Kreutzwald (0)

1. Shakespeare `i elu

• Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil Stratford– upon –AvonisWarwickshire`i krahvkonnas.
  
• Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves.
  
• William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg.
  
• William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele.
  
• Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed.
  
• Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel.
  
• 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast.
  
• 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna . Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith . Laste nimedel on kindlasti mingisugune seotus Shakespeare`i teoste „Hamleti” ja „Juuditiga”.
  
• Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane.
  
• Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain `s Men truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt.
  
• 1595– 1596 . aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi , asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598 .
  
• Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning see kajastus ka tema teostes „Kuningas John” ja „Hamlet”.
  
• 1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone -„Gloobus”
  
• Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia „ Julius Caesar” ja komöödiad „Nagu teile meeldib” ja „Kaheteistkümnes öö”.
  
• Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda.
  
• Shakespeare`i tervis oli pingete tõttu halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Mõnede allikate kohaselt oli ta eelmisel õhtul sõpradega ohtralt alkoholi tarbinud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale.
  

2. Shakespeare´i looming
2.1. Komöödiad
Elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema.
„Tõrksa taltsutus”
Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju kokkupõrkest. Katharina on põikpäine ja riiakas, aga samas ka suure kaasavaraga. Petruccio on temperamentne , humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus.
„Suveöö unenägu”
Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi , noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted . Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe , mitte tormakad pursked.
„ Windsori lõbusad naised”
„Windsori lõbusate naiste” olustik ja tüübid lähtuvad nn. „vana lõbusa Inglismaa” elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia koosneb tema kelmuste päevavalgele toomisest.
„ Veneetsia kaupmees ”
Komöödia „Veneetsia kaupmees” on tõsisema tundepõhjaga. Aegmatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Ebaõnnestumiste tõttu jääb Abtonio maksujõuetuna Shylocki meelevalda. Portia teravmeelsus päästab olukorra. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle.
2.2. Tragöödiad
Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldas sügavalt uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul .
„ Romeo ja Julia ”
„Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad..
Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi.
„ Othello ”
„Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest.
Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail. Tegudes on ta julge ja otsekohene. Naise Desdemonaga ühendab teda puhas usalduslik armastus.
Salakaval Jago süstib Othellosse armukadedust ja kahtlust, pannes ta oma naises , kes on tegelikult süütu, kahtlema. Jago teeb seda enda naha päästmiseks. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Järgneb kättemaks.
2.3. Luule
Ka luule jooni on Shakespeare näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste žanritega: poeem ja sonett . Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja inimese elujanu : armastus ja sõprus.
Sonett 90
William Shakespeare
Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu,
sest praegu käib maailmaga mul riid,
löö parem saatusega ühteaegu,
kui et mind hiljem ahastusse viid.
Ah, valu järelväes sa ära tule,
kui nüüdne mure enam mind ei söö,
et kurblik-vihmasele hommikule
ei annaks aset tuulevinge öö!
Ning hoobiks ära viimset hetke valva,
mil väikseist muredest ma olen nõrk,
vaid, hüljates mind enne, nõnda salva,
et teaksin: pole miski muu nii mõrk.
    Ei loeks ma ühtki valu enam valuks,
    kui süda sinu kaotamist mul taluks .