viimane ei suutnud sellele vastu panna Vronsk hakkas Annat külastama, kui ta meest kodus polnud (poeg oli segav faktor) Anna ja Vronski tunnete kujunemine Anna teatas Vronskile, et ta on rase Anna ütles oma abikaasale, et too on talle vastik ning ta armastab hoopiski Vronski Anna ja Vronski kiindumus suureneb ning nad veedavad järjest enam aega koos Raamatu lõpus plaanivad nad sõita Itaaliasse ja elada seal õnnelikult Kirjaniku hoiak Anna traagika suhtes Autor ei poolda armastuseta abielu Autor ei mõista Anna suhet Vronskiga hukka Autor kirjeldab Anna hingeelu, võitlust iseendaga armastus või abielu ja sellest sündinud poeg? Levini ja Anna otsingute ühised jooned Mõlemal oli olemas oma ideaalkujutelu suhtest: Anna ihkas tõelist armastust ja kirge, hoolimata ühiskonna arvamustest Levin ihkas naist, keda armastada (mitte nö
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest. Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks
on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926
2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novel...
Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene üliõpilane Rastingnac. Gorioti traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike; nii saab temast endast raha ohver. 7. KUST PÄRINEB JA MIDA TÄHENDAB MÕISTE BOVARISM? Bovarism pärineb Flauberti romaanist ,,Madame Bovary" ja tähendab seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. 8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka
Mees muutnud käitumiselt ning ka pisut vanemaks jäänud. Kõik muutus peagi peaaegu samasuguseks nagu enne, aga Tanja ei leppinud enam sellega. Ta tundis ka, et mees ei ole tema vastu enam sama hell ning armastav, pigem ükskõikne. Siiski ütles mees, et armastab teda ja lubas varsti terveks suveks naise juurde tulla. Naine jäi uskuma teda ja rahunes, kuid tegelikult jäi see mehe viimaseks külastuseks maale. Jällegi tuleb välja siin naiste traagika, kus mehed on väga ükskõiksed ja ei julge oma tegudele aru anda, üritavad varjata tõde. Maria Liisa Luur, PH
Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal, 9-aastaselt alustas viiuliõpinguid ja sealt jätkas ta oma õinguid ka koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele
pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma, pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda.
kõlas kurvameelne meloodia. Samas aga mõned noodid olid väga erksad, meenutasid nagu sillerdamist, kuid siis kõlasid jälle traagilised noodid ning pala läks sujuvalt taas nukraks. Vahepeal oli tunne nagu klaverit mängiks kaks erinevat inimest, sest mõningaid noote mängiti väga jõuliselt, kuid samal ajal oli tagaplaanilt kosta vaikset ja rahulikku sillerdamist. Terves palas toimus sarnane kordamine kurbus, sillerdamine, traagika ja hirm. Pala lõpuks läks tempo väga aeglaseks ja traagiliseks ning lõpus toimus paari noodi kordus. Teine kontserdi pool oli pühendatud F.Chopini loomingule ning esitamisele kuulusid järgmised palad: Masurkad op.17 - Algul väga rõõmus, meenutas mulle veidi filmi ,,Pisuhänd", kui inimesed seal tantsisid. Tempo oli üsna kiire, kuid tagaplaanil kõlasid vaiksed salapärased noodid. Terve pala vältel kujutasin ette mõnda vana mustvalget filmi.
ninadega kingad. Muhv on paksu ja karvase kasukaga ja üle kõige meeldis talle kirjavahetus iseendaga. Neil juhtus üheskoos pidevalt põnevaid seikluseid. Ükskord päästsid nad linna kassidest ja rottidest. Mitu korda pidid nad ka ennast päästma. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade
Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan"Felix Ormussen" (1915) ja "väike illimar"(1937).Ta novellide teemad olid nt. Inimesele mõistetamatu elusaatus,armastuse jõud ja traagika,kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding.Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6.Arbujad-Liikmed-Talvik,Viiding,Masing,Kangro,Alver,Sang ja merilaas.Aeg-1930.aastate kekpaik.1938.a ilmus koguteos"arbujad",mille oli koostanud Ants Oras.Nende ühisjoonteks oli- nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine;klassikalise,kindla ja lõpetatud
uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. ,,Romeo ja Julia" ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui
viidud. Realism põimub romantilise eluvaatega. Olustik reaalne, tegelased, sündmused erakordsed, tunded mõistusest olulisemad. ,,Toomas Nipernaadi" romaan, koosneb 7 novellist, romantiline rändur taludes, toob taludes argipäeva erakordsust unistusi. Mõjub enamasti tegelaste eludele pos. On kui platooniline Don Juan kuid ei vii seda ellu. Kulgeb kevadest sügisesse mille lähenedes muutub ka Toomas vanemaks, tüdinumaks. Lõpus selgub Toomase taust. ,,Isademaa" kuj. vabadussõda, sõja traagika kõrval sõdurihuumorit, anekdootlike sündmusi mis ei meeldinud veteranidele. ,,Ekke moor" romaan peategelane noormees Ekke jätab kodukülla maha ema, pruudi, et maailma rändama minna. Kehastab ärimeest, näitlejat, ..., lõpuks mõistab, et kodus kõige parem. Saab kokku kallima, poja, sureva emaga. Eeskujuks Kibseni ,,Peer Gynt". Anton Hansen Tammsaare Järvamaalt kaheteistkümne lapselisest perest Põhja-Tammsaare talust. Kehva maj. olukorra tõttu sai gümn. alles 18. a
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia on nagu ühiskonna valvekoer- ta kaitseb nõrgemaid, nahutab kurikaelu, esindab avalikku arvamust, kaitseb sõnavabadust ja demokraatiat. Seda loomulikult ideaalis. Tänasel hetkel on, aga meedia roll palju laiem- lisaks traditsioonilistele ülesannetele on meedia enda kanda võtnud ka palju seda, mis varem kuulus sügavalt inimeste eraellu, olgu siis tegu pornograafia, isikliku traagika, raskete haiguste või hoopis surmaga. Kajastatakse praktiliselt kõike, mis trükimusta või tele- ja raadioeetrit kannatab. Peaasi, et kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele.
seda läbib, on närviline vaen. See kulmineerub onu Ramóni enesetapus, misjärel Andrea põgeneb, kaasas täitumata lootused. Aribau tänava perekond esindab moraalselt rikutud riiki, kus kodusõja vägivaldsus pöördus nende endi vastu. Koos praeguse nimekaima hispaania prosaisti Camilo José Cela teosega ,,Pascual Duarte perekond" (,,La familia de Pascual Duarte", 1942/46) on ,,Nada" Hispaania kirjanduse uuendajaks. Cela ja Laforeti romaanid põhjustavad oma vaenu, vihkamise, traagika ja teravalt tajutavate vastuolude maailmaga sensatsiooni, murrangulise elavnemise hispaania tolleaegses kirjanduselus ning need loovad uue suuna kirjanduses, mis pälvib üldnime ,,tremendism" (hisp sõnast tremendo - hirmus, kole, kohutav). Kuid matkijate teostest ei saavuta ükski eeskujude mõju ega menu nagu kirjutab Talvet: Cela ja Laforeti järglased, mõistmata oma eelkäijate teoste allteksti probleemanalüütilist meetodit (s.o.
lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8. Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa. 17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine
Hiljem hakati liikumist juurde lisama. Kreeka religioonis oli muusika ja tants väga kõrgel kohal. Metsikud üritused, kuna jumal keda austati oli veinijumal. 7. ja 8. saj teater eraldub kultusest ja tekivad teatud iseseisvad etendused. Tekivad amfiteatrid, tavaliselt kasutati selleks mäenõlga kuhu paigutati istmed ja keskele tekkis lage plats mida kutsuti orkestraks. Tagasein ehk skeen.Kasutasid heliefektide jaoks erinevaid tehnikaid. 1) tragöödiad. Polnud tingimata traagika. Üldteemaks jumalate saatus. 2) komöödia tuleb sõnast koomas( lõbus pilkelaul ), põhimõte oli inimesi lõbustada. Tekib näitlejate seltskond kellest hiljem saavad proffid. Üldjuhul olid näitlejad mehed. Hakati kasutama maske( draama sümbol ), mehed mängisid naisi.
