Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Loomakasvatus

1 Hindamata

Järvamaa kutsehariduskeskus
Referaat
Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid
Särevere 2012

Sisukord

Sissejuhatus.......................................................3

Vastsündinud varsa probleemid........................4

Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4

Termoregulatsioon ................................................................4
Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4
Liikumiselundkond...............................................................5
Seedeelundkond ....................................................................6
Närvisüsteemi töö.................................................................6
Neerude töö...........................................................................7

Mära poegimise probleemid..............................7

Emakakeerd....................................................................7
Tuperebend.....................................................................7
Rektovaginaalne fistul...................................................7
Emaka väljalangemine....................................................8
Emakarebend.................................................................8
Kõhuseina-ja lihaste rebend..........................................8

Kasutatud kirjandus..............................................................9

Sissejuhatus

Mära poegimise probleemi võib defineerida kui juhtumit, kus esineb teatud seisund, mis ei ole tavapärasele poegimisele normaalne. Sellele ebanormaalsele seisundile järgnevad tagajärjed, mis pidurdavad mingil määral mära poegimist ning võivad lõppeda halvimal juhul kas loote või mära hukuga. Enamasti on see tingitud lootest, tema suurusest, asendist. Loote suuruse määravad ära tavaliselt hormoonide küllus või vähesus, sama on ka toitainetega. Suurt tähtsust omab näiteks väliskeskkond- immuunsus , toitumus , hooldatus. Immuunsus ehk organismi võime tõrjuda väliskeskkonnast tulnud baktereid, viiruseid . Toitumus selles mõttes, kas mära söödaratsioon saab rahuldatud. Hooldatuse all mõeldakse eelkõige tavapärasemaid keha puhastusi eelkõige perineaalpiirkonnas. Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu.

Vastsündinud varsa probleemid

Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas

Termoregulatsioon1

Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist. Probleemiks võib see olla siis, kui poegimine toimub välistingimustes või tuuletõmbuse korral sünnituskohas. Vastsündinu on märg, ta keha on külm- peast ja eriti jalgadest, kus toimub peamine temperatuuri langus. Võib esineda ka lihaste värisemist. Varsa alajahtumist peetakse siis, kui tema kehatemperatuur on alla 37 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, võivad tekkida lihaskrambid. Selle märkamisel tuleks varssa hõõruda, et aktiviseerida tema temperatuuri kui ka hingamisprotsessi. Kindlasti tuleks vastsündinu jalad soojendava materjaliga kinni siduda, ainult keha peale pandavast tekist on vähe.Antud seisundit on illustreeritud eelmisel lehel.

Südame-ja hingamiselundite töö2

Sünnimomendil kopsud laienevad ja kopsuvereringe „lülitub sisse“. Veri suunatakse kopsudesse, kus ta rikastub sissehingatava õhu abil hapnikuga ja suunatakse südame vereinge abil organitesse. Vastsündinu hingamine peab olema kiire ja pingutatud hingeldus, et täita kopse ja kindlustada hapnikuvahetus, mis oli sünnimomendil ebaühtlane. Pool tundi peale sündi on varsal südame rütmihäirete olemasolu normaalne. Hingamiselundite probleemina võib esineda hapnikuvaegust näiteks nabanööri pitsumisel või keerdumisel sünnituse käigus. Nabanööri pitsumine või keerdumine toimub siis, kui loode on vääras asendis. See tähendab, kui nabanöör pitsub liiga varakult, hakkab tööle hingamiselundkond kuigi loodet ümbritseb veel platsenta ning selles olev lootevedelik. Juhul, kui on ellujäämisvõimalus, tuleks vastsündinu kohe asetada rinnuliasendisse, nii on märksa kergem hingata ja aju saab vajaliku hapniku.

