• Uurimisküsimuse seisukohalt relevantse kirjanduse ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised uuringud antud spetsiifilises kontekstis) – s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine • Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad • Mida silmas pidada kirjanduse ülevaate juures? – Mida sellest valdkonnast on eelnevalt kirjutatud? – Kes on olulisemad autorid? – Mis on senised peamised järeldused?
mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 Intelligentsus kui vaimsete võimete kvaliteedinäitaja Intelligentsust kui vaimsete võimete kvaliteedinäitajat on defineeritud erinevalt. Mis see intelligentsus siis õigupoolest on? On see võimekus olla koolis edukas? Kas see on võime hästi lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad............................................................................................................3 3.Välisreisid..................................................................................................................................... 4 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis......................................................................................... 4 5.Tartu Üliko...
..............................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle teema, kuna ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ning oleks huvitav teada saada, kes siis on intelligentne inimene. Olen kuulnud nii IQ-testidest kui ka teistest intelligentsuse mõõtmise vahenditest, kuid ma tahaks neist rohkem saada. Huvitav oleks ka teada saada erinevatest teooriatest ning kes sellise mõiste nagu intelligentsus, välja mõtles!? 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2]
vektorväljaga [nb 1]. Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud Lorentzi jõu kaudu, mis rakendub liikuvatele elektriliselt laetud kehadele. Magnetväli võib viidata kahe erineva, kuid omavahel tihedalt seotud väljale, mis on tähistatud sümbolitega B ja H. Kuna elektriväli E ümbritseb elektrilaengut, siis on mõistlik eeldada, et magnetväli B ümbritseb magnetlaengut. Ometigi magnetlaengute eksistentsi ei ole suudetud tõestada, kuigi osa teooriatest seda ennustab. Magnetvälja tekitamiseks on olemas aga kaks teist viisi. Esimene võimalus oleks kasutada liikuvaid laetud osakesi (elektrilaengu liigutamine), nagu näiteks elektrivoolu juhtmes, et valmistada elektromagneteid. Teine võimalus on kasutada elementaarosakesi nagu elektronid, sest neil osakestel on seesmine võime tekitada enda ümber magnetvälja [nb 2]. Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli
Vestibüülis, kus kaks vaimulikku sekretäri malet mängivad ja külaliste kohta märkmeid teevad, tervitab grupp maskides daame aplausiga Galilei tulekut. Galileiga on kaasas tema tütar Virginia ja selle peigmees Ludovico Marsili. 7) Galileist on saanud vahepeal tõeline kuulsus. Isegi tema tütrele langeb osaks, võrreldes teistega, palju parem kohtlemine. Galilei õpetab sekretäre uut moodi malet mängima (suurte sammudega). Bellarmini teeb Galileile selgeks, et ta oma teooriatest lahti ütleks. Kuid talle jääb alles õigus oma uurimustöödega edasitegelemine, kuid ta ei või midagi kirikuga vastuolus avalikuse ette tuua ning mis seda kahtluse alla võiks seada. Kõnelus. Roomas, Firenze saadiku palees tuleb Galilei jutule väike munk, kes oli talle pärast Collegium Romaniumi isungit paavsti astronoomi otsuse salaja teatavaks teinud. 8) Munk räägib, et talle sai selgeks, kui ohtlik on inimkonnale liiga pidurdamatu uurimine ning,
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007);
Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme.
