Fonotaktika Sõnaliigid Ühte sõnaliiki kuuluvad sellised sõnad, millel on mitu ühist tunnust. NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, n...
Tegus kodanik on riigi rikkus Tere Lugupeetud kuulajad. Minu kõne teemaks on " Tegus kodanik on riigi rikkus " . Iga elanik on oma riigi rikkus. Head riiki ei saaks olla ilma tegusate kodaniketa. Igal kodanikul on oma ülesanne riigis. Riigi rikkus seisneb kõrges harituses ja kultuuris. Mida rohkem harituid inimesi, seda tugevam ja jätkusuutlikum on riik. Eestis on võimalik omandada tasuta haridust. Meil koolitatakse riigieelarvelistel, kui ka eelarvevälistel kohtadel välja väga kõrgelt hinnatud spetsialiste. Muidugi on äärmiselt hea on teada, et meie spetsialistid on ka hinnas mujal maailmas. Kuid sellel on ka oma pahupool. Paljud noored, kes lõpetavad kooli, töötavad mingi aeg Eestis, kuid vähene palk või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste ko...
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis vähegi abi ja puhastust olid vajanud. Tänu sellele hakkajale kodanikule, kes selle kampaania välja mõtles ja teostas, oli meie riik muutunud mitu korda puhtamaks ning loodus säravamaks. ''Teeme ära!'' kampaania toimub nüüdseks iga aasta ning soovijaid tu...
Enesetutvustus Minu nimi on Martin Aulik ja olen 19. aastane. Ma olen sündinud ja kasvanud Saaremaal. Ma olen väga tegus inimene, sest mulle ei meeldi vabadel päevadel niisama kodus istuda vaid selleks lähen välja ja otsin endale tegevust. Suurteks hobideks on mul sport, kalandus, offroad(maasturite mudaralli) ja kuna käin nii vabadel päevadel kui ka vaheaegadel põllumajandusfirmas tööl, siis on veel üheks hobiks põllumajandus. Praegu elan Leisis koos oma kaksik venna ja vanematega . Hetkel tegelen õppimisega käies Leisist Kuressaare Ametikoolis (upal mis asub 37 km kaugusel leisist) Autotehniku eriala 2. kursusel. Varasematel aastatel käisin Leisi Keskkoolis, kus käisin ära 10 klassi. Peale 10. klassi lõpetamist mõistsin, et ametikoolis saab peaaegu sama kaua õppides peale keskhariduse veel eriala, siis tuli tahtmine õppida peale keskhariduse veel kõrvale eriala. Niisiis läksin järgmine sügis...
Tegus kodanik on riigi rikkus Üheks riigi tunnuseks on tema kodanikkond, sest ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Oleneb ju riigi toimimine sellest, millised on antud riigi kodanikud. Aktiivsed inimesed on iga riigi uhkuseks, kõikides eluvaldkondades. Tegusaid inimesi on Eestis palju, Nende eestvedamisel organiseeritakse meie riigis igasuguseid tegevusi eri valdkondadest. Eriti populaarsed on Eesti laulupeod. Paljud aktivistid on sellega seotud. Nad teevad seda oma vabast tahtest, oma vabast ajast, sest neile meeldib laulda ja esineda ja nad tahavad eesti rahvuskultuur jätkuks. Lisaks kõigele ühendab ja liidab laul inimesi Laulukaare all laulmine annab inimestele tunde, et nad on riigile tähtsad, vajalikud, sest laulupeod lähevad alati korda, olenemata ilmast! Seetõttu on nende tegusate inimeste entusiasm kõike seda väärt, sest sel hetkel tunneb meist igaüks uhkust oma riigi üle. Ja see...
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes...
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna rae...
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS.................................................................................. 8 1.KOLM SEKTORIT Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor, kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või 2 vabatahtlikku tegevuse, millised on suuna...
Mõrv õilsa eesmärgi nimel on põhjendatud Inimesi uskuda on väga ohtlik. Mõrv on oma olemuselt üsna amatöörlik kuritegu, mida tehes ei saa seda enam tagasi võtta. Elus kohtame mõrvasid igapäevaselt, kuid kas õilsa eesmärgi nimel on mõrv ka õigustatud? Öeldakse, et õnn ja tühi kõht käivad harva käsikäes. Üheks meie suurimaks probleemiks üle maailma ongi just nälg, tänu millele ei saa paljud inimesed tunda rõõmu neist ümbritsevast. Juba sajandeid tagasi oli peamiseks toiduallikaks küttimine, mida tehes sai kõhu täis ja tuju rõõmsaks. Sellepärast on see ka tänapäeval vägagi tegus ala, kuid sellega kaasneb elusolendi mõrvamine. Ka poelettidele jõuab liha ju ometi looma tapmise läbi. Seega mõrv nälja kaotamiseks on kindlasti õilsal eesmärgil ning põhjendatud ja samas ka esivanematelt päritud tegevuse jätkamine. Eelnevalt rääkisime just looma tapmisest toidu saamiseks, kuid ometi on olemas ka inimesi, kes tapavad loomi ilu päras...
Tööpuudus isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta. Kas tõesti on kõrgete standardite...
Arutlus teemal „Mina ja ühiskond“ Ühiskond, kui mõiste on inimeste kooseluvorm, inimeste omavaheliste suhtlemiste kogum. Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust. Kasvasin ajal, mi...
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste tegelaste tundmine tundub meile enesestmõistetav, kuid ehk oleks aeg rõhuasetust pisut n...
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud t...
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne. 2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt i...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Inimtüüpide maagiline maailm · Aira Tammemäe, Tln 2010 · Inimtüübid võrreldud "Karupoeg Puhhi" tegelastena Isiksusetüübid · Nõrkused on inimeste kiiksud · Kriitilises olukorras avaldub juhi isiksusetüüp · Iiahil ja Jänesel on paremad eeldused juhiks olla · Puhhil on hea potensiaal, aga 1 kiiks vaja kontrolli alla saada ( peab õppima järjepidevust, tööde süstematiseerimist, muidu kaos) · Notsul vähe kindlameelsust, ei suuda otsuseid langetada · Eri aegadel on vaja erinevaid juhitüüpe: kui päris hull seis, siis aitab välja Iiah, Puhhide algatused lõpevad pankrotiga Iiahi tugevused: · sõltumatus · näitab juhile otsekoheselt tema vead ja puudused · lapsepõlve kogemustest loodab iseendale · kui ma nii hullusti käitun ja nad selga ei pööra, siis ikkagi hoolivad · proovib saavutada täiuslikkust · inimõiguste eest võitleja · üksindusetaluvus · must - valge väljendusviis · kriit...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja And...
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha pee...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 1 Üldiselt pärilikest nahahaigustest................................................................................................................. 2 Soomustõbi ehk ihtüoos............................................................................................................................... 2 Ichthyosis vulgaris.................................................................................................................................... 3 X- kromosomaalne ihtüoos....................................................................................................................... 3 Kongenitaalsed ihtüoosid......................................................................................................................... 4 Bull...
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku om...
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirju...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud kat...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu................................................................................
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks....
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..........................................................................................8 3.1 Madala enesehinnangu olemus................................................................................8 3.2 Madala enesehinnangu mõju elule..........................................................................9 3.2.1 Kool ja töö.................
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kin...
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit...
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
Lõpuseminari kordamisküsimused 1. Millised on organisatsiooni peamised koostisosad ja mis on nende roll? Organisatsiooni koostisosad on strateegia, struktuur, inimesed ja tehnoloogia. Strateegia annab üldise suuna, tegevus on seeläbi koordineeritud ja eesmärgistatud; inimesed annavad organisatsioonile oma väärtuste ja arusaamadega oma ,,näo", moodustavad organisatsiooni kultuuri, määravad, kuidas seal asju tehakse, millistest tegutsemispõhimõtetest lähtutakse. Struktuur näitab seda, kuidas inimesed organisatsioonis paiknevad, mis on kellegi ülesanded, kes kellele allub ning tehnoloogia roll on aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta. Tehnoloogiat on kolme liiki: füüsilised vahendid, protsessid ning oskused ja teadmised, olenevalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast, võivad seal olla esindatud kõik kolm (suured organisatsioonid) või ka ainult üks (nt oskused ja teadmised väikeses konsultatsioonifirmas). 2. Kuidas on omavahel seotud 4 ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasae...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
