B. Brecht - Galilei elu (0)

GALILEI ELU
Tegelased
GALILEO GALILEI
ANDREA SARTI
PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja
LUDOVICO MARSALI, rikas noormees
HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator
SAGREDO, Galiei sõber
VIRGINIA , Galilei tütar
FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja
DOODŹ
RAEHÄRRAD
COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog
ÕUEMARSSAL
TEOLOOG
FILOSOOF
MATEMAATIK
VANEM ÕUEDAAM
NOOREM ÕUEDAAM
SUURHERTSOGI TEENER
KAKS NUNNA
KAKS SÕDURIT
VANA NAINE
PAKS PRELAAT
KAKS ÕPETLAST
KAKS MUNKA
KAKS ASTRONOOMI
VÄGA KÕHN MUNK
VÄGA VANA KARDINAL
PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom
VÄIKE MUNK
KARDINAL-INKVISIITOR
KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII
KARDINAL BELLARMIN
KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI
KAKS NOORT DAAMI
FILIPPO MUCIUS, õpetlane
HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor
BALLAADILAULJA
TEMA NAINE
VANNI, rauavalaja
AMETNIK
KÕRGE AMETNIK
TUNDMATU
MUNK
TALUPOEG
PIIRIVALVUR
KIRJUTAJA
MEHI, NAISI, LAPSI
Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi.
Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga .
1) Galilei näitab Andreale üht riistapuud, mis kujutab tähtede liikumist ümber maa, nagu seda vanasti kujutleti. Andrea on sel hetkel alles kümne aastane. Ta räägib talle, et varsti saabub aeg, kus selgub , et tegelikult Maa polegi maailma keskpunkt, vaid et tegelikult pöörleme hoopis meie ümber Päikese. Andrea uurib, et miksta öösel peaalaspidi ei ole, kui Maa pöörleb. Galilei selgitab seda näitena õuna abil, et kui ta seisab selle peal ning see tagurpidi pöörata, et kas ta seisab ss pea peal. Sisse astub Ludovico, kes soovib hakata Galilei õpilaseks. Proua Sarti käib Galileile peale, et too endale õpilasi võtaks ning tänu temale saabki Ludovicost Galilei õpipoiss. Tuleb kuraator. Galilei on palunud tõsta tal palka tuhande skuudoni, ent niivõrd kõrget palka ei olda talle valmis maksma. Galilei selgitab seda sellega ,et kui ta võtaks endale veel rohkem õpilasi ss ei jätkuks tal endal enam aega enda harimisega (mis kasu on uurimisvabadusest, kui uurimiseks pole vaba aega?).
Galilei annab Veneetsia vabariigile oma uue leiutise .
Suur arsenal Veneetsia sadamas. Raehärrad eesotsas doodžiga. Kõrval Galilei sõber Sagredo ja 15 – aastane Virginia Galilei, käes sametpadi, millel lebab karmuasiinpunases nahkvutlaris umbes 60 sentimeetri pikkune pikksilm . Ühel trepimademel Galilei. Tema taga pikksilma statiiv, mille kõrval seisab läätselihvija ja Federzoni.
2) Valitseb üsna pidulik meeleolu. Galileid õnnitletakse ning teda tunnustatukse suure saavutuse pärast. Ta endal on aga hirmus igav ning tahab sealt lahkuda. Ta räägib, et ta kasutab pikksilma hoopis muul otstarbel . Ta oli eelmisel ööl suunanud oma pikksilma kuule ning avastanud, et kuul ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud .
10. jaanuar 1610 . Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku süsteemi. Sõber hoiatab teda uuringute võimalike tagajärgede eest, kuid Galileil on kindel usk inimmõistusse.
Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures.
3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab , et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada tähekaardi, mida merereisijad seda navigatsiooni otstarbel kasutada saavad ning, et see võib laevandusele säästa miljoneid skuudosid. Galilei teadis, et see teleskoop oli juba varemgi olemas. Peale kuraatori vihast lahkumist asuvad nad uurima Jupiteri kuid ning arvutavad välja nende liikumised. Galilei küsib, et kuidas saab Jupiter olla kuskile „kinnitatud“ kui teised tähed tema ümber tiirlevad. Põhimõtteliselt, et kosmoses ei mitte ükski asi paigal. Sellega aga läheb ta vastamisi Jumalaga. Kus asub ss taevas? Galilei annab Jupiteri kuudele Firenze suurhertsog Medici nime( kes on tol hetkel alles üheksa aastane). Galilei kavatseb minna Veneetsiast ära Firenzesse õukonda, kuna seal on teiste teadlaste seltsis parem oma uurimustööga jätkata.
