Küünte seenhaigused - Esitlus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
2008
TERJE AULIK
Kutsepedagoogika
Käed
Küüned, küüntehaigused,
nahk ­ hooldus!
KÜÜNEEHITUS
Küüneplaat - (unguis)
Küünevall - (vallum unguis)
Küüne tald ­ (lunula)
Kutiikul ­ (küünenahk)
Küünejuur ­ (radix unguis)
Küünealumik ­ (lectulus unguis)
Küünesäng
Küüne vabaserv
Küünevagu ­ (perionychium)
Küünetriibud ­ (striae)
Faalanks ehk sõrmelüli
Sõrmeots
Nahaalune rasv
KÜÜNTE PROBLEEMID
KÜÜNTE
SEENHAIGUSTEST
TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB
SEENHAIGUS?
KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA
TEHA, KUI SEE JUBA ON!
Küünte seenhaigus
Dermatophytia pedum;
Onychomycosis (lad.k)
Mycosis of the foot, athlete's foot
(ingl.k)
Seletus
Teatud liiki seente (dermatofüütide)
poolt põhjustatud haigus, mis
kahjustab nahka ja küüsi.
Ülevaade
Kõige levinum nahaseenhaiguse
vorm üle maailma ja üks levinumaid
nahahaigusi üldse. Esineb rohkem
soojades ja niisketes tingimustes
(sageli näiteks kaevuritel ja
sportlastel). Teadaolevalt on
arenenud riikides esinemissagedus
15-30%, Eestis võib-olla veelgi
rohkem.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad
üksnes sarvestunud struktuurides (nahk,
küüned, juuksed) ja nende pinnal.
Seene eosed võivad pikka aega säilida
kingades, dussiruumide vaipades ning
vannimattides.
Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele
soodustavad nakatumist halb hügieen,
higistamine, organismi kaitsevõime langus
(vananemine, HIV nakkus), väikesed
nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade
verevarustuse häired ja rohke
antibiootikumide tarvitamine.
Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates
pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib
koos palju inimesi), harvem kodustes
tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite
avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme.
Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja
4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt
rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali
tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge
nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne.
Teine võimalus on, et äkki (tavaliselt kevadeti või
suviti seoses kuumuse ja niiskusega) tekivad
taldadele (tavaliselt pöia alla) sügelevad grupeeritud
häguse või mädase sisuga villikesed, väiksemad
villikesed võivad moodustada suuremaid ville ja
puruneda, jättes erosioonid ja ketenduse.
Kõige tavalisem vorm on aga naha paksenemine ja
ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult
ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti
haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud
ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised.
Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema,
muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku
kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat.
Diagnoosimine ehk milliseid
uuringuid võidakse teha ja miks
Tüüpilise haiguspildi korral ei teki
jalgade seenhaiguse diagnoosimisel
probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks
võetakse nahalt ja küüntelt proov
haigustekitajate mikroskoopiliseks
uuringuks.
Ebatüüpilistel juhtudel on
seenhaiguse eristamiseks psoriaasist
või ekseemist vajalikud lisauuringud,
näiteks proovitüki võtmine
Ravivõimalused
Jalgade seenhaigus on täielikult
ravitav. Sõltuvalt haiguspildi
raskusest valitakse kas paikne
(kreemid, salvid, lakid) või
süsteemne (tabletid, kapslid) ravi.
Nahaprotsessi ravi kestab tavaliselt
1-2 nädalat, küünte ravi 3kuud ja
kauemgi
Prognoos
Mõnikord muutub organism dermatofüütide suhtes
ülitundlikuks. See avaldub seenallergiididena ­
nahalöövete tekkimisega säärtele, kätele või üle
kogu keha. Seenhaiguse põhjustatud lõhed
varbavahedes on ka heaks sissepääsukohaks
mitmesugustele ohtlikele mikroobidele.
Ravimata jalgade seenhaigus on krooniline
probleem, pole tähtis milline kliiniline vorm
parajasti esineb. Kuna võivad esineda tüsistused,
millest oli juttu eelpool, on haigust kindlasti vaja
ravida.
Siiski pole haruldane haiguse kordumine mõne aja
pärast peale ravi.
Ennetamine
Nakatumist on lihtne vältida, kui
ühiskondlikes dussiruumides kasutada
kummisandaale, peale igapäevast
pesemist hoolikalt jalgu kuivatada (eriti
varbavahed) ja kanda puhtaid kingi ning
sokke. Ei ole mõistlik laenata teiste
inimeste jalanõusid või käterätte. Vältida
tuleb ka pikaajalist umbsetes jalanõudes
viibimist. Esimeste haigusnähtude
ilmnemisel peaks pöörduma arsti poole.
Seenhaiguse teket soodustavad:
töötamine niiskes ja kuumas keskkonnas;
kummijalanõude või kitsaste kingade kandmine;
tegelemine spordiga (traumad küüntele, higistamine);
kokkupuude koduloomadega, kariloomadega;
organismi üldine vastupanuvõime langus tingituna
kroonilistest haigustest;
pikaajaline hormoon- või antibiootikumravi;
verevarustuse häired;
ainevahetushäired;
suhkurtõbi ehk diabeet;
ülekaalulisus;
hambaproteesid (suu nurga kandidoosi korral).
Igapäevased probleemid, mis jalgade
seenhaigust põhjustavad on just jalanõu
niiske keskkond ja mikrotraumad, mida
saadakse näiteks sportides. Nakatumine
toimub mikroskoopiliste seeneosakeste
kaudu. Haiguse teket soodustavad ka
kroonilised küünetraumad, näiteks kui
inimene murrab pidevalt küüsi, kunstküünte
kandmine, ebakorrektne hooldus. Samuti
on oluline jalanõude valik. Nele Nurmiku
hinnangul ohverdatakse tänapäeval tervise
arvelt liiga palju ilule. Probleemiks on
näiteks terava ninaga kingad, mis suruvad
varbad tihedalt kokku. Varbaküünte
kahjustust esineb 4-5 korda sagedamini kui
sõrmeküüntel, kuigi seenhaiguse tekitajad
võivad üpris tihti kahjustada nahka üle kogu
keha, samuti juukseid.
Levinuimad seenhaiguse tüübid
Jalgade seenhaigus
Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt. Nahk on
punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib
levida küüntele ja kogu labajalale.
Seenhaigus kätel
Haigus algab tavaliselt III-IV sõrme vahelt. Nahk on
punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib
levida küüntele ja kogu labakäele.
Peanaha seenhaigus, rahvasuus
nn."kassihaigus"
Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud
nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata
kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus
tekivad madalalt murdunud juustega laigud.
Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus,
kuid haigus võib kergesti levida edasi varbaküüntele.
Pärmseentest põhjustatud seenhaigus leiab kergesti tee
kõikvõimalikesse nahavoltidesse. Samuti on krooniline
jalgade seenhaigus nö avatud värav roospõletikule. Lisaks
peab patsient aru saama, et haigena on ta ohuks ka
ümbritsevatele inimestele, sh pereliikmetele, töökaaslastele ja
treeningpartneritele.
Seenhaiguse ravi kestab tavaliselt nädalaid - kuid ja arstid ei
tohiks patsiendile lubada liiga kiiret paranemist. Ravi
tulemusena võib küll nahk nädala ajaga paranemistunnuseid
ilmutada, kuid seene eosed jäävad siiski alles. Seenhaiguste
ravimid on suunatud ainult haigustekitajate hävitamisele ja
sageli tuleb haigusega tegeleda järjest 3-4 kuud.
Rahulikumalt võib patsient hingata alles siis, kui korduvad
ravijärgsed analüüsid on leiuta.
Seenhaiguse väliste sümptomite ravijärgsel taandumisel ei
tohiks omada samuti valesid ootusi. Näiteks küünte puhul
võib taastumine toimuda erineva kiirusega isegi igal varbal ja
sõrmel. Küüntekahjustuste korral soovitan kasutada
süsteemse ravi järgselt profülaktiliselt kreemi kombineerides
seda laki või tilkadega kuni tervistumiseni. Paljud patsiendid
vajavad aga kogu ravikuuri jooksul lisaks ka ravipediküürija
abi.
Seenhaiguse õigeaegne ravi
vähendab:
Haiguse levikut teistesse
kehapiirkondadesse;
Nakkusohtu teistele inimestele;
Tüsistuste ohtu ­ nt mädapõletiku
lisandimist ja allergiseerumist;
Ravikuuri pikkust ja maksumust
Küll on apteegis saadaval mitmeid
profülaktikas mõeldud abivahendeid
ning näiteks jalgade ja jalanõude
desinfitseerimiseks sobivaid
aerosoole. Just jalgade ja küünte
seenhaiguste ennetamisest peaks
apteeker rohkem teavet jagama ja
tarvilist kaupa müüma -soovitama, et
inimene ei tuleks peagi uue
seenhaigusega arsti juurde tagasi.
Kui inimene on nakkuse kord saanud
ja selle juba ka välja ravinud, jääb ta
siiski haigusele vastuvõtlikumaks.
