August Gailit (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''

Ajalugu

1

odt

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus

13

odt

August Gailit

......8 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9 LISAD ......................................................................................................................................10 Sissejuhatus peaks ka siin olema. Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. 2 SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt pärit ja ta tundus väga huvitava elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb

Eesti keel

8

doc

August Gailit

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid

Kirjandus

3

doc

Referaat Gailitist

Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabadussõjale on pühendatud romaan "Isade maa" (1935). Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming

Eesti keel

3

docx

August Gailiti elu ja looming

Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 1905­1907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata. · Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu.

Kirjandus

32

pptx

August Georg Gailit

AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie

Eesti kirjandus

17

doc

Eesti Kirjanikud

....................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT..........................................................................................................................................8 LOOMING......................................................................................................................................................9 TEOSED..........................................................................................................................................................9 AUGUST GAILIT "PURPURNE SURM" .

Kirjandus

Kommentaarid (1)