Liikumiselundkond3

Varss peab peale sündi kiiresti jalgadele tõusma, taskaalu saavutama ja liikuma. Kui loode tiinuse lõpus liigutab väga vähe, võib see viidata toruluude ja kõõluste – sidemete kasvu disproportsioonile. Selline varss võib sündida liigeste kontraktuuriga, mis enamasti stabiliseerub, ent võib olla ka tulevikule negatiivne. Kontraktuuride all mõistetakse vastsündinud varsa kõõluste liigset jäikust või jalaliigeste võimetust sirutuda. Kontraktuuris võivad osaleda mõlemad painutajakõõlused, mis on pinges . Sel juhul ei ole varss võimeline toetuma kabjatallale, vaid toetub kabja esiservale ning rasketel juhtudel isegi kabja eesseinale. Enamasti esineb sellist kontraktuuri rohkem esijalgadel. Kergete juhtumite puhul parandatakse seda jala masaažiga ja lastakse kõndida kõval pinnasel . Keskmistel juhtudel pannakse jalg lahasesse-pehmem materjal allapoole. Võib kasutada ka paksu tugevat sidet kuigi kõik oleneb kontraktuuri seisust . Esineda võib seda ka raskemal tasemel. Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud . Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks. Nendel juhtudel ei ole varss võimeline elutegevusele ning ta eutaniseeritakse. Jaladeformatsioonid külgsuunas sisse- ja välja poole nii randme- kui sõrgatsiliigesest on varssadel sagedased. Põhjusteks peetakse randme-ja kannaliigese väikeste luude ebapiisavat luustumist, samuti epifüüsi põletikulisi seisundeid liigeses. Ravivõttena kasutatakse enamasti konservatiivset jala sidumist ja lahastamist.

Seedeelundkond4

Oluline on vastsündinul kohaneda platsentaarsest toitumisest söömisele. Väljaarenenud varsal on instinkt tõusta, otsida nisa ja imeda. Neelatud piim jõuab seedetrakti ja seedub täielikult. Oluline on, et varss saaks esimese ternespiima nii vara kui võimalik (15 min jooksul). Esimesetel tundidel peale sündi on märapiim rikas immunoglobuliinide poolest, kattes kõik varsa vajadused. Esimesel nädalal hakkab varss sööma ka teisi söötasid.Oluline on, et vastsündinu väljutaks pärast sündi ka mekooniumi ehk looteaegse väljaheite. Probleemiks muutub see siis, kui mekoonium ei tule pärasoolest hästi välja. Tekib mekooniumi peetus . See omakorda jaguneb esmaseks ja teiseseks mekooniumi peetuseks. Esmane seisund tähendab seda, kus mingil põhjusel tekib soolestikus mekooniumi väljaliikumise aeglustus. Varsal tekivad tugevad valud , ta käib kõvera seljaga mööda boksi, saba püsti. Ta väsib ruttu, ei taha piima. Raskematel juhtudel viskavad nad selili ja rullivad end üle selja. Tuleb kasutada valuvaigisteid, energialisa, lahtisteid. Teisene mekooniumipeetus tekib enamasti kitsa vaagnaluuga täkkvarssadel- roojatükid ei mahu kitsast avausest läbi. Tähtis on, et neid mitte ise eemaldada. Pärasoolde võib õrnalt manustada inimeste apteegis saadaval olevaid mikroeneemasid (Mikrolax), ja seda mitmeid kordi , kuni tundub, et probleem laheneb.

Närvisüsteemi töö5

Närvisüsteemi toimimine omab täiendavat rolli vastsündinuperioodil , kus areneb tundlikkus, ema tajumine , käitumuslikud iseärasused. Elujõud sõltub suurel määral, kuidas varss on suuteline seisma ja hingama. Vastsündinud varss ei ole tihti võimeline tõusma, seisma, puudub imemisrefleks. Neuroloogilised probleemid võivad olla kaasasündinud: aju vesitõbi,aju hüpoplaasia,kaasasündinud epilepsia, hüpoksiline entsefalopaatia ( ajuturse ). Üldiseks tunnuseks varsal on krambid , suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma , näonärvide halvatus , seljaaju trauma , nakkushaigus teetanus . Pildil on kujutatud ajuturset.