Seenhaiguste ennetamise mõned
olulised põhimõtted:
Ei tohi kasutada teiste isikute jalanõusid ega
käterätte.
Kantavaid jalanõusid peaks desinfitseerima
seentevastase aerosooliga.
Isiklikke maniküüri- ja pediküüritarbeid ei
tohiks laenata teistele isikutele.
Haigusega kokku puutudes peab
riideesemete pesemisel kasutama
seenhaigusevastast lahust.
Desinfektsioonivahendit kasutada kõikides
pesemisruumides.
Inimeste aktiivsemaks muutumisega
on suurenenud ka oht saada
seenhaigus näiteks trennis, SPAs või
ujulas viibides ­ silmaga ei saa
kindlaks määrata, kas haigustekitaja
on seal olemas või mitte. Seetõttu
peaks käepärast olema just isiklikud
kaitsevahendid, nt pihustatavad
spreid ja puistepulbrid, mida jalgade
kuivatamise järgselt kasutada.
Seenhaigusi põhjustavad sagedamini
Candida-pärmseened ja dermatofüüdid.
Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidiaasi,
levinuim on tupe kandidiaas naistel. Sageneb küünte
kandidaasi põdevate patsientide hulk.
Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on
laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida
põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum.
Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte
seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas
sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili
muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete
täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid,
saunasid).
Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav
dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte
kaudu. Peamiselt nakatuvad eelkooliealised lapsed.
Eestis esineb mitmeid inimeste vahendusel levivaid peanahal
kroonilisi haigusvorme tekitavaid seeni näit. Trichophyton
tonsurans, T. violaceum, mis vajavad pikemaajalist ravi.
KÜÜNTE PSORIAAS, PSORIAAS
KÜÜNTEL
In. k. nail psoriasis, psoriatic nails
Uurimuste kohaselt kaasneb küünte
psoriaatiline düstroofia 10-50%-l
psoriaatikutest. Väga vähestel,
umbes 5%-l esineb küünte psoriaas
ilma psoriaasita kehapinnal. Eriti sage
on küünte psoriaasi kaasnemine
psoriaatilise liigesekahjustuse puhul
-53-86%.
Diagnoosimine
Küünte psoriaasi on lihtne segamini ajada
mitmete teiste küünte haigustega, ka
ekseemiga. Diagnoosi kinnitamiseks
vaadeldakse võimaliku psoriaasi lööbe
avaldumist suguvõsas, patsiendi kehal,
peanahal, samuti sõrme ja varbaliigeste
psoriaatilist kahjustust. Enamasti võetakse
kinnituse saamiseks küüne biopsia. Enne
ravi alustamist tuleks diagnoosis kinnitust
saada.
Seos küüne psoriaasi ja psoriaatilise
liigesekahjustuse vahel
Mõistmaks tugeva korrelatsiooni
küüne psoriaasi ja psoriaatilise
liigesekahjustuse vahel, tuleks
vaadelda inimese anatoomiat. Esinev
põletikulisus sõrme liigestes on
vahetus läheduses küüne maatriksiga
ning see mõjutabki küünte
psoriaatilist muutumist.
Muutuste liigitamine
Muutused liigitakse vastavalt kahjustuse
asukohale.
Sõrmkübara fenomen ehk punktiformne
düstroofia. In. k nail pitting
Normaalsel küüneplaadil avalduvad
sügavad lohukesed. Kõige sagedasem
muutus küünte psoriaasi puhul. Defekti
põhjuseks on vigastus küüne maatriksis.
Esineb 97%-l juhtudest.
Sõrmkübara fenomen ehk punktiformne
düstroofia. In. k nail pitting
2. Õlilaigu fenomen. In. k. oil dropp,
salmon patch.
Küüneplaadil avalduvad
kollakaspruunid õlitilga sarnased
laigud. In.K. oil drop
Või punakaskollane joon küüneplaadi
valge ja roosa osa vahel. In. K.
salmon patch
Defekti põhjuseks kahjustus
küüneloozis.
3. Onühholüüs in.k onycholysis.
Sageli esinev.
Sõrme- või varbaküünte küüneplaat
eraldub küüneloozist. Tavaliselt algab
protsess küüne vabast servast ja
progresseerub lõpuni välja. Irdunud
küüs on valge või kollakasvalge.
Lisanduda võib seeninfektsioon.
Peamiseks põhjuseks psoriaatiline kahjustus
küüneloozis, nt. korduv trauma (igapäevane pikkade
küüntega trükkimine arvuti klaviatuuril), üliinnukas
maniküür (nt. küünealuse mustuse eemaldamine
teravate esemetega või küünekosmeetika liigne
kasutamine).
Onühholüüsi põhjusteks võivad olla ka
a) nahahaigused (psoriaas, dermatiidid, harilik
villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria
ehk Porphyria cutanea tarda jt.
b) Infektsioonid
- nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid
Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes)
- Pärm (Candida infektsioon)
- Bakterid (Pseudomonas infektsioon)
- Viirus (Herpes simplex infektsioon)
c) Sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia
d) ravimid jt.
4. Beau jooned. In. k. Beau
Lines
Küüneplaadil avalduvad
horisontaalsed tumedad vaod.
Põhjuseks vahelduv põletikulisus
proksimaalses küüne maatriksis.
Samalaadne võib olla ka küüne
muutus trauma, haiguse,
kemoteraapia, suurema metaboolse
olukorra või muu sellise tagajärjel.
Põhjuseks on häire küüneplaadi
proteiini formeerumises.
Beau jooned. In. k. Beau Lines
5. Leukonühhia, in k leukonychia
Küüneplaadil avalduvad valged
laigud. Võib sarnaneda
küüneseenhaigusega.
Põhjuseks kahjustused
küünemaatriksi kesosas
Leukonühhia, in k leukonychia
6. Küünealune liigsarvestumine
In k Subungual hyperkeratosis
Küünte alla koguneb paks, kollakas,
rabe sarvestunud mass. Küüs võib
loozist eralduda.
Põhjuseks kahjustus küüneloozis ja
rakkude liiga kiire paljunemine
hüponüühiumis
KUNSTKÜÜNED, MIKS JA
MILLAL
Elementaarse viisakuse
juurde kuulub teise
inimesega kohtumisel
tervitamiseks käe
andmine. Kui aga
juhtuvad olema näritud,
murdunud, mahakulunud
lakiga ning hoolitsemata
küüned, jätab see
inimesest mõistagi vägagi
ebakorrektse mulje. Mida
ette võtta, et käed näeksid
välja veatud ja kaunid?
Kas kunstküüned on
lahendus?
Paljudele ei ole sünnist kaasa antud ilusaid küüsi. Kellel on lõhenevad
küüned, kellel liiga pehmed, kellel murduvad küüned iga pisemagi puudutuse
peale.
Kas tuleb tuttav ette ­ olete oma küüned enam-vähem kena pikkuseni
suutnud kasvatada ja siis nagu raudreeglina murdub üks küüs ja taas on vaja
küüned lühikesed viilida? Mõned kurdavad küüne kuju üle, et need on liiga
lühikesed ja seepärast jääb mulje, et sõrmeotsad on tömbid ja sõrmed nagu
vorstikesed. Leidub inimesi, kellel lihtsalt küüned ei kasva pikaks, vaatamata
pingutustele ja pidevale hooldamisele. Halb harjumus on ka küünte närimine.
Põhjuseks peetakse enamasti närvilisust ning emotsionaalset pinget, kuid
peamiselt on siiski tegu lihtsalt korrastamata küüntega.
Probleemidele on püütud leida lahendusi: tugevdavaid küünelakke, ravivaid
seerumeid ning õlisid, närimisvastaseid lakke jne. Valik on meeletult suur
ning sobiva toote leidmine on ilma profi abita suhteliselt raske. Tavaliselt
kestab ravi mitu kuud ning inimlik laiskus saab võidu juba paari nädala
pärast. Ei viitsita küüsi korralikult ravida, sest loodetakse kiiretele
tulemustele. Ravi jääb pooleli ning taas kord terendab küüntel sama mure.
Seepärast on muutunud viimastel aastatel ka Eestis väga populaarseks ja
trendikaks kunstküüned. Algul osteti neid ise poodidest ning kleebiti oma
küünte peale. Sellise meetodi tagajärjed olid tavaliselt kohutavad:
kunstküüned tulid kiiresti pealt ära, oma küüned olid pärast nõrgad,
kihistunud ning kahjustatud ja väljanägemiselt päris ebameeldivad. Ka
praegusel ajal on võimalik neid poest osta ja ise paigaldada, aga ausalt öelda
võiksite selle jätta siiski professionaalide hooleks. Ise paigaldades võite
eelkõige kahjustada oma küüsi. Näiteks liiga küünenaha alla lükatud
kunstküüs võib tekitada põletiku või kui oma küüne ja kunstküüne vahele
jääb õhumulle, ei püsi "võltsküüned" kaua peal. Ebapuhta töö tulemusena
võivad kahe küüne vahele jäänud mustuse ja tolmu tagajärjel tekkida
küüneseen ja lausa hallitus.
