Bunini nelja novelli kokkuvõte (0)

Bunini nelja novelli kokkuvõtted
Stjopa
Noor kaupmees, Krassilštšikov, sõitis ühel õhtul Tšerni. Õhtu oli tormine , kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilštšikov rahulolevalt ning pabeross käes. Ta oli väga rahul tehtuga ning sellega, mida oli saavutanud. Hommikupoolikul hakkas mees lahkuma ning tüdruk oli väga nõutu, sest ei teadnud, mida nüüd temata edasi teha. Siiski läks mees rahulolevalt minema, lubades veel tagasi tulla ning temaga abielluda . Loo lõpus selgus veel, et noorpaar oli tegelikult 15ndates aastates, sest poiss hooples, et sai kolmekuningapäeval viisteist täis. See novell oli küll lühike, kuid põnev. Siiski pani mõtlema, et sel ajal olid naised ikka väga sinisilmsed ning süütusest ja selle kaotamisest peeti väga lugu. Silmapilkselt oli naise jaoks valitud mees see, kes võttis tema süütuse.
Tobuke
Diakoni poeg, seminarist oli õitnud koolivaheajaks maale vanemate juurde. Ühel ööl äkas ta üles väga ärevalt ning küttis end veel rohkem üles igasuguste kujutluspiltidega, kuidas ta oli käinud neide kalda ääres piilumas. Seejärel, suutmata endast jagu saada, läks ta kööki, kus magas köögitüdruk, keda peeti tobukeseks. Hirmust ei julgenud tüdruk häält teha. Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama. Seminarist ei kannatanud seda poissi silmaotsaski ning tal oli väga häbi oma mineviku pärast. Kui ta oli kooli lõpetanud tuli ta veel korraks maale vanemate juurde, kus toimus suur külaliste vastuvõtt poja auks. Kui grammofon mängima pandi, tormas tuppa ja hakkas kohmakalt, rütmi tabamata karglema ja jalga vastu maad taguma köögitüdruku poeg. Kõik olid jahmunud ning seminarist tulivihane. Ta käskis köögitüdruku koos lapsega majast välja kihutada, kuigi vanemad seda ei soovinud. Siiski aeti tüdruk välja ning too käis suvi läbi oma lapsega almust palumas, kuid keegi neid kuulda ei võtnud. Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega .
Külaline
Ühel päeval helistas külaline ukse taga. Alguses ei tulnud keegi vastu, kuid siis jõudis uksele Saša, uus köögitüdruk. Külaline oli kohe temaga tõre, et tüdruk nii kaua uksele vastu tuli, arvates, et too magas kuskil. Ta tahtis näha pererahvast, kuid neid ei olnud kodus ning ta jättis neile teate. Ta hakkas lahkuma, kuid keeras järsult ümber ning võttis tüdruku jõuga endale. Hiljem lahkus ruttu, jättes endast maha nutva Saša. Kui pererahvas koju tuli, ütles edasi teate ning ettekäände, et kooris sibulaid, selle pärast on silmad punased. Tüdruk jäi magama, lootuses, et Adam Adamõt.s tuleb veel kord neile külla. Lõunalauas aga selgus, et mees oli sõitnud Moskvasse ja käis ainult selle pärast, et jumalaga jätta.
Tanja
Tanja oli toatüdruk, kes oli 17 aastat vana. Temaga juhtus ühel sügisööl midagi ootamatut, millest üle saamiseks ta paar päeva nuttis ning seejärel veendus, et see oli õnn, mis tuli ning too mees sai temale üha kallimaks ja armsamaks. Mees oli Kazakovade pool külas, kus tüdruk töötas. Mees oli teda kohe silmanud ning tüdruk hakkas talle meeldima. Neil tekkis salajane suhe ning ööd veedeti koos, üksteise läheduses. Saatuslikuks sai aga see, et mees pidi tihti ära käima ning tüdrukut kaasa ei võtnud. Ta ei julgenud ka avalikult nende suhet tunnistada. Alguses lükkas ta reise edasi ning noored armusid. Nende suhe muudkui arenes, kuid siis äkitselt pidi mees lahkuma, sest ei saanud oma reise enam edasi lükata. Tanja jäi teda ootama, kuid tema armastatut ei tulnud päris tükk aega. Lõpuks kui mees uuesti saabus olid mõlemad täiesti muutnud. Tüdruk leppinud olukorraga ning oma südame sulgenud, muutunud seejuures väga kõhnaks ning kahvatuks. Mees muutnud käitumiselt ning ka pisut vanemaks jäänud. Kõik muutus peagi peaaegu samasuguseks nagu enne, aga Tanja ei leppinud enam sellega. Ta tundis ka, et mees ei ole tema vastu enam sama hell ning armastav, pigem ükskõikne. Siiski ütles mees, et armastab teda ja lubas varsti terveks suveks naise juurde tulla. Naine jäi uskuma teda ja rahunes, kuid tegelikult jäi see mehe viimaseks külastuseks maale. Jällegi tuleb välja siin naiste traagika , kus mehed on väga ükskõiksed ja ei julge oma tegudele aru anda, üritavad varjata tõde. Maria Liisa Luur, PH