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Idas elasid aga slaavlased, kes olid aaria rassist madalam rass. See aga tähendas, et alam rass tuli kõrvaldada, et aaria rassi saaks tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F.Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1. Pöördepunktiks totalitaarse režiimi kehtestamisel kommunistide poolt Venemaal sai Asutava Kogu jõuga laialiajamine 6. jaanuaril 1918. aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2
klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab. Kurtuse traagika väljendub heroilises ja ülevas "Pateetilises sonaadis" ning keerulisi hingeseisundeid ja meeleheidet kujutavas klaverisonaadis "Largo". Ometi lõppevad need üldise rahunemisega ning elujaatava optimismiga. Nooruslikku muretust kajastavad rõõmust särav septett ja Esimene sümfoonia. Ka armastus oli üheks rikkaks inspiratsiooniallikaks. Näiteks on G. Guicciardi'le pühendatud "Kuupaistesonaat", üks suure helilooja populaarseim heliteos üldse, juhindatud just armastusest
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...
Don Juan) Valikuid tehes ol olevik, vabadus, nauding, vastas sugu, suhtlus, ei abielule (see toob meeleheite). Lõpuks siiski meeleheide- viib järg staadiumi. 2)eetiline (töö, abielu, kohustused. sokrates).kombed, üh.k, pere, roll, tõsidus, reaalsus, tasakaalukus, põhimõtted, rahulolu endaga. Meeleheide viib taas järg sttadiumisse. 3)Religioosne (kõik v ei midagi, relig kirg, Abraham-valmis jumala käsul poja ohverdama). üksindus, subjektiivsus, moraalist loobumine, traagika, kannatus, pinge, otsingud, heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''. H vastu, kõik ei ole vaim, vaid tahe. H idee, et vabadus saabub kauges tulevikus ja üksikisikul erilisi valikuid ei ole, ei meeldinud S'le, kes ei leppinud sellise protsessiga, ''rahutus''. S eeskujud: Platon, Kant, budism
eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
modernistliku luulekeele. Esimene luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968). · Tema eluajal jõudis publikuni vaid näidend "Nimetu saar"(1966). Paul-Eerik Rummo · Sündinud 1942.a · Debüütkogu "Ankruhiivaja" ilmus esimeses luulekassetis 1962. aastal · Rummo varajane luule on nooruslik ja optimistlik, edaspidi lisandub traagika. · Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross
haaremipidamisega, kus “suur Marie oli ta lemmiknaine”. Quasimodo omakorda hingestab katedraali, annab sellele elu. See suhe on võimalikuks saanud tänu Claude Frollole, kes jubeda leidlapse kasvatada ja õpetada võttis. Romaan „jumalaema kirik Pariisis“ on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani „jumalaema kirik pariisis“ armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku
Teises vihikus on kuus luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal Karl Muru koostatud valimikus, kus ilmusid ka mõned üksikud esimese vihiku luuletused. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku stiiliühtset kujundit; selle puudumisest kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925:"Harilik traagika, kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Pidagem silmas, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas kajastati oma maailmanägemust, ideid, emotsioone ja ekspressionistlikku vormi. Sama püüdis ka Talvik: ,,Hälbimus", 1923 Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun
loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed: · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas. Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust . 1 KASVUAASTAD
rahvusliku ühtsustungi mõjul. Üksikisiku väärtuse määrab rahvalähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. Tolstoi looming 1870 kuni 1880 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse. Kirjaniku traagika avaldub 1873- 1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu.