Galilei on vahetanud Veneetsia vabariigi Firenze õukonna vastu. Tema pikksilma abil tehtud avastused ei leia sealsete õpetlase hulgas uskumist.
Galilei maja Firenzes. Proua Sarti astub Galilei töötuppa. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks. Ta poeg Andrea istub ja korjab tähekaarte kokku.
4) Saabub suurhertsog Cosmi de Medici, kes soovib koheselt pikksilmaga lähemalt tutvuda. Ta läheb ülesse tööruumi, kus on parajasti ka Andrea. Nad läheva ühe mudeli üle kaklema ning lõhuvad selle ära. All astuvad sisse Galilei ja mõned ülikooli professorid. Õuemarssal on väga huvitatud uuesti instrumendist ning ka tähtedest. Filosoof ja matemaatik asuvad Galileiga ägedalt vaidlema, et kas siuksed asjad nagu planeedid on üldse olemas ning kui on siis peab nel ka olema mingi tugipunkt (kristallsfäärid). Galilei tahab ümberlükata tosinkond raamatut nende kohta ning palub, et mehed usaldaksid oma silmi ning teleskoopi vaataksid. Selleks neil kahjuks aega ei jätkunud ning Medicil tuli minna õueballiks ettevalmistusi tegema. Ainsaks plussiks oli see ,et tema kõrgus ajab asjad nii, et nende maa suurim astronoom härra paater Christopher Clacius, Rooma paavstliku kollegiumi peaastronoom asuks Galilei väiteid viivitamatult uurima.
Galilei jätkab oma uurimisi isegi katkust hoolimata.
A
Varahommik. Galilei istub pingil pikksilma juures oma ülestähenduste kallal. Virginia astub sisse, reisipaun käes.
5) Linnas on leitud mitmeid katkujuhtumeid ning peagi hakatakse sulgema tänavaid. Kõik asuvad asju pakkima . Kutsar on juba tõllaga maja ees. Lapsed saadetakse peale aga Proua Sarti ning Galilei ostustavad jääda. Galilei seetõttu, et ta on vaid paari päeva töö kaugusel tõestamaks midagi suurt.
B
Galilei majaesine Firenzes. Galilei astub välja ja heidab pilgu tänavale. Tulevad kaks nunna.
Ta uurib nunnadelt, et kus tema majapidaja on. Nunnad löövad selle maja juures aga risti ette ning jooksevad minema. Vastas avaneb aken ja üks naine vaatab välja. Ta räägib Galileile ,et tema majapidaja oli tänaval kokku varisenud ja minema viidud . Lapsed jooksevad tänavatel kisades ringi. Tulevad kaks sõdurit, kes käsivad Galileil viivitamatult majja sisse minna ning taovad seejärel ukse laudadega kinni. Tänaval ilmub nähtavale Andrea, kes oli poole sõidu peal kaarikust välja hüpanud. Vahepeal tulevad kinni kaetud nägudega mehed, kes toovad rahvale teiba otsas natukene süüa. Galilei saadab Andrea talle ühte raamatut ülikoolist tooma Merkuuri kohta.
1616 . Collegium Romanum, Vatikani uurimisinstituut, kinnitab Galilei avastusi.
Collegium Romaniumi saal Roomas. On öö. Siin-seal summaskoos kõrgeid vaimulikkie, munki, õpetlasi. Kõrval seisab üksinda Galilei. Valitseb ülemeelik meeleolu. Enne stseeni algust kostab valju naerulaginat.
6) Kogu sealne rahvas (Paks prelaat, õpetlane, munk jt.) teevad nalja Galilei teooria üle, et Maa on pidevas liikumises, hoides teineteisest kinni, et kiirus neid maaküljest lahti ei rebiks. Sisse tulevad kolm leegiumi astronoomi, kes on pahased, et Galilei hüpoteesi siiamaani veel kontrollitakse. Sisse tuleb veel üks väga vana kardinal, kes hakkab ilget Galilei teooriat maha tegema. Pingutab end üle ja variseb kokku. Saali siseneb Clavius, kes tunnistab Galilei teooria õigeks. Vana kardinal saadetakse koju. GALILEI: Mitte mina, mõistus võitis! 
Inkvisitsioon paneb Koperniku õpetuse keelatud teoste nimekirja. (5. Märts 1616.)
Kardinal Bellarmini maja Roomas. Seal on parajasti ball. Vestibüülis, kus kaks vaimulikku sekretäri malet mängivad ja külaliste kohta märkmeid teevad, tervitab grupp maskides daame aplausiga Galilei tulekut. Galileiga on kaasas tema tütar Virginia ja selle peigmees Ludovico Marsili.
