Esmaabi (0)

Sauga Põhikool
Esmaabi
Referaat
Peeter Hansen
8. klass
Pärnu 2014
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3
Esmaabi............................................................................................................................................... 4
Elustamine ........................................................................................................................................... 5
112....................................................................................................................................................... 7
Kokkuvõte........................................................................................................................................... 8
Kasutatud kirjanuds ............................................................................................................................ 9
Sissejuhatus
Me ei tea kunagi, millal mõni tuttav või ka võõras tänaval satub eluohtlikku olukorda. Võib juhtuda, et oled ainus inimene kes on õnnetusest teadlik. Omaltpoolt tuleks teha kõik, et hädasolejat aidata. Igasugune abi on oluline, teise inimese elu sõltub nüüd sinu oskusdest. Kiirabi ei jõua igalepoole nii kiiresti, tuleb alustada ise esmast abi- esmaabi. Iga abisaaja on abistajale tänulik. On tähtis osata osutada esmaabi.
Esmaabi
Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt , et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli ja teadmised esmaabist on hädavajalikud. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust , on soovitav mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosuse. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motiveeriv. Abi saaja on alati tänulik.
Igaüks peaks oskama esmaabi anda. Esmaabi on aga erinevat laadi ja sõltub sellest, milliste juhtumite korral ja millistes olukordades esmaabi antakse. Abi andja vaatenurgast on väga oluline erinevus sellel, kas esmaabi tuleb anda väliolukorras, siseruumides või meditsiiniabiks ettevalmistatud ruumides. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osautada samaaegselt ja osutataksegi enamasti samaaegselt. Siiski on teadmised meditsiinialasest ja psühholoogia alasest esmaabist erineva sisuga. Põhjalikemate ja pikemaajaliste esmaabi kursuste käigus on võimalik omandada nii meditsiinialase esmaabi kui ka psühholoogilise toetuse oskuseid . Neile lisaks õpitakse ka hädaabikõne tegemisel selgituste andmist ja põhimõtteid, mida peaks abikutse korral arvestama.
Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. (1)
Elustamine
Inimestega juhtub õnnetusi kogu aeg. Nendest õnnetustest või haigustest on päris suur osakaal juhtumitel , kus kannatanut on võimalik aidata kasutades elustamise võtteid. Paraku on palju ka selliseid juhuseid, kus kaaskodanikud hädasolijat ei aita. Miks nad seda ei tee? Eks põhjuseid võib olla mitmeid, aga kindlasti üks suurim on elustamise baasvõtete mittetundmine või oskamine. (2)
Elustamine (resuscitatio, resuscitation) – tähendab vereringe ja/või hingamise taastamist. Hingamise katkemisele järgneb südameseiskus ja südameseiskusele järgneb hingamisseiskus. Hingamise ja vereringe stimuleerimist on vaja kindlustamaks kudede varustatust hapnikuga. (3)
Kunstlik hingamine
Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik „asjad”, mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse , veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata.

• pigista kahe sõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ja hinga ise sügavalt sisse;
  
• haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu );
  
• puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt !);
  
• jälgi silmanurgast rindkere tõusmist ( juhul kui rindkere ei tõuse, kontrolli, kas kannatanu pea asend on õige või läheb õhk makku);
  
• õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama;
  
• pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril
  
• kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist
  
• teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant (6)
  

Südamemassaž
Südamemassaaži tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaž tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg. Seega tagab südamemassaaž vaid minimaalselt vajaliku verevoolu aju- ja südame pärgarterites. (7)

• Ole põlvili kannatanu kohal
  
• Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
  
• Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4–5 sentimeetrit)
  
• Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Soovitav on massaaži lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi.
  
• Kontrolli kaelapulssi iga 1–2 minuti järel (5)
  

Tingimused:
• kannatanu peab olema kõval alusel (maapind, põrand jne)
• abiandja õige käte asend (käed sirged ja küünarliigestest „lukustatud”)
• abiandja käte õige asukoht (kannatanu rinnaku keskel)
• pidev kontakt rinnakuga (käed ei tohi rindkerel „hüpata”)
• rindkere töötab kui pump

• vajutuse ja lõõgastuse vahekord 50/50 (2)
  

Tundmatu kannatanu suust -suhu hingamine on paljudele inimestele vastuvõetamatu. Loomkatsed on näidanud, et südame äkksurma korral on esimestel minutitel ainult südamemassaaži tegemine sama efektiivne kui selle kombineerimine kunstliku hingamisega. Ainult südamemassaaži tegemine on kindlasti parem kui elustamisvõtete mitterakendamine. Südamemassaaži kombineerimine
kunstliku hingamisega on siiski parim taaselustamise meetod. (7)
112
Helistage hädaabinumbrile 112, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Hädaabinumbrile 112 saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. (4)
Kuidas helistada 112?
1. Ütle, mis juhtus ja kes vajavad abi.
2. Ütle, kuidas juhtus, kas võib tekkida oht inimestele, varale või keskkonnale.
3. Ütle, kuhu abi vajatakse. Kui ei teata või ei ole täpset aadressi, siis kirjelda, kuidas sündmuskohale jõuda. Kui sa ei asu sündmuskohal, siis tuleb seda kindlasti öelda.
4. Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud sündmusega seotud asjaolud on välja selgitatud .

Hoida oma telefoniliin vaba. Päästekorraldajal võib olla vaja lisateabe hankimiseks või nõuannete andmiseks tagasi helistada.
6. Kui olukord sündmuskohal muutus (halvenes või läks paremaks), helista koheselt numbrile 112 ja anna täiendavat infot. (4)
Kokkuvõte
Elu on iga inimese kalleim vara. Õnnetusi juhtub iga hetk, igal pool. On juhtumeid, kus õigeaegne esmaabi on päästnud inimese elu. Kuid on ka olukordi, kus teiste sekkumine oleks päästnud elu. Õnnetusi võib juhtuda mitmesuguseid: uppumised, põletused, verejooksud, luumurrud jm. Kindalsti anda juhtumist teada kiirabile, numbril 112. Esmase abi eesmärk on hoida inimest elus kuni täiendava abi saabusmiseni. Näiteks nihestuse korral, et tasu ise hakata liigest paika väänama, sest see võib põhjustada veel suurema trauma. Kuid sellegipoolest kannatanul tuleks hoida silm peal kuni kiirabi saabumiseni. Esmaabi on esmatähtis!
Kasutatud kirjandus

http://www.ivk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=76:esmaabist&catid=4:nouanded&Itemid=12&lang=ru

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3608/16.%20Elustamise%20ABC..pdf

http://tthkkesmaabi.weebly.com/esmaabi-potildehimotildetted.html

http://www.rescue.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Elustamine

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/2kunstlik_hingamine.html

http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_surmast__ravijuhis.pdf
9