Eesti kirjandus (0)

Eesti kirjandus
Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat ,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga “Amores”, kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel “Kirjad Ingile” pühendatud tema abikaasale. “Kümnes kiri Ingile” kuulsaim luuletus luulekogust “Käoorbik” Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev, hell . Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel -ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust ,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja selle iseseisvuse säilimise pärast,kirjutas ka surmast, kaduvusest-süngemad mõtteluul. Kuulsaim kogu sellelt perioodilt “ Maarjamaa laulud”. II maailmasõja lõpul lahkus Saksamaale,hiljem püsivalt NY. Jätkas eestikeelse luule kirjutamist väliseestlastele. Seda luulet läbib koduigatsus,mineviku mälestuse kõrval kindel usk,et Eesti saab taas kunagi vabaks. Luulekogu “Mare Balticum”
Visnapuu luule oli väga musikaalne ,kasutab palju kordusid, Lõuna-Eestil murdele omaseid vorme, on omane kujundlik keelekasutus, sümbolid, võrdpildid
August Gailit õppis TÜ, 1944 emigreerus Rootsi. Esimesed novellid fantastilise kiiksuga sisuga saatan teeb nunnadest hoorad fosfor paneb inimesed helendama, „August Gailiti surm“. Novellide katastroofimeeleolu oli mõj. I MS sündmustes mure maailma tuleviku pärast. Hea jutustamisoskus, värvikad kirjeldused, erakordsed tegelased kelles mingi omadus äärmuseni viidud. Realism põimub romantilise eluvaatega. Olustik reaalne, tegelased, sündmused erakordsed, tunded mõistusest olulisemad. „Toomas Nipernaadi“ romaan, koosneb 7 novellist, romantiline rändur taludes, toob taludes argipäeva erakordsust unistusi. Mõjub enamasti tegelaste eludele pos. On kui platooniline Don Juan kuid ei vii seda ellu. Kulgeb kevadest sügisesse mille lähenedes muutub ka Toomas vanemaks, tüdinumaks. Lõpus selgub Toomase taust. „Isademaa“ kuj. vabadussõda, sõja traagika kõrval sõdurihuumorit, anekdootlike sündmusi mis ei meeldinud veteranidele. „Ekke moor“ romaan peategelane noormees Ekke jätab kodukülla maha ema, pruudi , et maailma rändama minna. Kehastab ärimeest, näitlejat, …, lõpuks mõistab, et kodus kõige parem. Saab kokku kallima, poja, sureva emaga. Eeskujuks Kibseni „Peer Gynt “.
Anton Hansen Tammsaare Järvamaalt kaheteistkümne lapselisest perest Põhja-Tammsaare talust. Kehva maj. olukorra tõttu sai gümn. alles 18. a. Õppis TÜ, kuid katkestas tuberkuloosi tõttu. Pikad laused, tegelastel igal oma elufilosoofia pidevalt juhtub midagi õnnetuse tõttu kaotab käe halvendab nägemist veelgi, armastab annat, kuid kohusetunde, uhkuse tõttu ei abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. „Tõde ja õigus“ kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I – in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A – töö õigus, P- nauding , huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II – I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma , I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III – I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV – Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest eluvaadetest, maj. kriis. I põhj. Kogemata Karini surma. V – I Vargamäel üritab füüsilise tööga süütunnet leevendada. Kesk prob . – kas mineviku vigu võimalik leevendada? Armastuse, kahetsuse abil on. Tiina tuleb Vargamäele, lahkuvad koos. „Põrgupõhja uus Vanapagan “ romaan muinaslugudel Kaval-Antsust, Vanapaganast. Jumal kahtleb, kas tema seadused liiga karmid, Vanapagan üritab tõestada, et ei minnes maale jumala reeglite järgi elama olles taluperemees Jürka kuid ärimees Kaval-Ants segab teda pettes talt tema maa välja., mida nad monoloogides pikalt seletavad, jutustamislaad rahulik, stiil tõsine, kuj. teg. hingeelu , käitumismotiive. „ Juudit “ näidend piiblilegendil vaprast, isekast, võimuahnest naisest Juuditist, ihkab armastust, kuid ole õnne, kes läheb vaenlase sissepiir. linnas vastaseleeri, tapab nende väepealiku vaenlane põgeneb. Keskendub Juuditi käitumismotiividele. „Kõrboja peremees“ romaan talu kirjutatakse Kõrboja Anna nimele kelle isa vaid unistaja, tahab peremeheks võtta Villut , kes ambitsioonikas, alkoholi keevalisuse tõttu istunud vangis, kellel vallaslaps kellega.
Marie Under sündis Tallinnas,õppis Saksa tütarlaste koolis,abiellus raamatupidajaga,lahutas ja abiellus luuletaja A.Adsoniga. Lahkus perega Rootsi,töötas Stockholmis teatri muuseumis . Luuletama hakkas koolipõlves. On Eesti sonetimeister, luulekogu “ Sonetid ”- shokeeris lugejaid, kirjeldas julgelt kirge,iha,armastuse füüsilist poolt,naise keha ilu. Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu “Hääl varjust”. Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad “Lapse hukkaja” räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu “Õnne varjutus ”. Luulekogu “ Mureliku suuga”-muretseb kodumaa,selle saatuse pärast,tunneb kaasa küüditatutele. Under kirjutas oma hilisemas luules masendusest, ängistusest,kirjutas ka elurõõmsaid luuletusi. Jätkas luuletamist eesti keeles ka Rootsis, luulele lisandus koduigatsus.