7) Galileist on saanud vahepeal tõeline kuulsus. Isegi tema tütrele langeb osaks, võrreldes teistega , palju parem kohtlemine. Galilei õpetab sekretäre uut moodi malet mängima (suurte sammudega). Bellarmini teeb Galileile selgeks, et ta oma teooriatest lahti ütleks. Kuid talle jääb alles õigus oma uurimustöödega edasitegelemine, kuid ta ei või midagi kirikuga vastuolus avalikuse ette tuua ning mis seda kahtluse alla võiks seada.
Kõnelus.
Roomas, Firenze saadiku palees tuleb Galilei jutule väike munk, kes oli talle pärast Collegium Romaniumi isungit paavsti astronoomi otsuse salaja teatavaks teinud.
8) Munk räägib, et talle sai selgeks, kui ohtlik on inimkonnale liiga pidurdamatu uurimine ning, et ta on otsustanud astronoomiast hoopiski loobuda. Galilei üritab talle selgeks ,teha et kõik mis ta seni rääkinud (Veenuse faasid, Jupiteri trabandid) on kõik tõsi. Galilei näitab mungale üht patakat, kus on ära seletatud ookeani tõusude ja mõõnade põhjused, ent enne kui ta jõuan munka keelata tal neid lugemast, on munk juba nina pidi paberites.
Galilei on kaheksa aastat vaikinud. Kui troonile astub uus paavst, kes on ise teadlane , saab Galilei sellest julgust ja alustab uuesti uurimusi keelatud alal. Päikeseplekid.
Galilei maja Firenzes. Galilei õpilased – Federzoni, väike munk ja Andrea Sarti, kes on nüüd juba noormees – on tulnud tema juurde loengule. Galilei loeb püstijalu mingit raamatut. Virginia ja Sarti õmblevad kaasavara .
9) Galilei pole enam aastaid ühtegi raamatut kirjutanud. Virginia saab Proua Sartilt abielu kohta nõu ning nad räägivad horoskoobist. Sisse astub ülikooli rektor Gaffone, kaasas raamat päikeseplekkidest. Galilei räägib avastustest, miks jää suudab vee peal ujuda (sest ta on hõredam kui vesi). Sisse astub Ludovico, kellele langeb koheselt kaela Virginia. Ta toob uudiseid Püha Isast, kes on suremas. Tema asemele pidi tulema aga Paavst, kel on lähemaid tutvusi teadusega . Galilei saab sellest hetkegi mõtlemata indu ning toob oma vana teleskoobi tolmu alt välja ning algabki Päikese uurimine.
Järgneva aastakümne jooksul levib Galilei õpetus rahva hulgas. Pamfletistid ja ballaadilauljad haaravad kõikjal uutest ideedest kinni. 1631. A. vastlakarnevali ajal valivad paljud Itaalia linnad gilgige karvenalirongkäigu teemaks astronoomia.
Nälginud rändnäitlejate paar viieaastase tütarlapse ja rinnalapsega tuleb turuplatsile, kus rahvas, osalt maskides, vastlarongkäiku ootab. Näitlejatel on kaasas pambud, trumm ja muud rekvisiidid .
10) Esitatakse uut sisseostetud laulu mille pealkirjaks on „Härra õuefüüsiku Galileo Galilei hirmuäratav õpetus ja hirmuäratavad vaated ehk tuleviku eelmaik“. Maa käib ümber Päikese! Galileo Galilei, piiblihävitaja! (vali naer rahva hulgas.)
1633: Inkvisitsioon kutsub maailmakuulsa uurija Rooma.
Medicite palee eestuba ja trepp Firenzes. Galilei ja tema tütar ootavad suurhertsogi jutule pääsemist.
11) Trepist tuleb alla Gaffone, ülikooli rektor. Ta kohkub Galileid märgates ja möödub mõlemast jäigal sammul , pea kramplikult kõrvale pööratud, vaevalt noogutades. Galilei kurdab halva silmanägemise üle ning on natukene üllatunud, et too neid ei tervitanud. Üks mees, kellele Galilei oli sulaahju kavandi joonistanud, tuli nendega juttu tegema. Ta soovitab Galileil põgeneda tagasi Veneetsiasse, kuna Roomas on tal liiga ohtlik olla. Ülevalt toast kuuldud jutud olid ka kurja kuulutavad. Galilei aga puikleb vastu, tuues ettekäändeks, et ta on harjunud mugava eluga. Tuleb Medici, kes on Galilei silmanägemise pärast mures ning on üsna tõrkjas Galilei suhtes. Galileil oli aga plaan juba välja mõeldud. Ta palub Virginial mitte hirmu välja näidata ning, et neid ootab kaarik ühe klaasilõikaja juures. Paraku jäävad nad sellega liiga hiljaks . Saabub üks kõrge ametnik, kes teatab, et neid tahetakse Roomas üle kuulata.
