Küüneseen (0)

Küüneseen

Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva.

Tekitajad

Enamus juhtudel dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes), pärmseened (näit. Candida albicans) ja hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis).

Nakatumise põhjused

Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt . Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest.

Soodustavad faktorid

suurenev vanus
meessugu
geneetiline vastuvõtlikkus
niiske, umbne keskkond
soe kliima
halb jalgade või käte verevarustus
küüne trauma
suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud)
immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon )
Cushing`i sündroom
allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas

Milline näeb välja küüneseen?

Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloožil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala –või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel .
Küüneseent on 4 tüüpi:
1)välimine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põhjustatud küüneseen
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loožist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda.
Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loožist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale.
Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud hakkavad laienema küüne välisserva suunas.
Küüneseen pärmseentest on harv ja tekib harilikult kroonilise naha –ja limaskestade kandidoosi korral, rohkem naistel. Infektsioon saab alguse küünevalli piirkonnast , mis on punetav ja turses. (küünevalli põletik). Kahjustus haarab kogu küüneplaadi ja tavaliselt kõik sõrme –või varbaküüned. Küüned paksenevad, neile tekivad valged, kollased , rohelised või mustjas-pruunid edasi levivad laigud. Küüs võib eralduda loožist ja muutuda puutetundlikuks. Sagedamini võivad pärmseened koloniseerida juba kahjustunud küünt sekundaarselt.
Hallitusseened koloniseerivad tavaliselt samuti juba kahjustunud küünt, harvem on iseseisvalt seeninfektsiooni põhjustajaks. Nende tekitatud küünekahjustust ei ole silma järgi võimalik eristada dermatofüütidest põhjustatud infektsioonist.
Dermatofüüdid on võimelised esile kutsuma allergilist reaktsiooni, mis sageli väljendub villilise lööbena peopesades.

Küüneseene diagnoosimine

Enne ravi, mis on sageli üsna kallis, on oluline panna õige diagnoos . Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia)

Millest tuleb küüneseent eristada?

Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest:

• bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks
  
• küüne traumast
  
• onühholüüsist (küüne eraldumine loožist)
  
• psoriaasist
  
• ekseemist või nahapõletikust ( dermatiit )
  
• punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus)
  
• viirustüügastest
  
• sissekasvanud , paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel
  
• kollaste küünte sündroomist
  
• küünelooži kasvajast
  

Ravi

Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas.
Paiksed seenevastased ravimid
Paiksed seenevastased vahendid ( kreemid , lakid) võivad parandada ja mõnikord ravida küüneseent vaid kerge küüne kahjustuse korral, mis piirdub vähem kui poolega küüne välimisest servast. üldjuhul ei suuda paiksed vahendid üksinda küüneseent välja ravida, kuna nad ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Nad on aga kasulikud kombinatsioonis suukaudsete ravimitega. Samuti paikse ravimi jätkamine peale suukaudse ravimi lõpetamist võib vähendada haiguse taastekkimise võimalust, selle sagedust või raskusastet.
Kreeme, geele ja lahuseid kasutatakse tavaliselt 1-2 x/p, lakki 1-2x /näd. Neid kantakse nii küüne peale kui võimalikult sügavale küüneserva alla. Oluline on regulaarselt eemaldada kahjustunud küüneosa ja puderjat massi küüne alt. Paremaks toimeainete imendumiseks tuleb lihvida kahjustunud küüneosa pinda ja seda kindlasti enne ravilaki pealekandmist . Parem efekt saavutatakse spetsiaalsete instrumentide abil. Küüsi lõigatakse sirgelt , vältimaks nende sissekasvamist.
Suukaudne seenevastane ravi
Suukaudne seenevastane ravi on kõige suurema efektiivsusega küüneseene ravis. Terbinafiin (Lamisil, Terbisil) ja itrakonazool (Orungal) on asendanud griseofulviini ja ketokonazooli (Nizoral, Oronazool) esmavaliku ravimitena, kuna ravikuuri pikkus on lühem, tervistumise tase kõrgem ja kõrvaltoimete hulk väiksem.

Küünte kirurgiline eemaldamine

Kahjustunud küüneplaadi kirurgiline eemaldamine ei ole enam tänapäeval levinud ravimeetod . ükski suurem uuring ei ole näidanud küüne kirurgilise eemaldamise kasulikkust küüneseene korral. Protseduur võib mõnikord põhjustada püsivat küünekahjustust ja küüne sissekasvamist. Kirurgilist ravi kasutatakse üldjuhul vaid väga tugevalt paksenenud ja deformeerunud küünte korral täiendavalt suukaudsele ravile.

Ravi kestvus ja efektiivsus

Küüneseene ravi kestab üldjuhul 3-4 kuud suukaudsete ravimitega ja kuni aasta paiksete vahenditega. Ravi pikkus võib siiski varieeruda. Uuemate süsteemsete preparaatidega on ravi efektiivsus keskmiselt 70-80%. Arvestades, et uuemad ravimid püsivad küünes 6-9 kuud peale ravi lõpetamist ning küüned kasvavad aeglaselt (1-1,5 mm/kuus), ei saa lõpptulemusi oodata kohe peale ravikuuri lõppemist. Küünte seisundit jälgitakse veel mitmete kuude jooksul, enne kui otsustatakse ravi efektiivsuse üle. Vajadusel alustatakse uut raviskeemi. Kui 3-4 kuu jooksul peale ravi alustamist ei ole tekinud küünes positiivseid muutusi või küüne kahjustus suureneb, tuleb diagnoos või ravi umber hinnata.

Haiguse prognoos

Inimesed, kellel esineb küüneseenele geneetiline eelsoodumus või suurenenud vastuvõtlikkus (vanemad inimesed, suhkruhaiged jt) võivad tõenäoselt kogeda haigust uuesti (6,5-53%) ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile. Sellisel juhul tuleb seda seisundit võtta pigem kontrollitavana. Sageli on vajalik paikse seenevastase ravi jätkamine, samuti on oluline patsiendi teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest.

Üldised nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks

Võimalusel kõrvaldada soodustavad faktorid
ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides jm. mitte käia paljajalu; seenespoorid võivad pindadel püsida elujõulistena mitmeid kuid.
Pesta jalgu iga päev. Peale pesemist kuivatada nii jalad kui varvaste vahed, kuna seened vohavad hästi niiskes keskkonnas.
Puhastada korralikult vanni ja duširuumi
Mitte jagada teistega käterätte, linu või isklikke riideesemeid
Pesta sokke, käterätte ja vannitoa vaipu võimalusel 60 C juures
Pesta regulaarselt põrandat kohtades, kus käite paljajalu
Võimalusel visata ära vanad jalanõud ja osta asemele uued. Vanades jalanõudes võib püsima jääda seente reservuaar, mis on uue infektsiooni allikaks
Alternatiivselt vahetada ära jalanõude sisetallad
Püüda mitte kanda samu jalanõusid 2 järjestikusel päeval; need ei pruugi vahepeal täielikult ära kuivada
Vältida pikaaegset viibimist umbsetes jalanõudes; eelidatada lahtiseid kingi
Desinfitseerida regulaarselt jalanõusid, et vähendada sealset seente reservuaari
Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet.