Suremine (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õppetool
Õ15
SUREMINE
Referaat
Tatjana Buksha
Anna Anufrijeva
Kristina Vaher
Ksenia Žurina
Aljona Gubkina
Tallinn
2017

Sisukord:

Sissejuhatus 2
Suremise elamistoiming 3
Loomulik ja ebaloomulik surm 3
Loomulik surm 3
Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. 3
Ebaloomulik surm. 3
Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. 3
Kaotus ja leinamine 4
Kurbus 4
Lein 4
Elukaar : seoses suremise elamistoimingiga 5
Sünnituseelne surm 5
Väikelapseiga 5
Lapseiga 5
Noorukiiga 6
Täiskasvanuiga 6
Vanadus 6
Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: 6
Sõltuvus /sõltumatus suremise elamistoimingus 7
Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine 7
Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Surm on organismi elu lõppimine. Surmaks peetakse tavaliselt lühiajalist sündmust, mis seisneb selles, et organism kaotab võime end elus hoida.  Elu lõpuks võidakse lugeda hetke, mil organism ei suuda enam tervikuna talitleda. Surm erineb sündmusest, mis surma põhjustab. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskulikku hooldust .
Inimese  pealuu  on universaalne surma sümbol

Suremise elamistoiming

Suremine on elu viimane toiming, universaalne ja vältimatu. Tähendab maapealse elu lõppu. Ainsus kindel asi meie, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust.

Loomulik ja ebaloomulik surm

Surm jaguneb loomulikuks ja ebaloomulikuks

Loomulik surm

Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem.

Ebaloomulik surm.

Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu.

Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu.
Õnnetus – ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi.
Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud.
Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mille on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustanud ohver ise. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada.
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.
Surm
Loomulik
Ebaloomulik
südamehaigused
õnnetus
vähk
enesetapp
insult
eutanaasia
vägivald

Kaotus ja leinamine

On rakse käsitleda surma ja suremise olemust ilma kaotuse ja leinamise olemuse vaatlemiseta.Kaotus ja leinamine on osa elamise protsessist,kuigi nad on seatud surma ja suremisega.

Kurbus

Lähedase inimese surm tekitab ellujäänus tavaliselt alati sügava mahajäetuse tunde. Kaotusele järgneb kurbus,mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi.

Lein

Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Šokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm, depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad.

Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga

Inimene võib surra igas vanuses ja surm määrab ära indiviidi elukaare pikkuse. Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud :

• üldine suurem jõukus;
  
• paranenud toiduvalik ja elutingimused ;
  
• meditsiini edusammud;
  
• parem tervishoid .
  

Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks:

Sünnituseelne surm

Väikelapseiga

Lapseiga

Noorukiiga

Täiskasvanuiga

Vanadus

Sünnituseelne surm

Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi , et lapse surm saabub sünnituse protsessil.

Väikelapseiga

See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress , talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid.

Lapseiga

Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega.

Noorukiiga

Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii ennesetapmine, kui ka õnnetus on tihti surma põhjus noorukieas.

Täiskasvanuiga

Öeldatakse “elu parim iga”, eriti nooremas eas. Samuti surmaga raske leppida, eriti äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde.

Vanadus

Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad tunnistust eakaaslaste surmast.

Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:

• Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm
  
• Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus,närvivapustus
  
• Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija religioonist tulevad soovid
  
• Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus, haigla miljöö ei ole surija sõbralik
  
• Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale.
  

Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus

Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamise iseendast- hing võib olla ikkagi sõltumatu.Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad.

Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine

Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik osutada juhul, kui õde tunneb patsiendi probleeme ja indiviidi soove, mis on seotud selle viimase elamistoimnguga.

Kasutatud kirjandus:

• N. Roper , W.W.Logan, A.J.Tierney “Õenduse alused”
  
• Livainen, A., Jahuiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina
  
• Robert Kastenbaum.(2003) Macmillian encyclopedia of death and dying.