor millega ma kohtun peaaegu iga päev on ere valgus mille pärast minu silmad hakkavad valutama. Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga.
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust. Ükskõik kas su eesmärk on põletada rasva, kasvatada lihasmassi või areneda oma lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