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi. Nt öeldakse osadele et on paremad aga tegelikutl pole siis arvavad, et on ka. 3 Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs). Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti "hüpoteese" ja püüab neid tõestada. Nt. arsti suhtumine patsienti sõltub sellest, missugune on tema "teooria" haiguste tekke kohta. Nt. õpetajad vaatavad intelligentsust kui "annet", lapsevanemad aga arvavad, et seda tuleb koolis arendada. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega
või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Reeglina on igas olukorras võimalik käituda mitut moodi. Utilitarismi seisukohalt on alternatiivsetest käitumisviisides kõige positiivsem see, mis tulemusena annab maksimum naudinguid ja miinimum kannatusi. 1.5 Kohuse-eetika Kohuse-eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724-1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab
Bürokraatiale vastanduvad tegurid on aga need, et bürokraatliku ettevõtte plaan ja toimimine peaks olema prognoositav ja vähe muutuv, kuid see saaks toimida ainult ettevõtte puhul, mis on suletud süsteemis ja mida ei mõjuta välistegurid. Selliseid ettevõtteid, mis toimivad suletud süsteemis on ääretult vähe või ei eksisteeri üldse. Kokkuvõtlikult võib öelda, et käsitletud ettevõte, Agora DC OÜ’l esineb mitme erineva teooria tunnuseid. Kõige rohkem sarnansusi teooriatest on minu arvamusel avatud süsteemi ja humanistliku koolkonnaga. Avatud süsteemi teoorias käsitletakse ettevõtet sedasi, et ta on sõltuvuses väliskeskkonnast ja see kehtib ka Agora suhtes, kuna kui on lumetorm siis on ettevõtte tegevus sellest tugevalt häiritud. Samas see nähtus kehtib peaaegu enamustele tänapäeva ettevõtetele. Teine koolkond, mis jääb esile on humanistlik koolkond. Humanistlik koolkond suhtub
ning emotsioonide väljendumine. Viiendas peatükis seletan stressi mõistet ja sellega toimetulekut. Stress on kohanemissündroom, organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Kuuendaks vestlen isiksuse ja testide teemadel. Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid. Seal peatükis kirjutan isiksusest, psühhoanalüütilistest teooriatest, tunnusjoonte teooriatest, kognitiiv- käitumuslikest teooriatest, humanistlikutest teooriatest ja isiksustestidest. Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks. Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul.
Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aegajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Planeedi
mitmete tähtsate teooriate sünnile Üldisi kokkusurutult sõnastatud väiteid loodusnähtuste kohta nimetatakse füüsikas seadusteks. Mõnikord on need väited esitatud sõnalisel kujul, mõnikord aga teatud füüsikaliste suuruste omavahelise seosena. Seadusena esitatud väide peab olema eksperimentaalselt tõestatud väga laia ringi nähtuste kohta. Teadlased lähtuvad oma igapäevases uurimistöös kehtivatest füüsikaseadustest ja teooriatest, võib juhtuda, et selle käigus hangitud uus informatsioon võib olla ka vastuolus olemasolevate seadustega. Sel juhul seadusi täpsustatakse või asendatakse uute ja üldisematega. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas. Füüsika üheks olulisemaks ülesandeks on nähtuste põhjuste väljaselgitamine. Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub
isegi mitte tõenäolisust. Avastuskontekst ja õigustuskontekst Popper eristas teadusliku teooria arengus kaht etappi. Teooria konstrueerimine ei nõua loogilist analüüsi. Loogika seisukohast pole tähtis, kuidas teooriani jõutakse. Loogikat hakkab teooria huvitama alles siis, kui ta on juba konstrueeritud. Nüüd võib küsida, kas see teooria on õigustatav ja kuidas seda saab õigustada, kas ta on kontrollitav, kas ta on loogiliselt sõltuv teistest teooriatest, kas ta räägib ehk teistele teooriatele vastu. 7 Teoreetilises avastuses kätkeb alati loominguline, irratsionaalne alge, mille poolest teadus sarnaneb kunstiga. Teadusfilosoofial pole mõtet otsida uue teooriani jõudmise loogikat; saab olla üksnes teooria kontrollimise loogika. Siit tulebki avastuskonteksti ja õigustuskonteksti erinevus. 8 Popperi mõju
