Antiikkirjandus (0)

Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud , kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu- inetus b)ülevus c) traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W. Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus . 8. sa. eKr. – 5. saj. eKr. Jumal Kaos  jumalanna Maa e. Gaia  Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos  abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid  titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos  Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter , Hades, Hestia , Poseidon , Zeus , Hera . Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena - tarkusejumalanna , Ateena linna kaitsja Apollon - valguse- ja ennustusjumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes - teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis - jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos - tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu ; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun „kõige ilusamale “; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon , Achilleus ja Odysseus ; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos : Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma , aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope ; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp: Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust , ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater . 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal ) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati žüriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid - näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl. Teater koosnes kolmest põhiosast: keskel ringikujuline orkestra, mille peal oli Dionysose altar. Selle taga oli skenee - sealt tulid näitlejad lavale, seal taga vahetasid riideid . Kolmas osa oli pealtvaatajate jaoks ja seda nimetati theatroniks. Komöödianäitlejate riietus hästi tavaline, kaunistusteta. Näitlejaid toetas koor. Deus ex machina - masin, millega tuli etenduse lõpus lavale jumal. Komöödia on nime saanud sõnast commos, mis tähendab purjus meeste salka. Välja naerdi pahesid: petmist, varastamist, valetamist. Esindajad: Aischylos 525-456eKr esimene tragöödiakirjanik, 80-90 tragöödiat, säilinud 7, „Oresteia“ verisest kättemaksust, armukadedusest. Sophokles 123 näidendit, säilinud 7 (90), pidustustel 18 auhinda (kõige rohkem). Aristophanes 448-380 eKr. Säilinud 11 näidendit 40-st, komöödiakirjanik, „ linnud “, „ konnad “, „ratsanikud“, herilased “ „Kuningas Oidipus “ saatusetragöödia „ Antigone “ Sophoklese tragöödia, räägib Oidipuse lastest, Oidipuse pojad vastasleerides, tapsid teineteise, Kreon lubab matta ainult selle, kes oli tema poolt, teine lahinguväljale, Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid - kutselised laulikud . Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid - rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld - või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust . Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul , algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus , esit flöödi saatel söömingutel 2) Jamb - algselt pilkelaul 3)Meelika a) monoodiline - arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis , tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1) Tyrtaios - teemad vaprus , sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist , lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3) Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4) Sappho - koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale , tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu. Säilinud kaks tervikluuletust, katkendeid, õnnetu armastuse tõttu enesetapu 5)Alkaios- poliitiline luule, võitlusluule, armastusluule, hümnid jumalatele, veini ülistamine.