Tuglas ja Tammsaare (0)

2.Tuglase ( 1886 - 1971 ) roll eesti kirjanduses.
Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnased teemad ja ideed (nt. armastuse jõud ja traagika ), analoogilised sõlmsündmused, tüüpilised tegelased (sageli lapsed), iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused (reaalsus ja fantastika ).Novelliraamatuid: Hingemaa , Saatus. Ilukirjanduses 3 perioodi: realism , uusromantism,realism. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind.
3. Tammsaare (1878-1940) elu ja looming.
Kodanikunimi Anton Hansen, pseudonüüm Tammsaare sünnitalu järgi. Sündis Järvamaal, Albu vallas, Põhja-Tammsaare talus . Käis vallakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 20-aastaselt –Hugo Treffneri Gümn Tartus. Peale gümn Tallinnasse, ajalehe „Teataja“ toimetusse. 1907-1911- Tartu Ülikoolis õigusteadus, jäi lõpetamata, kuna haigestus tuberkuloosi. Ravis end venna juures Koitjärvel ja 1912-1913 Kaukaasias . 1919 aastani elas vabakutselisena Koitjärvel, siis Tallinnas, kus abiellus. Ainus, kellele püstitati eluajal mälestussammas.
Looming. 1900-ilmusid esimesed maaeluteemalised jutustused (Mäetaguse vanad, Vanad ja noored), mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust, eri põlvkondade konflikte. Üliõpilasaastail peateemaks noortevahelised suhted, võitlus moraalinormidega, elutüdimus (Pikad sammud, Üle piiri). Autor sai suure kriitika osaliseks . Kaukaasias kirjutas „Varjundid“-traagiline armastuslugu, väga ergas maailmataju. Loomingu kõrgperiood 1921-1940: algas näidendist „ Juudit “, pingeline isikudraama, Piibli müüdi tõlgendus. Aga Tammsaare Juudit on isekas , ihkab armastust ja võimu. Tapab Olovernese mitte kangelaslikkusest, vaid alandusest, kuna too ta tagasi lükkab. Järgmine „Kõrboja peremees “, Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu. Talupojaromaan, oluline peremeheküsimus: kes saab Kõrboja peremeheks, ehk Anna meheks. Nukker lõpplahendus-Villu enesetapp. Viimased romaanid: 1934, „Ma armastasin sakslast “-järjekordne traagiline armastuslugu, mõistus hävitab armastuse.
Ühiskonnaelu arvustav „Põrgupõhja uus vanapagan “ (1939)-esmakordselt seguneb müüt reaalsusega. Põrgupõhja Jürka ja Kaval-Ants.Vastuolud inimese soovide-plaanide ja tegeliku käitumise vahel. Keeruline on inimene olla.
4,Tõde ja õigus (1926-1933).
Romaani keskmeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Kirjanik avab talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid . Võitlus maaga, armastus maa vastu-Andrese suhe maaga on armastus ja võitlus, lõputu töö.Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse tõe ja õiguse teema, seda väänatakse oma kasu nimel. Pearu oma krutskitega jääb tihti võitjaks, nii õpib Andreski tõde väänama. Vargamäelt kaob armastus inimese vastu, seal ei olda õnnelikud. Armastus maa vastu jätab Andrese elus varju kõik muu, naise, pere, inimlikkuse. Poja Indreku arvates on armastus sundus, vabaduse kaotus, selline armastus on sunnitöö. Indreku ja Andrese vastandamine läbib teost. Tammsaare on öelnud, et tahtis kujutada inimese nelja võitlust: maaga, jumalaga, ühiskonnaga ja iseendaga-ja viimaks alistumist, et siis taas otsast alata. Kõik jõuab tagasi algusesse. Igavene ringkäik.
I.Peategelased Andres ja Pearu, Andrese esimene naine Krõõt (headuse ja kannatlikkuse sümbol), Sauna- Juss ja tema naine Mari(alistuv ja kohusetruu naine, kelle elu on täis kannatusi ja vaeva), kellest saab Krõõda surma järel uus perenaine . (Juss poob ennast üles).Andrese ja Pearu lakkamatu võitlus (Pearule meeldis Krõõt). Mäe ja Oru talu noorem põlvkond.
II.Andrese poeg Indrek lahkub Vargamäelt linna härra Mauruse kooli(Hugo Treffneri gümn). Direktor härra Maurus , Tigapuu-nii õpilane kui õpetaja, härra Ollino , Timusk.
Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus.
III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel .Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele, annab haigele emale halastavalt suure rohuannuse. Soldatid viivad ära isa ja venna antsu, Ants lastakse maha.
IV.Eesti vabariigi algusaastad Tallinnas, Indrek on kooliõpetaja, tema naine Karin jõuka Vesiroosi tütar. Teenija Tiina, kes hoolitseb nende kahe lapse eest.Advokaat Paralepp ja üliõpilane Rönee, Karini nö kõrvalpõiked. Abielu jookseb karile, Indrek tulistab naist, õnneks mööda. Ükskõiksus ja hoolimatus viivad inimesed lahku. Indrek ja Tiina lähevad vargamäele. Karin hukkub rongi all.
V.Tegevus kandub uuesti maale, ca pool sajandit hiljem. Uued peremehed , muutunud maastikud , teine eluviis. Endist Vargamäed ei ole enam, alles on ainult mälestus. Enam ei ole kõik unistused ainult maaga seotud. Indrek leiab, et ka mälestustel on oma väärtus. Hakkab kraavi kaevama, arutab isaga jõe süvendamist. Tuleb Tiina, endine lapsehoidja .