Maa õnnistus (5)

1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega . 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid – armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha – andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hellitussõnu. Pigem toimusid muutused kõnelemises, näiteks, sööma kutsumises. Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel. Nad kadestasid Iisakut ja püüdsid samasugust rikkust saavutada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks jäädi talustki ilma. Aksel Stromi pere: tema oli natuke Iisaku taoline mees, kes oli lootusetult Brede Olseni tütar Barbrosse armunud. Naine aga ei olnud vaimustuses maamehe naise ametist. Seetõttu nende peres valitses kurbus, õelutsemine. Seda seni, kuni leiti võimalus lahku minekuks – lapse surm. Barbro rändas linna, kuid seal ei saatnud teda edu. Lõpuks pidi ta Akseli juurde tagasi pöörduma ja neist sai normaalne perekond. Ei teagi, kas olla õnnelik või õnnetu nende üle, kuid vähemalt Aksel sai armastatud naisega koos olla. Barbro oligi ära teeninud selle, et oma õiget armastust ei leidnud. 4. Inger – kuidas muutus teose jooksul, miks? Alguses kauge maale tulles oli Inger lopsakas, kohmakas , armiga lõual ja täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära. Hiljem koos elades nad aga kasvasid kokku ja armusid, saadi isegi kaks poega . Ingeril polnud millegi üle nuriseda, talu pidaminegi aina kasvas. Kui aga sündis tüdruk ei tulnud Ingeril mõttegi, et laps võib sündida jänese mokkaga ja ta tappis ta. See viis naise kaugele linna vangi mitmeks aastaks. Ta õppis seal tundma linna elu, õmblemist, tikkimist. Tagasi tulles kaugemaale tuli ta juba tütre Leopoldiinega ja uute oskustega. Nüüd oli käes hetk, mil Inger ei kannatanud seda maa elu. Ta hakkas igatsema elu linnas. Õnneks sai ta tegeleda õmblemisega, müümisega, kõik hakkas endiseks minema. Kaevandamise ajal tuli Ingeri teele jälle kiusatus - Gustav. Noor ja nõgus noormees . Nende vahel ei juhtunud palju, kuid mehe lahkudes tundis Inger süümepiinu. Ta hakkas jumala poole pöörduma. Kõik see juhtum aga andis mõista, kui palju Iisak talle ikka tähendab – mees on talle kogu elu. Enam ei nautinud ta teiste meeste tähelepanu, vaid Iisaku oma. 5.Iisak peremehena, abikaasana ja isana. Iisakul oli suur tahtejõud, ta suutis hankida ja tegi kõike, mida tahtis. Tema eripäraks oli kannatus, ta teadis, et miski ei tule kergelt, kuid ta ei loobunud . Peremehena suutis ta alati kõik oma toimetused ära teha ja uusi ettevõtmisi jätkuks tal kogu ajaks. Samas, kui poleks olnud aga Geisslerit, poleks Iisakul nii palju raha olnud – see mees viis teda kurssi maailma asjadega. Abikaasana oli ta väga ustav, kuid ei kippunud tundeid avaldama, oli kinnine . Ingerit armastas ta väga palju, ei tulnud kordagi mõttesse naist jätta, kui viimane vangis oli. Iisak oli väga tänulik, et just Inger tema juurde tuli ja täitis kõik tema soovid. Isana – väga hoolitsev, ta ei tahtnud, et tema pojad, tütred millestki puudust tunneksid. Isegi kulutused, mis vajalikud ei olnud, võttis Iisak enda kanda. Siivertist sai tema abiline ja selle üle oli mees väga uhke. Mitte kunagi ei eputanud Iisak kellegi ees oma varanduse ja maadega. Ta oli väga tagasihoidlik . 6. Mis mõtted olid romaani lõppus. Kas teos vastab ootustele? Lõpp oli väga ootamatu . Kindlat lõpplahendust ei olnud ja jäigi natuke segaseks. Terve raamat hüppas ühe tegelase juurest teise ja raske ongi meelde tuletada, kes mida tegi. Ootusi päris ei täitnud, kuid lugema kutsus. Huvitav oli lugeda vana - aja talupoegade tegevustest. 7. Elesus – juba algusest oli ta nõrguke, aga õpiuhimuline, tema elama asumine linna muutis teda väga. Ta muutus uhkeks ja vääriliseks, armastas raha, ilusaid kingi, vihmavarju, jalutuskeppi. Minu arvates armastas ta seda, mis ei oma meie elus mingit tähtsust. Geissler – Tema jäi mulle raamatu lõpni saladuslikkuks. Ta oli rikas ja kahtlane aga tubli . Aitas alati Iisakut, sest arvas , et temasugusei peaks olema rohkem. Ta oli kamandav, võimas, alati tegus. Oma põhimõtetele jäi alati kindlaks. Mulle jäi mulje et ta on justkui Iisaku kaitseingel.