Loov Linn (0)

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Kultuurhariduse osakond
Loomemajandus
Alis Laan
Loov linn
Juhendaja :
Ivo Karilaid
VILJANDI 2013

SISUKORD:

Loova linna olemasolu vajadused ja põhjused 3
Teke ja püsimine 4
Loomemajandus, ühiskond ja indiviid kui kodanik 6
Loov linn - Tartu 9
Kasutatud allikad: 12
Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid . Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid.
Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel ( organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik kasum polegi kõige olulisem. Loomemajanduse valdkondadena arvestatakse Eestis järgmiseid valdkondi: arhitektuur, disain , etenduskunstid, meelelahutuse IT, kirjastamine ( ajakirjandus ), kunst , muuseumid , muusika , reklaam , käsitöö, kultuuriturism.

Loova linna olemasolu vajadused ja põhjused

Milleks on kasulik loov linn? Ühiskond peidab väga palju andekaid inimesi, kes oskavad, suudavad ja tahavad edendada midagi loomingulist. Üldkontekstis mõistetakse loova linna tähendust ja konsulteeritakse mõistet, kui arenenudmaade suunas. Ühiskond areneb kiirelt, kuid selle põhjustabki innovaatilisuse olemasolu linnadelt, kus on talendikad inimesed. Loovat linna on vaja, sest see mängivad olulist rolli riigi majanduses, mis omakorda mõjutab rahvusvahelises majandust, selle paindlikust ja konkurentsivõimet [Gertler, S. Meric, 2009, lk 1]. Otstarbekus sõltub sellest, kui linn on piisavalt innovaatiline ja arengusuutlik loob ta ühiskonnale midagi kasulikku. Inimesed tarbivad seda, mida neile meeldib, mis on nende jaoks uus ja huvitav. Midagi luues arendatakse konkuretsi suutlikust erinevate organisatsioonide, firmade, inimeste, ettevõtete ja linnade vahel. Sellest tulenevalt sõltub ringlus majandusest, mis omakorda mõjutab linna. Linn kuulub riigi üksusesse ja riik kuulub suuremasse üksusesse. Seepärast on loov linn oluline, oma mõjutegurite poolest maailma majandusele. Teise aspektina on loovat linna vaja selleks, et mõjutada majandussektoris tegutsevaid individuaalseid töötajaid, muutes neid veel rohkem innovaatilisteks ja kasutades oma arengustaabiks selliseid hakkajaid inimesi [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Andekad inimesed loovad midagi uut, pakkudes turule seda, mida inimene soovib. Lähtudes inimvajadustest, saavutatakse emotsionaalselt ja füüsiliselt kõik vajalik. Olgu see siis kunstiline ese, mõni materiaalne hüvitis või vajalik teenus. Loovas linnas tegutsevad inimesed, kes on innovaatilised ja elavad inimesed, kes on õnnelikud selle üle, mida nad saavad, tarbivad ja kasutavad. Loovaid linnu on vaja selleks, et nad parandaksid inimeste elukvaliteeti [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Kõik loovate linnade olemasolu põhjused baseeruvad viimasel punktil – elukvaliteedil. Miks muidu võrreldakse arengumaad ja arenenudmaad või milleks tuuakse välja elukvaliteetne linna osa ja ebakvaliteetne linna osa.

Teke ja püsimine

Kuidas on võimalik linnal olla ja saada tunnustatult loovaks? Igal riigil on oma kindel süsteem, mis on suunatud kapitaallinnadele, kuhu kantakse suuremad riigirahad. Arendades ühte valdkonda, tuleb arendada ka teist valdkonda. Paljud riigid on kasutusel võtnud kunstistrateegia, mille alusel on loodud põhilistesse linnadesse loomemajanduskeskused [Suciu, M-C. 2009, lk 85]. Keskuste abil on võimalik muuta linna innovaatilisemaks. Loomemajanduskeskuse eesmärk on toetada mõttega inimesi, kes oleksid ühiskonnale kasuks. Hea isikliku näitena on olukord, kus Tartu loomemajanduskeskuse turustaja soovis enda keskusesse kutsuda grupp poisse , kes olid välja astunud uue ja põneva ideega. Noori poisse soovis ka Viljandi loomemajanduskeskus. Selleks, et olla loov linn on vaja olla sisemiselt ja välimiselt konkurentsivõimeline [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Eespool nimetatud näite põhjal võime tõestada seda, sest poisid pole siiamaani suutnud otsustada, millise ettevõtte alla nad tuule tiibadesse võiksid saada. Konkurents mängib olulist rolli, sest see pakub pinget nii innovaatiliste inimeste vahel, kui ka linnade enda vahel. See tekitabki tahte, motiveeritust, arendada ja olla veel rohkem arenenum. Läbi konkurentsivõime ja kindlastrateegi peaks loov linn tabama õigeid talente [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Talendid on need, kes panevad aluse millelegi uuele. Loov linn on majanduse mõjutaja ja kui leitakse piisavalt andekad inimesed oma meeskonda on majanduslik kasum suurem vastasel juhul tuleksid negatiivsed rahalised bilnasid. Halb olemuslikkus mõjutab ühiskonda ja see juba omakorda elukvaliteeti, tekib rahulolematus . Loov linn peaks oluliseks pidama ühiskonnakultuuri ja sellele panema väga suurt rõhku. Suruma mõtted haridusele, vaba aja tegevustele, noortele ja vanadele. Rahuldama kõikide vajadused ja soovid. Oluline punkt loova linna olemiseks on mitte olla kinni minevikus [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Paljud linnad on kinni selles, milline on nende tagumine taust. Nagu inimestelgi, toob see kaasa endaga enesehinnangu languse ja viiakse mõtted sellele, et ei suudetagi hakkama saada asjadega ümberringi. Loova linna puhul võib mõtestada sama, kui inimesed on liigselt mõjutatud sellest negatiivsest, mis neil minevikus oli.
Teades piisavalt palju põhjuseid loova linna olemasoluks, võime kokkuvõtlikult koondada ühised tunnused:

Kohalikud traditsioonid, normid ja nende ajalugu ja säilivus

Visuaalne ettekujutus ja toetus loovuse arendamiseks antud linnas

Vabaaja tegevuste võimaluste süsteem ja selle alal töötavate inimeste innovaatilisuse võime ja süsteemis endas areneda

Hariduse ja arenevate tegevsektorite raamistik

Sotsiaalvõrgustikud – töötajate kontaktide, uuenduste ja ühiskonnale kättesaadavate loomeülesannete jaoks.
[ Scott J, A., 2010, lk 125-126]
Loova linna kokkuvõtlikuks iseloomustamiseks sobib ringskeem (skeem 1.). Skeemis on kirjas, et kogu põhipunktis on loov linn, mille ümber on neli põhilist komponenti: individuaalsed andekad artistid, mittetulundusühingud, kommuunid, valitus ja äri. Nelja koostisosa iseloomustab selle ümber tegutsevad suuremad valdkonnad,milleks on:

• Võime/ tootlikus - individuaalid, organisatsioonid, infrastruktuur
  
• Teadlikkus ja ära tundmine – kohalik, rahvusvaheline, mitte rahvusvaheline
  
• Elujõud/jätkusuutlikus – individuaalid, organisatsioonid, keskkond
  
• Siduvus ja osalemine – loomemajandusse
  

[Skeem 1: Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 245]
Loova linna moodustavad osad on omavahel seotud ja pidevas ringluses. Olles stabiliseeritud kõikide loomemajanduse osade vahel. Loovat linna on vaja eelkõige elukvaliteedi parandamiseks ja majanduse mõjutamiseks. Innovaatiliseks linnaks saab läbi õigete inimeste ja linna enda arengusuutlikkusega ning neid kõiki ühendab viis olulist tunnust.

Loomemajandus, ühiskond ja indiviid kui kodanik

Loov linn mõjutab ühiskonda, on tihedas seoses ühiskonnaga ja kõik kokku mõjutab linna majandust. Ökonoomia aluseks on kultuur, mis loob linna tuleviku. Tsivilisatsioon mõjutab nii kaudselt , kui otseselt eluetappe. Valdkonda kuuluvad inimesed, kelle eesmärgiks on edendada elukvaliteeti, püüdes viia seda maksimaalse staadiumini. Loova linna tunneb ära selle järgi, kui toimunud on linnastumine . Suurem protsent inimestest on kohas, kus on kõrge elukvaliteet ja tingimused paremaks elamiseks. Loova linna majandus peab alati olema suuteline arenguks. Olema valmis tõusudeks ja mõõnadeks, mis sõltuvad kvaliteedist, loomisest ja tarbimisest ning oskusest rahaga otstarbekalt ümber käia. Linnastumine sõltub sellest, kui jätkusuutlik on linna logistiline tase [Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012].Tänapäeval vajab inimene innovaatilisust. Oluline on ühiskonna liikuvus, võime kaasa haarata ideid ja neid rakendada. Ökoloogiline suutlikus aitab ära hoida ülelinnastumist ja ideede puhtust. Tagab kohusetundliku majandusviisi nii inimestes endas kui ka linna üldpildis. Suunates mõtted puhtusele, tagab tervis kõigile elanikele nõutud kõrge elukvaliteedi. Olles ühtne osa kogukonnas on oluline läbi saada ja mõista teineteist. Sotsiaalne osalemine annab kõikidele indiviididele võimaluse olla osa struktuurist ja kaasa rääkida selles. 2010.aastal üldisest Euroopa linnade uuringust selgus, et 5 inimest 10’st elab piirkonnas, kus on kõrge elukvaliteet, kus on toimunud tihe linnastumine. 2050.aastaks soovitakse elukvaliteedi taset tõsta ja loota , et 7 inimest 10’st elab loovas linnas. [Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012].
Inimene sõltub sellest, mis on tema ümber. Sellest sõltub ka majandus ja loova linna maine. Loova linna ja ühiskonnas elavate kodanike vahel on neljast osast koosnev ringlus, mille osad peavad omavahel olema tasakaalus ja teineteisega seotud. Selleks, et see ringlus toimiks ja olemas oleks loov linn on vaja luua väärtuseid, kultuurilisi käitumisi ja infrastruktuure. Põhipunktiks on visioon ja strateegia ehk kuidas olla loov linn kodanikule. Ringluses olevad neli komponenti:
1) Innovaatilisus ja majanduse arenguvõime
2) Toimiv logistika ja jätkusuutlik liikuvus
3) Ökoloogiline jätkusuutlikkus
4) Sotsiaalne osalemine ja sotsiaalne ülimlikus
[ Skeem 2: Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012]
Osates hinnata loova linna põhi – ja mõjutegureid oskame luua linnastumise tähtsust. Selleks tähtsuseks on linna kuulumine loovuse valdkonda. Strateegiliselt on võimalik arvutada, kas linn kuulub linnastunud loovaks linnaks või mitte. Arvutuse eesmärgiks on leida populatsiooni väärtus.
Valemis kajastatud märkide tähendused:
Pr = vaatluse tulemus
r = järk, arv, tulemus, väärtus
k = kindel konstant (milleks on alati ja kõikide linnade puhul 3)
q = populatsiooni muutumise/leviku astendaja
[Skeem 3: Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 366-367]
Kui vastav tulemus on suurem, siis on kõrgem ka populatsioon . Õige tulemuse saab siis, kui vaatlus annad madalama tulemuse, sellisel juhul väärtus on suurem. Kõrge populatsiooni puhul tekib linna negatiivne hierarhia, mis võib kaasa tuua ülerahvastamise. Olulist rolli mängib linna majanduslik mitmekesisus . Suuremad linnad tulevad paremini toime linnas toimuvaga ja täidavad paremini linnaks vajaminevaid eluolulisi asju. Väiksematel linnadel ei toimi antud süsteem. Teiseks mängib siin olulist rolli ka eelpool matemaatiliselt teel arvutatud populatsiooni väärtus. Kui linn on väike ja populatsioon on kõrge, tekivad probleemid elukvaliteedi osas. Selline linn ei ole võimeline saavutama „loova linna“ staatust. Suuremad linnad võivad lubada endale natukene suuremat populatsiooni väärtust. Samuti on suuremate linnade eeliseks see, et inimestele on võimalik pakkuda rohkem tööd ja samuti haridusvalik on mitmekesisem. Eks vähem rahvast on ikka kergem ülal pidada, kui suuremat kogukonda, eriti veel kui suures linnas on palju võimalusi. See toob eelkõige kaasa majanduslikud raskused. Kokkuvõttes võime järeldada, et loovaks linnaks ei saa, kui majanduslikult pole asjad korras ja kui linn on liialt ülerahvastatud. [Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 366-367]
Loova linna olulise osa moodustab loov klass. Kogukond on keskendunud tööle ja privaatsele elule. See on rühm inimesi, kes on enamasti koondunud kokku kultuurilisse piirkond ja nende peamiseks ülesandeks on elukvaliteedi parandamine, nemad juhivad loovad linna oma andekusega. Loova klassi alusmeetmed tulenevad selles, mida inimene tegelikult vajab ja klassi eesmärk on need täita või pakkuda nende võimaluste täitumist. Loov klass paneb aluse ka majandusele, mõjutades seda läbi kultuurivaldkonna. [Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 368].
Loovuse tekkeks saab vaid luua õige keskkonna ehk tingimused, mis soodustavad loovust . See tähendab, et tuleb investeerida teadusesse ja uuringutesse, sest palju loovaid ideid kerkib esile tehnoloogiliste innovatsioonidega seoses. Loomemajandust uurivad inimesed, Richard Florida ja Irene Tinagli on välja töötanud kolme “T” teooria, millest esimene „T” tähendab talenti, teine „T” tehnoloogiat ja kolmas “T” on tolerantsi. Suletud võrgustikul on kalduvus oma innovaatilisusest tulenevat väge kaotada. Ühiskond peab olema avatud erinevatele ideedele ja kultuurilistele iseärasustele. Isegi kui linnas elab palju ettevõtjaid, loovisikuid ja üliõpilasi, ei ole piisav tõelise loovkeskkonna tekkimiseks. Välistudengid, teiste rahvuste esindajad ja vähemused tekitavad kultuurilise mitmekesisuse, mis rikastab ja sunnib kohanema uute oludega. [Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 354]. Täiendava kokkuvõttena võib öelda, et loov klass on grupp inimesi, kes tegutsevad praktiliselt kultuurivaldkonnas ja täidavad loovas linnas elukvaliteeti läbi uute ideede. Pannes aluse loova linna olemasolule on tähtis meelespidada sealset populatsioonihulka või võimalusel see välja arvutada. Loomemajanduses lähtutakse „T“ teooriast ja neljast loova linna komponendist, osad panevad aluse toimivale loomekeskkonnale.

Loov linn - Tartu

Loomemajandus on üks kiiremini arenevaid valdkondi kogu maailmas. Vastavalt 2006. aastal valminud KEA European Affairsi poolt läbiviidud uuringule oli sektori käive Euroopa Liidus 2003. aastal rohkem kui 654 miljardit eurot, samal ajal kui autotööstuste käive oli 271 miljardit eurot ja IT tootjate käive 541 miljardit eurot. Üldine sektori väärtuse kasv aastatel 1999 – 2003 oli 19,7 % ehk 12,3 % kõrgem kui üldine majanduskasv . [Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond] Lähtudes Eestist on enamus loomemajanduse tööst peamiselt Eesti kultuuriministeeriumi teha. Tartu on eesti üks loovatest linnadest, kus on vägagi innovaatiliselt tegutsev kultuurivaldkond, näiteks muusika ja konteserdi asutused, muuseumid, festivalid, kirjandus jne. Tartu loomemajanduse visioon on loojate ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonide jaoks aktraktiivne töö ja elukeskkond, pakkudes laiahaardelisi võimalusi enesetäiendamiseks, töötamiseks ja oma tegevuse arendamiseks. Tartu soosib loomemajandust, soodustab loovklassi kujunemist ja kasutab nende panust linna arendamisel. Selleks on Tartu Kultuuriministeerium koostanud arengukava, kus on kirjas mõningad tegevussuunad :

• uuringute juurutamine ja statistika kogumine;
  
• loomemajanduse võimaluste ja rahvusvahelise kogemuse tutvustamine;
  

seminaride ja infomaterjalide kaudu;

• loojate ja kultuurikorraldajate ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine;
  
• tugiteenuste süsteemi väljatöötamine loomemajanduse ettevõtetele;
  
• uue toetusliigi juurutamine loovettevõtluse edendamiseks, sh oma tegevust alustavatele loovettevõtetele;
  
• teadlikkuse tõstmine uute tehnoloogiate kasutamisest kultuurivaldkonnas.
  

[Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond]
Tartust teevad loova linna sagedada loomemajanduslikud organisatsioonid. Kõige sagedamini on Tartu selliste organisatsioonide puhul tegemist suhteliselt noorte organisatsioonidega, mis on tegutsenud 1-5 aastat (41%). Alla 1 aasta tegutsenud organisatsioone on 10%, 6-10 aastat tegutsenud organisatsioone 21%, ning üle 10 aasta tegutsenud organisatsioone 27%. Läbi organisatsioonide on Tartu loov linn. Kultuurivaldkonda kuuluv muusika hõlmas Tartus 2007 aastal ligi 1300 kontserdi (täpsustades, et detsembris oli 160 kontserdi, mis teeb 5 kontsertit päevas. Muusika loovaks arendamiseks on Tartu Arengukavas väljatoodud mõningad punktid:

• Tartu muusikaelu tugevusteks on riigi või linna toetusega suured ja tugevad institutsioonid – Vanemuise teater ja kontserdimaja , H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, lastemuusikakoolid, erakoolid, stuudiod, ringid, koolide muusikaline tegevus.
  
• Tänu järjepidevale tegevusele on jätkuvalt suur koolikooride ja koorilaulu harrastavate laste ja noorte arv.
  
• Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill, Vanamuusikafestival, Mailaul, Maa ja Ilm), kuid muusikal on oluline osa peaaegu kõikide festivalide kavades.
  
• Tartus on palju tugevaid muusikuid, kes on tegevad kas esinejatena või pedagoogidena. Muusika on ka peaaegu ainus valdkond Tartus, kus eksisteerib ka edukalt tegutsevaid manager e.
  
• Nõrkustena võib välja tuua muusikalise hariduse ühekülgsuse. Väärtustatud on peamiselt klassikaline muusika, vaja oleks õpetada rohkem improviseerimise oskuseid ja väärtustada ka teisi muusikažanre.
  
• Tipptasemel tegutsevaid muusikuid on vähe, kõrgetasemelistel kontsertidel esinevad pidevalt ühed ja samad muusikud. Samas on tõsist muusikat tegevate muusikute, ka tippmuusikute töötasud väikesed, mis põhjustab paljude muusikute lahkumise Tartust kas Tallinnasse või välisriikidesse. Tartule on praktiliselt võimatu tõmmata ka ajakirjanduse tähelepanu, sest meedia ei kajasta Tartu üritusi. Muusik, kes soovib silma paista, peab töötama Tallinnas ja osalema suurtes projektides.
  

[Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond]
Kokkuvõtteks looemajanduse arendamiseks on vaja luua organisatsioon või süsteem, mis viib kokku kultuuriinimesi ja ettevõtjaid ning töötab välja projekte ja tegevusi, mis on mõlemale huvipoolele kasulikud. Vaja on suurendada kultuuri reklaamimise võimalusi linnas – kultuurisein plakatite eksponeerimiseks, koostöö arendamine ostukeskustega linna kultuuriinfo jaoks ning saated meediakanalites. Eelpool nimetatud koostöö väljakujundamiseks on vaja läbi viia mõningad uuendused ja rakendada teistsugune süsteem. Meetmed loomemajanduse arendamiseks ja loovuse paremaks kujundamiseks Tartu linnas on järgmised:

Uuringute läbiviimine ja loomemajandusalase teadlikkuse suurendamine

Loomemajandusalaste prioriteetide määramine ja arengu planeerimine

Infovahetus ja andmebaaside arendamine

Rahvusvaheline koostöö, teiste riikide kogemuse tundmaõppimine

Loomemajandusalase tegevuse koordineerimine Tartus, inkubaatorite ja keskuste rajamine

Kultuuriturism ja turundustegevused
[Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond]
Loova linna peamiseks eesmärgiks on elukvaliteedi parandamine. Sõltuvalt selleks, et olla tegus loomemajandus sektoris on vaja individuaalseid andekaid inimesi, kes oma loovusega täidaksid kõikide inimeste elusoovid. Loova linna olulised tunnused on ka traditsioonid, eesmärgid ja visioon tuleviku suhtes. Kõige selle juures olekul tuleb meeles pidada linna populatsiooni, kui palju elab rahvas linnas. Mõjutades sellega loomemajanduse rahalisi ressursse. Loovaid linnu on vaja selleks, et tagada inimeste rahulolu.

Kasutatud allikad:

Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond. 2008. Tartu Kultuurivaldkondade kaardistamine ja loomemajanduse strateegia.
Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012. Can Creative Knowledge Cities be created?
http://www.europeanfinancialreview.com/?p=5408
Gertler S. Meric. 2004. Creative cities: What are they for, how do they work and how do we build them?
http://www.oldvancouver.com/pdfs/creative_cities_gertler.pdf
Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009. Centrality and Creativity: Does Richard Florida’s Cretive Class Offer New Insighsts into Urban Hierarchy?
http://content.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ee/pdf23_24/pdf/2009/EGE/01Oct09/44237404.pdf?T=P&P=AN&K=44237404&S=R&D=a9h&EbscoContent=dGJyMMvl7ESep7Q40dvuOLCmr0uep7JSrqm4SbWWxWXS&ContentCustomer=dGJyMPfi54Pt5epT69fnhrnb5ofx6gAA
Scott J, A., 2010. Creative field of the city
http://mpra.ub.uni-muenchen.de/32108/1/MPRA_paper_32108.pdf
Suciu, M-C. 2009. Creative economy and creative cities.
http://www.rrsa.ro/rjrs/V314.SUCIU.PDF