Millised küüned on olemas?
Ilusalongides pakutakse kolme erinevat varianti
kunstküüsi. Kõige õhemad ja loomulikumad on
akrüülküüned, kuid nende miinuseks võib pidada
meeletult ebameeldivat lõhna. Ühed popimad ja
trendimakad on praegu kangasküüned. Need näevad
välja väga loomulikud, on õhukesed ning vastupidavad.
Küüned kaetakse õhukese kangakihiga ning
kinnitatakse spetsiaalse liimi või kinnitiga. Hoolduse ajal
lihvitakse kangas maha ning asetatakse uus kangakiht.
Juhul kui küüneplaat on niiske, ei ole mõtet kangast
paigaldada. Siis kangas ei püsi ning sel puhul on parem
valida geelküüned. Ise tavaliselt ei osata hinnata oma
küüne olukorda, seepärast tuleks ikkagi pöörduda
küünetehniku poole. Geelküüned on samuti väga
loomulikud ja populaarsed. Geelimeetodeid on mitmeid:
ühe geeliga ning mitme geeliga katmise meetodid. Kui
on lõhenevad küüned, soovitatakse kasutada
geelitehnikat, sest geel hoiab küünekihte hästi koos.
Samuti võib küüsi katta geeliga, et lihtsalt oma küünt
tugevdada.
Tavaliselt tehakse siiski ka pikendused, et küüned
oleksid ühesuguse pikkuse ja kujuga. Küünte
pikendamiseks on samuti mitmeid variante:
kunstmaterjalist küüneotste ehk tippide kasutamineg
ning pikendused spetsiaalse geeliga. Viimast tehakse
ainult geelküünte puhul.
Kõige ideaalsema pikkusega on küüned siis, kui
küüne väljakasvanud osa on pool oma küüne
pikkusest. Siis on küüned loomulikult kaunid ja
elegantsed. Kui tahetakse väga pikki küüsi, soovitab
küünetehnik pikima variandina küüsi, mille
väljakasvanud osa tehakse sama pikaks kui oma
küüne pikkus. Kui küüned on sellest veel pikemad,
väsivad oma küüned tunduvalt kiiremini ning
kunstküüned hakkavad murduma koos oma küünega.
Küsimusele, miks mõne aja möödudes kunstküüned
koledaks võivad muutuda, vastaksin, et pikka aega
ühte tehnikat kasutades väsivad oma küüned lihtsalt
ära. Siis soovitab ta vahetada tehnikat ning näiteks
geeli asemel kangast paigaldada. Kui see variant ka ei
aita, võiks klient teha kuuajalise pausi, et lasta oma
küüntel natuke puhata.
Ärge unustage hooldust!
Kõikide küünte puhul kehtib üks karm reegel: alati
tuleb käia korralikult hoolduses. Kui tihti käia,
sõltub väga palju isiku küünte kasvust. Soovitav on
käia iga kolme nädala tagant, kuid mõnel juhul
lausa kahe nädala tagant. Samas leidub
õnnelikke, kes saavad endale hooldust lubada
vaid iga nelja nädala järel. Kindel on see, et mida
kauem hooldusesse minekuga venitate, seda
koledamaks küüned lähevad ning ilusate küünte
taastamine on ka küünetehnikule raskem ning teile
kulukam. Inetu on vaadata väljakasvanud, äärtest
narmendavaid ning murdunud küüsi. Küüsi tuleb
ka kodus hooldada, mitte oodata järgmist
hoolduskorda.
Millal ei soovitata kunstküüsi?
Kunstküüsi ei ole üldse mõtet paigaldada, kui oma
küüneplaat on niiske ja vesine. Siis ei püsi ükski
variant kuigi kaua. Kui kliendil on küüneseen,
saadetakse ta tavapäraselt kõigepealt arsti juurde,
et seen välja ravida. Alles siis saab paigaldada
kunstküüsi. Ka raseduse puhul ei soovitata
kunstküüsi kanda sel lihtsal põhjusel, et
organismis tekib palju muutusi ning küüned ei
pruugi püsida. Lapsele ei avalda kunstküüned
mingit mõju. Igal juhul on alati kasulik kõigepealt
konsulteerida ning nõu küsida küünetehnikutelt või
konsultantidelt, kes oskavad oma terava pilguga
näha probleeme ning anda asjakohaseid soovitusi.
TÄNAN TÄHELEPANU
EEST!
TERJE AULIK