Tallinn 2009 ,,Jevgeni Onegin" A.S. Puskin Rühmatöö VII Onegin ja Tatjana Triin Eljas Matis Leima Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüü...
kinnisideeks, et Jumalon ta määranud valitsejaks. Tahtejõuetu, soosikud kasutavad teda ära. Lõpuks kaotab trooni. ,,Henry II" autor väidab, et ta on ideaalilähedane riigijuht tugineb rahvale, saab aru, et tal on kohustused rahva ees. Julge, energiline, rahvaga suheldes lihtne. Temataolised valitsejate hulgas haruldased erandid. Shakespeare rõhutab, et tugevate isikute tähtsus ajaloos on oluline. 3) Tragöödiad traagika kasvab välja sellest, et õilis inimlikkus põrkab kokku kasuahnus ja võimuõigus. Toob kaasa hukkamise. Lõpus lootusekiir ,,Hamletis" tulevased põlved saavad teada tõe. ,,Romeo ja Julia" kahe perekonna vaheline vaen toob kaasa armastusehuku. Lugu, mille põhjal on film, ooper, ballet. Oluliseks saab armukadeduse teema. ,,Ohtello" mustanahaline valitseja, sügavalt armunud Desdemonasse. Jaga valitseja parim sõber valetab Ohtellole, et
mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus - vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate:
Iokaste taipab tõde: hirmus ennustus ongi täide läinud. Ta keelitab Oidipust edasisest uurimisest loobuma, kuid oidipus ei tagana, vaid otsustab tõe nimel lõpuni minna. Iokaste põgeneb lossi, kuid Oidipus arvab, et naise ahastuse põhjuseks on hirm madalast soost põlvneva Oidipuse pärast. Kolmas stasimon (koor) Koor esitab õnneliku hümni jumala sõnade õigeks osutumise puhul. Siin tekib terav kontrast Oidipuse traagika ja jumaliku tõe vahel. Koor avaldab mõtteid,et Oidipus võib põlvneda nümfidest jajumalaist. Viies episood Saabub kunagi Laiost teeninud karjane. Karjane ei taha kunagist lugu lapsega meenutada ja siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis,
21. Järjesta ettevõtmised millega Andres tahtis ellu viia plaani oma unistuste talust. Alguses tahtis kaevata kraavi jõkke, et kuivendada maad, et maa saaks viljakamaks. 22. Millega tegeleb saunatädi? Saunatädi hoidis mõnikord lapsi kui vaja ja aitas samuti natuke, aga ta oli nagu külamoor, kes käis kirikus kõike rääkimas mis toimub Vargamäel, naabrite vahel kui ka isiklikkes eludes. 23. Jussi armastuslugu ja selle traagika. Jussile meeldis alguses Mari väga aga ei julgenud seda tunnistada. Marile meeldis Jussi kallal pidevalt norida. Ükskord sai Juss Mari peale väga vihaseks ja läks metsa, et end üles puua. Mari läks teda takistama ja Mari tahtis saada poisi omaks. Mõlemad olid õnnelikud kuna neil olid vastastikused tunded. Nad kolisid kokku sauna ja tegid väga hästi tööd, Mari sai kaks last Jussiga. Kui peremehe naine Krõõt
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
Iokaste taipab tõde: hirmus ennustus ongi täide läinud. Ta keelitab Oidipust edasisest uurimisest loobuma, kuid oidipus ei tagana, vaid otsustab tõe nimel lõpuni minna. Iokaste põgeneb lossi, kuid Oidipus arvab, et naise ahastuse põhjuseks on hirm madalast soost põlvneva Oidipuse pärast. Kolmas stasimon (koor) Koor esitab õnneliku hümni jumala sõnade õigeks osutumise puhul. Siin tekib terav kontrast Oidipuse traagika ja jumaliku tõe vahel. Koor avaldab mõtteid,et Oidipus võib põlvneda nümfidest jajumalaist. Viies episood Saabub kunagi Laiost teeninud karjane. Karjane ei taha kunagist lugu lapsega meenutada ja siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis,
sõda, Inglismaa lõhenenud , tunneb muret, lavale tõi palju rahvamasse. 1) ,,Richard III" sai troonile läbi mõrvade ja kuritegude , kiskja valitseja. 2) ,,Richard II" vastandub eelmisele, ärahellitatud türann, usub, et sai võimu jumalalt, tegelikult on mängukann. 3) ,,Henry V" ideaalilähedane valitseja. Teab, et võim on vastutus, julge, lihtne, temasuguseid valitsejaid on vähe. MÕTE : Oluline on tugevate isiksuste roll ja tähtsus ajaloos. 3) Tragöödia- traagika. Õilis inimlikkus põrkub kasuahnuse ja egoismiga. Parimad hukkuvad. Lõpus valguskiir. ,,Romeo ja Julia" põhiidee on see, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Paljud tragöödiad on ülesehitatud kadeduse motiivile. ,,Othello" mustanahaline valitseja, kes on kiindunud oma abikaasasse Desdemonasse, kuid see ei meeldi ta parimale sõbrale Jagole, et talle ei pööra Othello nii palju tähelepanu. Jago väidab, et Desdemona petab Othellot ja vihahoos O tapab D. Kui selgub
Esimene ettekuulutus on sellega täitunud. Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema. Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus. Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja. Tundub, et Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud. Tema kannatused on liiga rängad. Süüd pehmendavateks
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlaslaule, ema mängis klaverit, ka nooremast õest sai hiljem pianist
oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast.
välja, sundis teisi sõjaväelastest vandenõulasi riigipöördekatsest loobuma. 1982. aastal võeti Hispaania NATO-sse, 1986 Euroopa Liitu. Majandus hakkas kasvama ja inflatsioon vähenes 50%. Kuid sellega polnud kõik veel läbi- Hispaaniat raputasid nüüd mitmed korruptsiooni skandaalid parlamendist. Ka praegu on Hispaania lõhestatud, mida näitasid hiljutised valimised ja kardetakse, et kordub 1930. aastate traagika. Valitsev Sotsialistlik Partei võitis üldvalimised, kuid ei saanud parlamendis absoluutset enamust, mis oleks aidanud neil kiiremini võidelda riigi majanduse aeglustamisega. Kasutatud kirjandus · Raymond Carr ,,Hispaania ajalugu"
sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus. Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. 2.Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades. Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust. Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad
Kuidas see avaldub maalis ,,Maastik Ikarose kukkumisega" ja eriti ,,Pimedates"? Talupoegliku elulaadi igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase eneseteostusekatse tühisuse(,,Maastik Ikarose kukkumisega") ja hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni ,,Pimedates", kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus. 1Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas? Cornelis Floris, kelle peateos on Antverpeni raekoda, mille renessansliku fassaadi keskel on kõrge viil. 1Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? Michel Sittow 1Kust oli pärit Tallinnas töötanud Arent Passer
Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika. Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda. Mõeldes sellele mis oleks saanud siis kui noorem Märt poleks tulekahjus surma saanud, mis siis oleks juhtunud? Võibolla vana Märt poleks muutunud leebemaks. Kes seda teab. Kui poleks raha olnud, kas siis Miili oleks ära läinud?
Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus ,,Luuletused" 1909. - 20. sajandi vahetuse suurim lüürik. - Algusperiood mõjutatud järelromantilisest luulest. - Kesksemad tekstid sajandi lõpukümnenditel. - Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse. - Epigoonlaste eeskujuks. - Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine. - Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast.
novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-,,Kui päike läheb looja" . Anton Hansen Tammsaare-,,Tõde ja õigus"-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp
f) kummalised tegelaste nimed. Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928). Romaan koosneb seitsmest novelist, mis moodustavad terviku. Peategelane on rändurist unistaja, kes rändab kevadest sügiseni Eesti külades ja toob elanike ellu romantikat ja unistusi, olles nagu platooniline Casanova, kes küll võrgutab, kuid ei valluta. Enamasti on tema mõju tegelaste eludele positiivne. 1935 ilmus Vabadussõja-aineline roman "Isade maa". Selles romaanis kujutab Gailit sõja traagika kõrval ka anekdootlikke sündmusi ja sõduri huumorit. 1938 ilmus veel realistlikum roman 2Karge meri", mis kujutab elu üksildasel hülgeküttide saarel, kus inimene peab ellujäämis nimel võitlema loodusjõududega. Gailit näitab, kui raske on võõral sellesse ühiskonda sobituda. 1941 ilmus roman "Ekke Moor". Peategelane on noor mees Ekke, kes jätab oma ema Ja kallikma, et minna laia ilma seiklema. Ta kehastab mitmeid ameteid ja rolle, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