kogemuste analüüs. · Täiskasvanutel on sügav vajadus enesejuhtimiseks, seetõttu on õpetaja suunaja, mitte oma teadmiste edasi andja. · Individuaalsed erinevused inimeste vahel suurenevad koos vananemisega, seetõttu peab koolitus pakkuma optimaalsel määral erinevaid õppevorme ja stiile, samuti peab pakkuma koolitust erineval ajal ja kohas. Üks täiskasvanuhatiduse teooriatest pärineb M.S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid
.................................... ........................10 Instrumentaal ja ekspressiivne agressioon .......................................................................................11 Kasutatud allikmaterjalid ........................................................................................... ........................13 Sissejuhatus Oma referaadis kirjutan agressiivsest käitumisest. Esiemises referaadi pooles kirjutan raamatu põhjal agressiivsuse teooriatest. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lorenz väitis ka sünnipärasest agressiivsusest, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Agressiivsusel on ka väga suur mõju teistel inimestel. Paljud väikesed lapsed ja ka noorukid
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel;
Siiski parandas ja täiendas ta oma emast raamatut kokku veel viis korda. 1872 a. ilmus kuues trükk, mis on esimeset tükist isegi 31% mahukam kui esimene ja sinna lisadus juurde ka täiesti uus peatükk. Tema teoste eri väljaanded trükiti üksteise järel teistesse keeletesse, nii sai see ka laiema üldsuse arutluse teemaks. Erinevate trükkide ja paranduste vahepeal, jõudis ta kirjutada veel mitmeid erinevaid raamatuid erinevatest, sama õpetusega seondusvatest teooriatest, mis siis kõik üksteist ka toetavad ning näitavad, et tegemist on süsteemse teooria, mitte kitsa probleemi lahendiga. Darvinismi õpetuse olemus tekkis, kui Darwin andis oma teoorias vettpidavad ja usutavad argumendid kahe varasemalt, üksteiset sõltmatute ja erinevate töödega tuntust kogunud teadlase Georges de Buffon ja Jean-Baptiste'de Lamarek teooriates tekkinud küsimuskohtadele. Mõlema mehe teooriates olid väga küsitavaks, isegi puudulikuks
A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital D.) Mütoloogiline kapital E.) Riskikapital F.) Ökoloogiline kapital G.) Sotsiaalne kapital 2p. Strukutuurifunktsionalistlikest hälbekäitumise teooriatest lähtudes võib väita, et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B.) Vaenullik suhtumine hälbijatesse suurendab grupi solidaarsust C.) Hälve võib tuua kaasa vajalikke muutusi ühiskonnas, kui saab piisavalt levinuks ja muutub aktsepteeritavaks või normiks D.) Kui hälbijat karistatakse, siis teeb see teistele enamsoovituks konformse käitumise E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel;
Enesemääratlusteooria, püüab vastata küsimusele, mis on sotsiaalpedagoogika. Sotsaalpedagoogika üldine teooria, enesemääratlusteooria analüüsib sotsiaalpedagoogika põhisisu, kujundab sotsiaalpedagoogilise küsimuseasetuse iseloomu; 10 Raamteooria (teadusliku aluse teooriad), mis koosneb sotsiaalpedagoogilise tegevuse teaduslikku alust moodustavate teadusalade teooriatest, nt perekonnateooria, konfliktiteooria. Annavad teadmise, kuidas tegutseda. Puudutab eelkõige neid nähtusi, millega sotsiaalpedagoogilises töös kokku puututakse. Meetoditeooria (meetodid/tööviisid), mis käsitleb sotsiaalpedagoogilisi töömeetodeid - konkreetsed meetodid. Nt juhtumitöö. Need teooriatüübid põimuvad üksteisega. Raamteooria annab sulle meetodi, millele tugineda. Enesemääratlus- ja raamteooria puudumine..
vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). Saavutamaks maksimaalset tulemuslikkust töörahulolu ja motivatsiooni uuringute läbiviimisest tuleb mõista ja tunda eelpool nimetatud teooriaid, sest tänu nendele on võimalik olukorda muuta paremuse poole. Neist teooriatest on töörahulolu tekitamiseks kõige otstarbekam Herzbergi kahe faktori teooria ja motivatsiooni tõstmiseks McClellandi õpitud vajaduste teooria. 14 KOKKUVÕTE Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, mida tuntakse inimvajaduste hierarhiana. See koosneb viiest astmest füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused, kuuluvuse ja armastuse vajadused, austuse ehk lugupidamisvajadused ja eneseteostuse vajadused
kuidas multifilmid ja nende kangelased mõjutavad inimeste igapäeva elu. Tahtsime teada saada, millised multifilmid gümnaasiumi noori ühendavad, milliste tegelaste lõbusaid ütlemisi kõige enam kasutatakse ning kas lapsepõlves vaadatud multifilmide tegelaste käitumine mõjutab noorte käitumist. Töö koosneb kahest suuremast osast. Esimeses, teoreetilises osas, andsime ülevaate meedia mõju erinevatest teooriatest. Teoreetilist osa kirjutades toetusime tekstidele, mille sisuks oli uurida kuidas meedia mõjutab väikelapsi ning vaatasime ka seda, mis mõjul on televisioonil inimesele üldse. Töö empiirilises osas tegime analüüsi selle kohta, millised on praegu 11. klassis õppivate noorte multifilmide eelistused, millised on nende lemmikkangelased ja nende käitumismallid ning ütlemised. Valisime töö uurimusliku osa läbiviimiseks kvantitatiivse uurimismeetodi, mis
keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline lähenemisviis (Lukjanov, 2000) ja iga koolkonna panus juhtimise arengusse. Autori arvates on põhjendatud viimane lähenemine; enne koolkond ja siis teooriad, esindajad või panus, kuivõrd koolkond (management perspectives) asub üldistusastmelt juhtimis- teaduses teooriatest ja kontseptsioonidest kõrgemal. Ajalooline lähenemine sobib siiski vaid teooriate jaoks, mis on formuleeritud ca 50 aastat tagasi tagamaks ajalist distantsi (Siimon, Vadi, 1995). Viimane välistab subjektiivsed hinnangud ning tagab selgepiirilise üldistuse. Tõsi, ka siin on diskussioonilisi probleeme (Vadi, 2004: 78). Uuemate ja uute üldistuste klassifitseerimiseks on soovitav kasutada eelkõige loogilist
Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Siiski tõusis impressionismis esile uus kujutamisviis. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS.
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus..........................
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
® Governance ühiskonna kogu valitsemiskorraldus ® (Public) Administration (avalik) haldus, juhtimine, administratsioon ® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu)
suhteliselt kergesti ära tuntav, on seda raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele. Kui me vaatame infotähtsuse osakaalu, siis on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. Websteri kokkuvõtteks Kuigi Webster ise kipub taandama oma probleemid peamiselt mõõtmise küsimustele ning kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele probleemidele, annab ta siiski väärtusliku ülevaate erinevatest infoühiskonnaga seotud teooriatest ja nende käsitlustest. Ühes hilisemas artiklis (toim Lievrouw ja Livingstone, 2001) eristab Webster ka kuuendat infoühiskonna eristamise printsiipi, mille puhul ei räägita mitte sellest, et on järjest rohkem informatsiooni, vaid kuidas informatsiooni rohkus on mõjutanud seda, kuidas inimesed oma igapäevaelu korraldavad. Selle mõttesuuna põhiliseks argumendiks on, et teoreetiline informatsioon ja teadmine on muutunud ühiskonna toimimise põhialuseks.
põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nadu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti
Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne. Kõige enam kriitikat on saanud ,,Kolm esseed seksuaalsusteooriast", kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks. 3 teesi: *Seksuaalelu algab juba sünnihetkest. *Mõisteid seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada. Seksuaalsuse puhul ei pruugi suguorganid osaleda. *Üheks seksuaalelu funktsiooniks on kehaosade kaudu naudingute hankimine. Freud hoidis neist teooriatest jäigalt kinni. Laps on sünnist saadik biseksuaalne, mingil hetkel asendub asendub monoseksuaalsusega. Libiido peab võitlema häbitunde ja vastikustundega. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. Väikelapsel on 5 seksuaalsuse faasi: 1) 0-1,5 aastat. Oraalne faas. Domineerib suu (toitumine, pöidla imemine, annab lapsele sõltumatuse tunde) 2) 1,5-3 aastat. Anaalne faas. Domineerib päraku piirkond, füüsiline rahulolu ja kiitus
