3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest) Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile. Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne) 5. Aminohapped ja valgud Aminohape – orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2). Kakskümmend peamist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama“ valkudeks. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanul inimesel 8, lastel 10. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
· Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises
kehaõõnest munandikotti, see toimub enne sündimist. B) eriline verevarustus veenide ja arterite seinad on koos toimub soojusülekanne. Spetsiaalne biobarjäär spermatogeenne epiteel ei tohi otseselt verega kokku puutuda. Immuunsüsteem hävitaks need kuna need on kehavõõrad rakud. Biobarjääri purunemisel on tagajärjeks steriilsus. Purunemine võib olla juhuslik (sport) või tahtlik Hormoonmõju: peamine hormoonmõjutaja on testosteroon. Tulem: ühest eelrakust moodustub 4 geneetiliselt erinevat haploidset spermi. Häired: 1) Suitsetamine vähendab spermide liikuvust 2) Pidev viibimine kõrge temperatuuri mõjusfääris 3) Põletikulised protsessid munandites meestel toimuvad need kaebusteta 4) Häiritud verevarustus näiteks pidevalt istuv töö. 5) Naissuguhormoonidee või nende analoogide mõju. N. raseduse ajal tarbitakse naishormoonpreparaate
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
Unepuuduse ja stressi seos toitumisega. Unepuudus mõjutab toitumiskäitumist: greliini tootmine suureneb, leptiini toomine väheneb ja see annab eksliku signaali rohkem arbida Stress mõjutab kõrge kalorsusega toidu tarbimist XI LOENG Milleks on vaja vaimse tervise seisukohalt hormonaalse süsteemi toimimist tunda? Hormoonide toimemehhanismid; kõige põhilisemate soolise käitumisega seotud hormoonide (östrogeen, progesteroon, testosteroon, oksütotsiin) ülesanded ja tootmiskohad; vaja ka teada, mis mainitud hormoonide kõrge või madala tasemega kaasas käib; Seotuse kujunemine baasvajaduste rahuldamise teel, oksütotsiini ja prolaktiini rollid seotuse kujunemisel; sooidentiteedi ja seksuaalse orientatsiooni kujunemine; peamised bioloogilised tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad
glutserooli asemel m6ni teine alkohol eba6ige toitumine. Lihtlipiidide tihinemisel teiste keemiliste tihenditega moodustuvad liitlipiidid. Neiiteks OH kuuluvad rakumembraani koostisse fosfolipii- did (r,t. ptk.3.4.). Steroidid on tilejiizinud lipiididega v6rreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madal- molekulaarsed tsuklilised tihendid, mis vees testosteroon ostrog een peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (niiiteks sugu- hormoonid (joon. 2.12) ja neerupealiste hor- 2.12. Meessuguhormoon testosteroon ja naissugu- moonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool). Hor- hormoon iistrogeen on steroidid. Steroidhomoonid on organismis vdikestes kontsentratsioonides moonid on bioaktiir
Kõnekeskus peab olema vasakul. - Vasakukäelistel tihti väike eelis spordis, videomängudes jms sest ajupoolkerad vähem lateraliseerunud, poolkerad suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada. Tuleneb: keskkondlikud teooriad, anatoomilised teooriad, geneetilised teooriad - Keskkond: mõõga kilbi hüpotees – meestel südame kaitse kilbiga slp paremakäelised - Anatoomilised – hormonaalsed teooriad: testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi (pärsib vasaku poolkera arengud, laseb paremal kasvada, rohkem erinevusi, probleeme ka immuunsüsteemiga, miks mitte ka poolkerade erinevusi ja käelisust; naised paremad rääkijad (vasak arenenud) mehed paremad tegutsejad (parem arenenud) Ükski teooria pole piisavalt tõendatud. - Naistel parem sõnamälu, aritmeetika, kohta muutnud objektide meenutamine, peenmotoorika, sarnasuste kiire tabamine
XO indiviidid on naissoost ja XXY indiviidid meessoost. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF (testis-determining factor). Selle geeni homoloog on leitud ka hiirel. TDF on regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, kontrollides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Pärast testiste formeerumist kutsub testosterooni sekretsioon esile meessoole iseloomulike tunnuste väljakujunemise. Testosteroon on hormoon, mis seondub paljude rakutüüpide retseptoritele. Juhul, kui testosterooni signaalsüsteem on häiritud, need tunnused ei ilmne ning arenevad välja hoopis naissoole iseloomulikud tunnused. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel,
XO indiviidid on naissoost ja XXY indiviidid meessoost. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF (testis-determining factor). Selle geeni homoloog on leitud ka hiirel. TDF on regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, kontrollides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Pärast testiste formeerumist kutsub testosterooni sekretsioon esile meessoole iseloomulike tunnuste väljakujunemise. Testosteroon on hormoon, mis seondub paljude rakutüüpide retseptoritele. Juhul, kui testosterooni signaalsüsteem on häiritud, need tunnused ei ilmne ning arenevad välja hoopis naissoole iseloomulikud tunnused. Soomääramine teistel loomadel Kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu ka heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel,
Mees-ja naissuguhormoonid, nimetused, kus toodetakse ja ülesanded. Doping. Iseeneselik ja kunstlik abort. (Pilet 6) Meessuguhormoonid Mõjutavad: mehe suguelundite arenemist, spermatsoidide tekkimist. suurendab higi eritumist , suurendab karvakasvu, parandab juuste kasvu teeb hääle madalamaks kasvatab lihasmassi ning rasvkudet , parandab füüsilist vastupidavust. stimuleerib sugutungi, tugevdab viha ja agressiivsust Meestel toodetakse munandites Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka (veel on dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jne.) See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem) Naistel toodetakse meessuguhormoone munasarjades ja vähesel määral neerupealistes. Mehe organismis moodustub testosterooni 2-14 korda rohkem kui naisel ja seda on kõige rohkem 30
peetakse kinni dieedist, kasvab vaimselt normaalne laps. Hõberebase karva pigmenti määrav alleel on temperatuuritundlik. Bioloogiline mõju geenide avaldumisele indiviidi sugu võib mõjutada geenide avaldumistaset. Näiteks kiilaspäisus areneb nii heterosügootsetel kui ka homosügootsetel meestel, homosügootsetel naistel on see tavaliselt seotud üksnes juuste hõrenemisega. Vastava alleeli avaldumise käivitab testosteroon, mille kogus mehe organismis on märksa kõrgem. Penetrantsus sagedus protsentides, millega mingi genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Sõltub nii geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Nt mittetäielik penetrantsus polüdaktüülia (lisasõrmed, -varbad), on dominantne, aga ei avaldu alati kõigil heterosügootidel. Ekspressiivsus kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen
Bioloogilised põhjused – uuringud on näidanud et mõrvarite prefrontaalne korteks on 14% vähem aktiivne kui keskmistel inimestel. Mis teeb inimesi agressiivseks? ● Geneetilised põhjused. Agressiivsete hiirte aretamine tekitas veelgi agressiivsemaid järglasi. ● Biokeemilised mõjud. Alkohol (vähendab eneseteadlikkust ja enesejuhtimist). Serotoniini madal tase. Kõrge testosterooni tase (mehed agressiivsemad kui naised; kõrgem testosteroon = suurem agressiivsus). ● Hormoonid mõjutavad käitumist ja käitumine omakorda mõjutab hormoone. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria. Agressiivne käitumine on reaktsioon frustratsioonile – ekspressiivne agressioon! Agressiivne käitumine ei pruugi olla suunatud frustratsiooni allikale. Agressiooni „ümbersuunamine“ – suuname edasi turvalisemale ohvrile. Frustratsioon tekib reaalsuse ja ootuste lõhest.
Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen. Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi. Spermatogeneesi soodustab ka follitropiin e folliikuleid stimuleeriv hormoon(FH), mis seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja naistel mõnel määral ka munasarjades. Olulisim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Peamiselt testosterroni toimel tekivad ja arenevad mehel: - Primaarsed sootunnused Suguelundid: munandid, suguti, seemnerakud - Sekundaarsed tunnused Laiad õlad, kitsad puusad, tugevad lihased, habe, kõri(madalam hääl), tugavm nahk, häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi
Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees- suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA. Mehel enamus androgeene pärinevad munanditest, kuid meessugH on ka naistel. Testosteroonil tugev valgusüntees, läbi selle ka lihasmassi kasvu stimuleeriv, ka luude kasv (Ca ladestumine).See H suurendab erütro-poetiini produktsiooni,elavdab erütrotsüütide loomet punases luuüdis. muud funkts.seotud mehe suguorganite,sekund.sootunnuste arenguga ja sugurakkude küpsemise regulatsiooniga.
inimest kurnatuse staadiumi eest ning mis mõjutavad toimetulekut stressi situatsioonis. Ehk: stressi situatsioon on palju keerulisem, kui ta esitas. Näiteks ei arvestanud ta sellega, millised on psühhosotsiaalsed faktorid stressi kujunemisel. Hindan ma olukorda välja kutsena või ohu/katastroofina? Klassikaline Henry psühhoneuroendokriinne stressimudel. Viha-reaktsioon: suureneb katoholamiinide toodang Hirmu-reaktsioon: kateholamiinid tõusevad (nt noradrenaliin), pisut tõuseb kortisool, testosteroon ei muutu Kurbus-reaktsioon: Pärsitakse testosterooni, tõuseb kortisool.Kortisooli eritumine saab domineerivaks siis, kui ohtu tõlgendatakse millegi sellisena, millele vastu hakata ei ole mõtet või ei ole jaksu ja ära joosta ei jõua või pole kuhugi joosta. On suunatud maksimaalsele energia kokkuhoiule. Kõrge katehoolamiinide produktsioon: südame löögisagedus tõuseb, kontraktsioonijõud tõuseb, veresooned ahenevad. Vererõhk tõuseb. Veresuhkru nivoo tõuseb.
nähtuste tajumine. Meeleelundite ja närvisüsteemi iseärasused sõltuvad keskkonnast. Teised käitumismehhanismid: - hormoonid (размножение) - bioloogilised rütmid (повседневные потребности) - kasvamine ja areng (üldise elukäigu kujunemine) - õppimine - suhtlemine ehk kommunikatsioon - Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, östrogeenid, prolaktiin). - Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 8 Õppimise tüüpid: 1) Harjuamine - habituatsioon - korduvalt ettetulevad sündmused (ei häiri). 2) Tundlikkuse teravnemine (обострение чувств)- sensitisatsioon - teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes (häirib).
produktid võivad olla erineva temperatuuritundlikkusega. Lisaks veel nt PKO ehk fenüülketonuuria, mis on retsessiivne haigus, kus on häiritud aminohapete metabolism. PKO haigetel kogunevad fenüülalaniin ja selle derivaadid organismi ning häirivad närvirakkude arengut, mistõttu sellised lapsed on vaimsete puuetega. Ka bioloogiline keskkond, nt indiviidi sugu, võib mõjutada geenide avaldumistaset. Kiilaspäisus nt...alleeli avaldumise käivitab testosteroon, mille kogus on mehe organismis märksa kõrgem (naistel juuksed ainult hõrnevad veidi). Penetrantsus – on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Ekspressiivsus – selle kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas – on ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid, mida
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkude vahel. Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste nähtuste tajumine. 3.5. Teisi käitumismehhanisme Hormoonid. Hormoonid on mitmesuguste keha sisenõrenäärmetest toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. (nt. testosteroon, östrogeen, prolaktiin) Bioloogilised rütmid. Nende abil ajastatakse toitumine, ärkvelolek, sigimine jm. Kasvamine ja areng. Õppimine. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimist on nelja tüüpi: 1) Harjumine e. habitoatsioon, 2) Tundlikuse teravnemine e. sensitisatsioon, 3) Klassikaline tingimine- õptakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel.
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
(lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse membraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Füüsiline areng · Primaatsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem kui poistel · Esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel · Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel NAISSUGUHORMOONID: östrogeen jt. MEESSUGUHORMOONID testosteroon jt. SIGMUND FREUD (1856-1939) · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood
Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen. Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid, näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool, hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen. Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
ekspert - õiglane süüdistaja teeskleja - laitja (süüdistaja) Bioloogilised erinevused sugude vahel · 1990. aastal selgitati välja üks geen Y kromosoomis, mis põhjustab loote meesoo esindajaks arenemist, käivitades paljusid teisi geene. Y kromosoomi puudumisel toimub areng automaatselt naisliini pidi · Samad suguhormoonid on olemas nii meestel kui naistel, ent ajuti erinevates kontsentratsioonides · Nn meessuguhormoonide ehk androgeenide tüüpilisim esindaja on testosteroon, nn naissuguhormoonide esindajad on östrogeenid (neist tüüpilisim estradiool) & progestiinid (neist tüüpilisim progesteroon). Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes & neerupealises, ent nende tootmist & mõjusid kontrollib hüpotalamus hüpofüüsi kaudu · Seksuaalne erutus & suguiha on nii meestel kui naistel seotud testosterooni kontsentratsiooniga veres · Suguhormoonide kontsentratsioonid on kõrgeimad puberteedieas & vahetult peale seda, seejärel langevad vähehaaval
Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. Munandite vaherakkudes tekib meessuguhormoon testosteroon. Sünnist puberteedieani on selle produktsioon minimaalne, saavutab maksimumi 20-30 eluaastaks ja hakkab langema pärast 40-60 eluaastat. Testosteroon stimuleerib valkude sünteesi. Munasarjades funktsioneerivadnaissugunäärmetena Graafi folliikulid ja nendest ovulatsiooni järgselt tekkinud kollakehad. Folliikulihormoonid (östrogeenid) östroon ja östradiool stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu, nende toimel tekivad sekundaarsed sugutunnused
Kõhunääre toodab insuliini vähe või küllaldaselt, kuid organism ei suuda seda omastada. Haigestutakse vanuses üle 35 a. Raviks dieet, tabletid, harvem insuliinisüstid. 7. Suguelundite ja sugunäärmete üldiseloomustus. Sugunäärmed on seganäärmed – neil on nii sise- kui välissekretoorne funktsioon. Meessugunäärmeteks on testised, mille välissekretoorne funktsioon seisneb spermide produktsioonis, sisesekretoorseks funktsiooniks on meessuguhormoonide produktsioon - testosteroon Suguelunditeks on testised, suguti ja seemnejuhad Naissugunäärmeteks on munasarjad ja nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon, sisesekretoorseks funktsiooniks aga naissuguhormoonide produktsioon (raseduse ajal produtseerib ka platsenta) - östrogeenid o östradiool (kõige aktiivsem – avaldab enim mõju) o östroon o östriool (kõige vähem aktiivne) - gestageenid o progesteroon
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
on vaimse puudega, ning türoksiini vähesuse tõttu on ka pigmentatsioon nõrgem. Õige dieediga on võimalik ära hoida vaimse taandarengu teke. Ka näiteks indiviidi sugu võib mõjutada indiviidi geenide avaldumist. Kiilaspäisus võib avalduda nii homo- kui ka heterosügootsetel meestel, homosügootsetel naistel avaldub see üksnes juuste hõrenemisega. Vastava alleeli avaldumise käivitab testosteroon. · Penetrantsus sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse korral võib küll mutatsioon dominantne olla, aga ei pruugi avalduda kõigi heterosügootide fenotüübis. Nt polüdaktüülia, mille puhul arenevad isendil lisasõrmed ja -varbad. · Ekspressiivsus geeni fenotüübilise avaldumise tase. Mingi konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel
Arstliku vahelesegamiseta võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Pea kõik indiviidid mehed. N: Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel määrab soo Y kromosoomi olemasolu, kuna Y kromosoomis paikneb geen SRY, mis kodeerib faktorit TDF, mis on regulaatorvalk, mis seondub DNA'ga ja kontrollib nii teiste geenide avaldusist, mis on vajalikud testide arenemiseks. Testides toimub testosterooni sekretsioon, testosteroon on hormoon, mis on seotud meessoole omaste tunnuste välja arememisega. X0 inimesed (Turneri sündroom) on seega naissoost. Äädikakärbsel määrab soo X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse. (Normaalsel diploidsel kärbsel on kaks sugukromosoomi (XX või XY)). Normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). Soo avaldumist mõjutab X-liiteline geen Sxl, mis suhte 1 või suurem puhul aktiveerub ja kärbsest areneb emane.
Kui imikul on tuvastatud PKO ja tema toitmisel peetakse kinni dieedist, kasvab vaimselt normaalne laps. Ka bioloogiline keskkond, näiteks indiviidi sugu, võib mõjutada geenide avaldumistaset. Näiteks kiilaspäisus areneb nii heterosügootsetel kui ka homosügootsetel meestel, homosügootsetel naistel on see tavaliselt seotud aga üksnes juuste hõrenemisega. Vastava alleeli avaldumise käivitab testosteroon, mille kogus mehe organismis on märksa kõrgem. Penetrantsus ja ekspressiivsus Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia, defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi
Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid 9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu 2
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
Millest käelisus tuleb? Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad: - Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria
sugulise küpsemise perioodi halvasti treenitav anaboolse efektiga (valgusünteesi toetavate) hormoonide suhtelise vähesuse tõttu. On ju treeningu eesmärk põhjus- tada rakkudes ja nendest moodustunud kudedes püsivaid positiivseid muudatusi. Mainitud muudatused baseeruvad omakorda uute valguliste struktuuride ehita- misel ehk valgusünteesil. Anaboolsete hormoonide tähtsus ainevahetuse regulee- rimisel seisnebki valgusünteesi positiivses mõjutamises. Kõige tuntum anaboolne steroid on testosteroon. Meessuguhormoonina tuntud (leidub ka naistel, kuid neil on ülekaalus nn naissuguhormoon östrogeen) ainevahetuse regulaatori hulk hakkab organismis oluliselt tõusma sugulise küpsemise perioodil. Järgnevalt vaa- tame, kuidas testosteroon on seotud südamelihase ebapiisava arengu kaudu laste vastupidavuse piiratud treenitavusega. Lapse süda on suhteliselt väike. Puberteedi eel on südame maksimaalne löögisage- dus ühes minutis umbes 220 lööki
Eristage kromosomaatilist, anatoomilist ja bioloogilist sugu. Anomaaliad seoses sugulise eristumisega Kaasasündinud androgenitaalne sündroom - -sünnib küll naisloode, kuid testosterooni ületootmine toimub. Kaasasündinud mittesensitiivsus androgeenile poiste puhul, kui testised hakkavad loote staadiumis eritama androgeeni ja testosterooni, kuid ei reageeri testosteroonile, kuid jäävad nii mees, kui naissuguhormoonid? Dihüdrotestosterooni defitsiit testosteroon meesembrüo puhul tekib dihüdrotestosterooni. Poisil loote staadiumis ei arene välja munandikotid ja arenevad välja naise sisemised suguorganid. Last kasvatatakse kui tüdrukut ja alles puberteedi eas ei toimu naissugutunnuste areng vaid hakkavad arenema meessugutunnused, alles siis saadakse aru, et tegu on poisiga, keda on kasvatatud, kui tüdrukut. Ja kliitorist saab peenis. Klenefelter`i sündroom ja Turner`i sündroom kui poisid ja tüdrukud kasvatatakse valesti oma soost
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
munad 7 päeva piim 7 päeva liha, rasv ja tapasaadused va. hobuselt saadav 28 päeva liha ja tapasaadused hobuselt 60 päeva kala 500 kraadüüpaeva (arvestades ööpaeva keskmist veetemperatuuri, jahedamas vees kalade ainevahetus aeglasem ning ravim eritub kauem) söödalisandite jäägid · Suguhormoonid. Analoogiliselt antibiootikumidega kasutatakse neid tänu anaboolsele toimele kasvustimulaatoritena. Siia rühma kuuluvad 1. looduslikud nagu testosteroon ja östradiool, 2. analoogilise toimega sünteetilised: östradiooli ja testosterooni estrid, trenboloon, dietüülstilbestrool ja zeranool. Looduslikud ei tohiks, tänu oma lühikesele degradatsiooni poolestusajale toidu koosseisus omada tervistkahjustavat toimet. Sünteetilised on palju stabiilsemad ning neil on palju pikem eluaeg organismis. Dietüülstilböstrool on teratogeen ja kantserogeen. Nende kasutamine
kokkupuuted mürkidega. Kindlalt tõestatud nt elavhõbeda seos õpiraskustega. Tõenäoline link: Hg – õpiraskused – kriminaalsus; pärast 1970, kui autokütusest Hg eemaldati, kasvas kooliedu ja samas vägivaldsed kuriteod vähenesid – aga kausaalsust raske tõestada. Hormonaalsed mõjud arenguhäiretel: Geschwind-Galaburda teooria • Meestel on rohkem arenguhäireid - meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut? • Planum temporale asümmeetriline – meestel vähem • Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda – sellest ka meeste eelis ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem. • Teooriat testitud ka loomadel. • Lugemisoskuseta patsiendil anomaaliad rohkem vasakus poolkeras, aga ka taalamuses • Kõrged meessuguhormoonide tasemedprenataalselt → autism (Baron-Cohen et al 2014) Keskkondlik deprivatsioon • Peamine õpiraskuste põhjus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