Paavst.
Tuba Vatikani lossis. Kadrinal-inkvisiitor on paavst Urbanus VIII (endise kardinal Barberini) jutul. Audientsi ajal pannakse paavsti riidesse. Väljast kostab pidevalt sammude müdinat.
12) Paavst on rangelt Galilei väidete keelustamisele vastu, ent Inkvisiitor käib talle peale, et see hävitaks kogu rahva usu jumalasse ning, et nende heaolu satuks seeläbi suurde ohtu. Kokkuvõttes räägitakse paavst ikkagist ära.
22. juunil 1933 taganeb Galilei inkvisitsiooni ees maakera liikumise õpetusest.
Firenze saadiku palee Roomas Galilei õpilased ootavad teadet. Väike munk ja Federzoni mängivad malet uute reeglite järgi, pikkade käikudega. Nurgas põlvitab Virginia ja loeb „ Inglite tervitust“.
13) Galilei viimne lootus vedas teda alt. Paavst ei võtnudki teda jutule. Pinksalt oodatakse kirikukella helinat, mis tähendaks, et Galilei on oma õpetustest ametlikult lahtiöelnud. Poole viies tpidi otsus teada olema, ent kell on juba kolm minutit üle. Kõik rõõmustavad juba, et Galilei on ikkagist oma otsustele kindlaks jäänud. Kell siiski heliseb ning tänaval loetakse tema patukahetsus avalikult kõikide kuuldes ette. Galilei õpilased on kõik tema peale solnunud. Kõige rohkem Andrea, kes ainsana suutis Galilei juuresolekul oma suu avada ning seda ka ainult selleks, et teda sõimata.
1633-1642. Galileo Galilei elab kuni surmani Firenze lähedal villas inkvisatsiooni vangina. „Discorsi“.
Ruumikas toas on laud, nahktool ja gloobus . Galilei, juba vana ja poolpime, teeb hoolega katseid – veeretab väikest puukuuli mööda puurööpaid. Eeesruumis istub valvav munk. Uksele koputatakse. Munk avab, sisse astub talupoeg kahe kitkutud hanega. Köögist tuleb Virginia. Ta on nüüd umbes neljakümneaastane.
14) Virginia on mures Galilei silmanägemise pärast ning kavatseb kohale kutsuda arsti. Ise ta enam samuti ei kirjuta, vaid dikteerib ning laseb oma tütrel enda eest kirjutada. Nad töötavad vahepeal peapiiskopi tsitaadite kalla, analüüsides neid ja oma arvamustega täiendates. Uksele koputatakse. Väljas on Andrea Sarti (kel on kavas minna Hollandisse ja seal teaduse alal töötada). Ta on nüüd keskealine mees. Temast on saanud Galilei vaenlane ning Virginia on valmis talle ust näitama, ent Galilei tahab temaga siiski vestelda . Andreale anti ülesandeks uurida Galilei tervist. Seda kähku teada saades , tahab ta ruttu lahkuda, ent Galilei venitab tema lahkumisaega. Galilei räägib talle, et ta on valmis kirjutanud „Discorsi“ ( Arutlused kahest uuest teadusest – mehhaanikast ja vaba langemise seadustest ). Galileile antakse küll paberit ja tinti, ent kõik tema kirjutised pannakse luku taha. Õnneks kõik peale selle on ta suutnud päästa. See on gloobuse sees ning ta tahab, et Andrea selle Hollandi viiks. Galilei oli uuesti Andrea silmis suur sõber ( ma taganesin, aga ma jäin ellu! – Teie käed on määritud. Parem määritud kui tühjad!). Õpetusest oli ta taganenud seetõttu, et ta oli kartnud füüsilist valu (piinariistu).
1637. Galilei raamat „Discorsi“ läheb üle Itaalia piiri.
Itaalia piirilinnakse varahommikul. Piirivalta ääres mängivad lapsed. Andrea ootab vooromehe kõrval, kuni piirivalvurid ja pabereid kontrollivad. Ta istub väikesel kastil ja loeb Galilei käsikirja. Teisel pool valdast on reisitõld.
15) Piirivalvur kontrollib Andrea kõiki kaste. Uurib raamatutest kõike, kus võiks olla kirjas midagi jumalast. Lapsed ladisevad vahet pidamata mingist nõiast, kes seal samas kõrval elavat. Poisid uurivad, et kas on võimalik õhus lennata , mille peale Andrea vastab, et tulevikus võib suurte masinate abil ehk kõiik võimalikuks osutuda.
Me ei tea veel kuigi palju, Giuseppe. Me seisame tõesti alles üsna tee alguses.