kes on osajeljad, kas inimesed, riigid või klassid? Mis on võti, mis RVS mõjutab? On see jõud, võim, demokraatia, majandus läbi ära kasutamise? Maailma selgitab kõige paremini praegu: kõiki elemente eksisteerib, ei ole selget vastust, miks ja kuidas toimub. Neoteooriad Tuntud ka kui uusteooriad Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism, uusliberalism, uusmarksism Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism
....................13 Suur õpetaja nr 3: jonn......................................................................................... 14 Igikestev ring: tee, õpi, muuda.............................................................................14 Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina" Selle peatüki leheküljed kirjeldavad James Belasco ja Ralph Stayeri teekond teineteise leidmiseni ja efektiivse koostöö rajamiseni. Kuna kõik tekst on jutustav ning elulool põhinev ja ei koosne teooriatest, siis kokkuvõtet sellest ei hakka tegema. Soovitan seda ise lugeda! I osa- Meie personaalse juhtimise teekond Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada Liidriks olemine on katsumuseks kõigile juhtidele. Vanad mudelid ja põhimõtted enam ei tööta. Kuidas juhid liidritena arenevad ja uut tüüpi liidrirolli sisse elavad, on ja jääb igasuguse äri edu pandiks. Suurim takistus paremate tulemuste teel on kujutlus lojaalsest piisonikarjast, kes ootab, et neile öeldaks, mida teha
pärast maha. Sellepärast seisid nad silmitsi suure erosiooniga. Rapanuid ei saanud enam kalale minna. Polnud enam puid, millest kanuusid ehitada. Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse ookeani säravamaid tsivilisatsioone. Innovaatilised põlluharijad, skulptorid, erakordsed meresõitjad. Nad jäid ülerahvastuse ja kahanevate ressursside kruustangide vahele. Nad kogesid ühiskonlikku rahulolematust, mässu ja näljahäda. Enamik ei elanud seda üle. See oli üks teooriatest, kui see on meile täna olulise tähtsusega. Võrreldes 1950. Aastaga on maailma rahvaarv peaaegu kolmekordistunud. Sellest ajast alates oleme me muutunud oma saart ehk Maad rohkem kui kogu me 200 000-aastase ajaloo vältel. Nigeera on Aafrika suurim naftaeksportija, kuid 70% inimestest elab seal allpool vaesuspiiri. Rikkus on seal olemas, kuid elanikud ei pääse sellele ligi. Pooled maailma vaesetest elavad ressursirikastes riikides. 50 aastaga on lõhe rikaste ja vaeste vahel suurem kui
“vaakum”, “ideaalne gaas” jt. Sedalaadi mõistete abil formuleerib loodusteadus universaalse kehtivuspretensiooniga lauseid – näiteks loodusseaduste kohta. Kuid vahetus vaatluses saab vaadelda üksnes üksikuid nähtusi, mitte aga kindlaks teha nende vaheliste seoste universaalsust. Seetõttu ei ole niisugustele väidetele võimalik vaatluses ka otsest kogemuslikku kinnitust leida. Empiiriline kinnitamine kujutab endast kaudteed – universaalsetest teooriatest selliste üksikväidete tuletamist, mida saab vaatluses või teooria alusel konstrueeritud kunstlikus situatsioonis – eksperimendis – kindlaks teha. Niisuguste menetluste alusel teadmise põhjendamist nimetati teadusfilosoofias verifikatsiooniks (sõnast veritas – ladina keeles: tõde). Newtoni füüsika oli väga hästi verifitseeritud teooria. Ometigi tõi teadusliku tunnetuse areng endaga kaasa selliste teooriate tekke, mille printsiibid ei ühildunud Newtoni füüsika
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjandus...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
Teiselt poolt kujunes välja probleemide ring, mis ei kuulunud otseselt ei makro- ega mikrokäsitluse objektide hulka. Mesokäsitluseks võib pidada kaubanduse kontsentratsiooni-, integratsiooni ja kooperatsiooni- probleemide käsitlemist (näiteks kaubandusketid, -grupid jt.) 6. Kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitavad teooriad Kaubandusinstitutsioonide vajalikkust selgitavad teooriad on suhteliselt noored. Ühtekokku on neid üle 12. Arvukatest teooriatest peatume siinkohal vaid ühel uuemal ja ühel vanemal teoorial. Turu ja konkurentsi genereerimise teooria on formuleeritud hiljuti (Schenk). Vajadus selle teooria formuleerimiseks oli ilmne. Nimelt ei võimalda teised teooriad seletada kaubandusinstitutsioonide rolli turumajanduses. Samal ajal kiputakse seoses turundusteooria arenguga interpreteerima kaubandust turumajanduse perifeerse ilminguna.
nimed (sest nii nagu on asju, millel vaatluse puudumise tõttu nime ei ole; nõnda on ka nimesid, millel puuduvad asjad (fantastilise oletamise tõttu)), või on selliste asjade nimed, mis on, kuid on segased ja halvasti piiritletud, ning huupi ja ebavõrdselt asjadest abstraheeritud. Esimest sugu on fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli, ja selletaolised väljamõeldised, mis on pärit tühjatest ja vääradest teooriatest. Ja see iidolite sugu on hõlpsamini kõrvaleheidetav, sest neid saab kõrvaldada teooriate alalise eitamise ja tühistamise läbi. Aga teine sugu on tume, ja sügavale juurduv; sest see ehitatakse halvast ja oskamatust abstraheerimisest. Võetagu näiteks mingi sõna (niiske, kui meeldib), ja vaatame, kuidas on omavahel kooskõlas asjad, mida selle sõnaga tähistatakse: ja leitakse, et see sõna, niiske, ei ole midagi muud kui
piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema struktureeritud, ei suuda õppida olukorras kus ei ole paigas põhimõtted Pragmaatik otsivad uusi ideid, et neid järele proovida, lahendavad asju praktiliselt, muutuvad pikkade arutelude puhul kannatamatuks, huvitab eelkõige kuidas ja mida ja milleks ja miks, tahab näha kohest kasutegurit, meeldivad juhendid ja käsiraamatud Õpistiilid
2 1 0 Olen suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialistina, ettevõtjana 1. Omandasin uusi töövõtteid 4 3 2 1 0 2. Saan nüüd paremini aru koolis 4 3 2 1 0 õpitud teooriatest 3. Suudan nüüd paremini seletada töömaailma nähtusi (ka teooria 4 3 2 1 0 abil) 4. Õppisin kasutama omandatud teadmisi ja oskusi erinevates 4 3 2 1 0 tööolukordades 5. Õppisin (paremini) käsitsema 4 3 2 1 0 tehnoloogilisi seadmeid 6. Õppisin täpsemalt hindama töö
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline
Materjali organiseerimine Materjali semantiline viimistlemine Kujundite kasutamine Meenutamine Skeemide kasutamine Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi: 1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt 2.-3.klassis ilmub kujunditesse rohkem tunnuseid ja omadusi. Mõtlemine. 1.-2.klassis mõtlemine sarnaneb koolieeliku omaga. MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST. 1. H .Spencer mõtlemise evulutsioonist. Herbert Spencer (1820-1903) oli esimene autor kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid primitiivrahvaste (autori kasut. nimetus) mõtlemise kohta, et neid teaduslikult üldistada Kuna kõik maailmas areneb ja muutub siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evulutsiooni põhjuseks pidas ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist
Teadlased on suured lapsed. Teadlased on nõnda edukad õppijad, kuna nad kasutavad evolutsiooni käigus laste kasutusse antud tunnetuslikke võimeid. Just nagu beebidki mängivad maailmaga oma hüpoteese neid ümbritsevate asjade peal katsetades, sooritavad ka teadlased eksperimente. Nagu lapsedki, kes lõpuks kordavad ja asendavad neile teada oleva sellega, mida nad avastavad, loobuvad teadlased oma lemmikteooriatest uute teooriate kasuks. Tõsi on see, et teadlased ei loobu oma teooriatest nii kergekäeliselt kui lapsed, aga põhjus selleks võib peituda teadlaste mänguasjade hinnas. Kui idee, et teadlased on nagu lapsed, näib alguses üllatamapanev, näib see mõistatuslike faktide puhul omal kohal olevat. Lõppude lõpuks on teadlastel samasugused ajud nagu meil kõigil ülejäänutel. Teadus on tõepärane sellepärast, et teatud määral tunnistame me kõik, kui tähtis on välja selgitada, mis ümberringi toimub ja prognoosida, mis meid tulevikus ees ootab
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