Neerude töö6

Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt. Täkkvarssadel on rohkem probleeme kusiti arengul ja läbivusel ning seda tuleb kontrollida. Täkkvarss kuseb esimest korda 5. elutunnil, märavarss aga 10-11. elutunnil. Kaasasündinud neerude patoloogiad on neerude alaareng ,väärarengud, neerude tsüstid,hüdronefroos, azotemia. Patoloogiaks on rebenenud kusejuhad või alaarenenud põis. Kusiti arenguhäired on teine suur kuseteede probleem, esineb ka kusemist nabaväädi kaud , mida nimetatakse uurahuseks.

Mära poegimise probleemid

Emakakeerd1

Probleem, kus emaka laisidemed on üleveninud või rebenenud raske poegimise tulemusel ehk emakas vajub oma normaalsest asendist kaldu, mille tulemusel on platsenta pinges ning ühendus emakaga katkeb. Hobustel sellist juhtumit palju ei esine nende anatoomilise ehituse tõttu, rohkem esineb veistel. See tekib siis, kui loode on liiga suur või lootevedelikku vähe. Tavaliselt viib abordile ehk loote hukkumisele.

Tuperebend2

Poegimine on kontrollita . Loode on suur või vales asendis, kus tugeva väituse tulemusel surutakse loode läbi sünnitusteede rebestades emaka tekitades erinevaid kõrvalmõjusid.

Rektovaginaalne fistul3

Tekib loote väärasendi korral, kus loote jalad on suunatud pärasoole poole, rebestades perineumi, mis tekitab eluohtliku seisundi. Hilisem tiinestumine muutub probleemseks.

Emaka väljalangemine4

Emaka laisidemed on tugeva kõhupressi tulemusel veninud võid rebenenud, emakas väljub tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel.

Emakarebend5

Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad. Avaldub siis, kui kasutatakse valesid sünnitusabi meetodeid , tekib ulatuslik verejooks ja mära hukub.

Kõhuseina-ja lihaste rebend6

Mära kõhuseina – ja lihaste rebendi korral tekib kõhu alla turse, märal on tugevad valud, udarasse ilmub tavaliselt veri. Nad ei taha liikuda , süüa, maha heita. On suur lootus, et sünnib õigeaegne varss. Probleemi parandamiseks pannakse kõhule pehmendusega tugiside, manustatakse antibiootikumidega. Sünnitusabi toimub püstises seisundis. Mära võib hiljem vajada songaoperatsiooni ning teda ei saa enam kunagi tiinestada, kuid tal on võimalus jätkata oma normaalset elu.

Kasutatud kirjandus

Page 10

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 24 allalaadimist

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #1

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #2

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #3

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #4

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #5

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #6

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #7

Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaabakas123 Õppematerjali autor

Üsna asjalik referaat tiine mära ja vastsündinud varsa probleemide kohta !

varss vastsündinu mära vastsündinud neerud kõhu loode mekoonium kaasasündinud nabanöör

Sarnased õppematerjalid

doc

Terve naine

KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

Inimese õpetus

docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline

Meditsiin

docx

Seksuaalkasvatus

55.a.naistel. · Munarakud valmivad Grafi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. · Erandkorras võib munarakk valmida ka mõne tunniga, kui noorel naisel on väga tugevad meeldivad emotsioonid mehe suhtes. · Eluiga on umbes 1 ööpäev, kuid "heas ja soodsas keskkonnas" umbes 23 ööpäeva! · Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. · Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400. Ovulatsiooniks · nimetatakse küpse munaraku väljumist munasarja follikulist. · Munarakk satub kohe munajuhalehtrisse. · Munarakk on valmis viljastumiseks. · NB! See on suguküpsuse tunnus, kuid mitte valmisolek raseduseks. · Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ja selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koostöö. · Mis saab Grafi põiekesest

Seksuaalkasvatus

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c

Eripedagoogika

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2) Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c

Eripedagoogika

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi

Füsioloogia

doc

Kordamisküsimuste vastused

Füsioloogia

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. Kaasasündinud südamerikked: Kaasasündinud ehk kongenitaalne tähendab, et tegemist on arenguhäirega, mis on kujunenud looteeas. Ladina keeles tähistatakse kaasasündinud südameriket terminiga vitium cordis

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid