Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem? (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mille jaoks on vaja kõrgelt haritud inimese oskusi?
  • Kui tal pole võimalust tööle pääseda?
Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem #1 Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bixter Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Töö puudus – isiklik või ühiskondlik probleem?

Töö puudus ­ isiklik või ühiskondlik probleem? Töö puudus on ühest küljest isiklik probleem ja teisest küljest jälle ühiskondlik probleem. Isiklikuks probleemiks võib pidada seda selle pärast et inimesed ei tee korralikult seda tööd mis on neile antud või nad ei taha lihtsalt minna seda tööd tegema mis neile antud on. Ühiskondlikuks probleemiks võib seda pidada jälle selle pärast , et kas töö kohti on vähe või neid pole üldse. Ühiskondlik probleem võib see olla veel selle pärast , firmadel ei ole piisavalt sissetulekut et töölistele maksta ja selle pärast nad lastakse lahti. Igal pool ajalehtedes on üleval töökuulutused mis pakuvad tööd igat sorti erialaga inimestele. Kuid inimesed ei lähe seda tööd tegema mis neile on pakutud kuna neile ei meeldi see ja siis ikka vinguvad selle kallal ei tööd ei ole. See on ikka tegelikult suurest inimeste isiklik probleem kuna kellele ei meeldi töö mis neile pakutakse. Kellel puudub piis

Kirjandus
thumbnail
39
doc

Turunduse alused

töötavad, muutunud on rollijaotus perekonnas; geograafilised muutused ­ jätkub linnastumine (urbanisatsioon), kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi ­ toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse; haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse, teaduse ja sotsiaalteenuste vallas. Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord ­ nt meie potentsiaalsed tellijad). Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. 11 Sotsiaal-kultuuriline keskkond (väärtushinnangud, eelistused, arusaamad, käitumine).

Turundus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Turunduse eksam

tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: · demograafiline ­ analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. · Majanduslik ­ teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina. Eelduseks on kokkuhoid. · Ökoloogiline ­ tegurid on looduskeskkonna kaitse, jäätmetöötlus, ,,roheline" avalik arvamus, toodete ohutus, todete pakendamine. Oluline on ressursside nappus ja energia kallinemine, keskkonna

Turundus
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

20.saj., kujunemisel olid oluliseks mitmed sündmused, eriti aga 1929-1933 aastate majanduskriis, mida nimetatakse Suureks Depressiooniks. Esimene kriisi analüüsinud majandusteadlane oli kuulus inglane JOHN MAYNARD KEYNES. 1936.a. ilmus tema teos “Hõive, intressi ja raha üldteooria”, mida loetakse 20.saj. majanduslikku mõtlemist oluliselt mõjutanud teoseks. Tänapäeva majandusteoreetikute eristamisel ongi kaks suurt põhisuunda: keyneslased ja klassikud. Klassikute põhiseisukoht: tööpuudus ei saa tulla kogunõudluse vähenemisest. Nad eeldasid iseregulatsiooni turgudel ja ei uskunud ulatuslikesse majanduslangustesse. Keynesi koolkonna seisukoht: turud ei ole isereguleeruvad , iseenesest ei teki madal töötus ja potentsiaalne kogutoodangu tase, soovitas majanduse aktviseerimiseks kasutada aktiivset majanduspoliitikat, seega riigi sekkumist just kogunõudluse suurendamiseks. 2.Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt

Majandusõpe




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun