Jumalaema kirik Pariisis (0)

Quasimodo

VÄLIMUS: Kole , sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas , kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured.
PÄRITOLU: ( Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks.
JUMALAEMA KIRIK , KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav . Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks.
QUASIMODO JA ESMERALDA : Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasimodo talle varjuks kirikut ning oma suure armastuse pärast on ta võimeline ennast ohverdama

Claude Frollo

PÄRITOLU: Kogu oma nooruse pühendas oma väikese venna ( Jehan ) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina.
ISIKSUS: Frollo peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leede . Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andis endast märku.
KIRIK JA USK: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu. Kindlasti tähendas see tema jaoks midagi enamat , kui lihtsalt kirik.
NAISED: Lood naistega olid kehvad. Frollo ei usaldanud naisi üldse ning oli nö isoleerinud need oma elust. Ta ei tahtnud naisi üldse enda ellu lasta, ma arvan, et ta katris. Kui ta kohtas Esmeraldat, ta arus ning tema vaated muutusid. ta hakkas taas naisi usaldama .

Esmeralda

PÄRITOLU: Ema oli teda Prantsusmaal sünnitanud ning andis talle nime Agness, kuid laps oli emalt hispaania mustlaste poolt varastatud ning need andsid tütarlapsele nime Esmeralda.
VÄLIMUS JA ISELOOM: Ta oli imeilus . Tema tumedad , suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. iseloomult oli lahke , abivalmis ja headüdamlik. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellelegi haiget teha, kuid samas oli ta liiga usaldusväärne ja naiivne . 
ESMERALDA JA ARMASTUS: Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märganud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustas ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes teda armastavad.
ESMERALDA JA QUASIMODO: Esmeralda ei tundund Quasimodo vastu midagi ning  ta ei suutnud rahule jääda mehe välimusega , kuid ma arvan, et kindlasti oli tal kahju temast. Ma olen kindel, et tütarlaps oli väga tänulik talle elu päästmise eest, kuid armastus Phoebuse vastu muutis teda julmaks.

Igapäevasus on kunsti surm– V.Hugo

Claude Frollo on traagilisim kangelane romaanis . Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik , teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Claude teeb alkeemilisi katseid ja loeb hermeetikute tekste . Rõhutatud on tema erilist kiindumust Nicolas Flameli pärandisse. Armastus Esmeralda vastu võiks lisada taevasele armastusele maise. Alkeemiameistrid, keda Claude loeb, austavad naiselikkuse printsiipi , kuid preester peab end vallanud tunnet patuseks kinnismõtteks, millest tuleb vabaneda : “Loeme, mis Manu selle kohta ütleb: “Kus naisi austatakse, seal on jumalused rahul; kus neid põlatakse, seal on asjata jumalat paluda. Naise suu on alati puhas; see on voolav vesi, päikese kiir. Naise nimi peab olema meeldiv, mahe, ebamaine, see peab lõppema pikkade täishäälikutega ja sarnanema õnnistussõnadega.” Jah, sel targal on õigus; tõepoolest , Maria, Sofia , Esmeral... Neetud ! Jälle see mõte!” Hirm irratsionaalsuse ees (mis tuleb sellest, et Frollo ei näe Esmeraldas neitsit, vaid nõida) lõhestab Frollo hinge ning tõukab ta meeletusse. Asja teeb ainult hullemaks, et Esmeralda armastab Phoebust. Frollo askees ja vagadus ei too talle autasuks
Quasimodo on Jumalaema kirikus üles kasvanud. Tal on katedraaliga eriline suhe. “Jumalaema kirik sai talle kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks , isamaaks ja viimaks maailmaks.” Quasimodo intiimset lähedust kirikuga võrreldakse kilpkonna ja kilbi suhtega ning tema armastust kirikukellade vastu haaremipidamisega, kus “suur Marie oli ta lemmiknaine”. Quasimodo omakorda hingestab katedraali, annab sellele elu. See suhe on võimalikuks saanud tänu Claude Frollole, kes jubeda leidlapse kasvatada ja õpetada võttis.
Romaan „jumalaema kirik Pariisis“ on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani „jumalaema kirik pariisis“ armastuse traagika ?
Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja , kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka
lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo,
Esmeralda embuses.
Peale nende saatuslikku kohtumist , võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu.
Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto :" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama."
Raamat „Jumalaema kirik Pariisis“ on mitme traagilise armastusega romaan, mis on kurva lõpuga. Teoses kirjeldatakse Esmeralda, Quasimodo ja Frollo armastuste traagilisust, mis lõppeb kurvalt selle tõttu, et ei teki ühtegi vastuarmastust. Teose süžee paiskab kõik peategelased armastuse pöörisesse.