Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem? (0)

Tööpuudus – isiklik või ühiskondlik probleem?
Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis . Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem?
Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta. Kas tõesti on kõrgete standardite hoidmine nii halb?
Kui vaadelda olukorda maailma ja isegi Euroopa tasandil, kus majandus vaikselt hakkab jälle tõusma, siis võib öelda, et kõrgete standardite hoidmine pole halb, kuid neid tuleks ajutiselt alandada. Leppida hetke olukorraga ja otsida asendustööd natukene madalamal ametikohal kui firmajuht, samas kaotamata lootust saada lähiaastatel uuesti tippu.
Kui inimene lepib täielikult kaotusega, siis puudub motivatsioon edasipüüdlemiseks ja nii jäävadki osad indiviidid alatiseks, kas töötuks või miiniumpalgaga tööliseks. Mitmed töötud siiski kaotavad lootuse ja üritavad enda mured eemaldada alkoholiga. Kas selles on süüdi ühiskond või nemad ise? Tõenäoliselt võib süüdistada rohkem seda isikut, kes pudeli järele haarab. Ei taha üldistada, kuid mitmed alkoholismi teed mööda läinud inimesed on lihtsalt liiga vara alla vandunud. Oleks nad veel oodanud kuu, ehk oleks tulnud tööpakkumine, kuid siiski paljud probleemid seotud töötusega võivad seostada ka ühiskonnaga.
Ühiskonnas kasvavad pidevalt tööjõule esitatavad nõudmised, kasvõi tavalisest koristajast on tänapäeval saanud heakorra insener. Ilusa ja alguses paljulubava nime taga peitub siiski see sama koristaja. Ainuke vahe on see, et tänapäeval nõutakse ka koristajalt keskharidust või isegi kõrgemat õpet. Kas tõesti on koristamine muutunud tänapäeval kõrgtehnoloogiliseks toiminguks mille jaoks on vaja kõrgelt haritud inimese oskusi? Seoses utoopiliste nõudmistega lihttöölistele, jäävadki paljud tööotsijad tööta, kuna neil ei ole ette näidata midagi muud peale põhiharidust tõendava dokumendi. Isegi, kui nad on tegelikult töötanud aastaid antud ametikohal, neil on tohutu tööstaaž aga puudub vastav haridus . Samas võib paralleele tõmmata vastupidiselt.
Väga paljud töökuulutused nõuavad tööstaažiks vähemalt viis aastat. Aga kuidas saab kooli äsja lõpetanud nooruk tööstaaži kui tal pole võimalust tööle pääseda? Kui tal on soov töötada aga tal ei lasta, ei jää tal muud üle kui ennast töötuna arvele võtta ja kurnata niimoodi riigi rahakotti. Lähiajal tuleks üle vaadata ja korrigeerida nõudmisi, mida esitatakse osadele töökohtadele. Tundub, et paljud firmad elavad siiani pea pilvedes ja arvavad , et nad on hetkel sama tugev ja tegus firma kui poolteist aastat tagasi ja seetõttu vajavad nad justnimelt kõrgharidusega koristajat.
Nendel rasketel aegadel on siiski näha, et riik hoolitseb mingil määralgi töötute eest, mitte ainult ametnike kukru täitmisest. Tekkinud on Tallinna linnaliinibussidesse reisisaatjad, kes peaksid abistama väetimaid ja hoidma korda bussis. Olgugi linna headest kavatsustest on taoline projekt saanud palju negatiivset vastukaja, kord magab reisisaatja magusat und ja teinekord unistab lihtsalt paremast elust. Kuid peab meeles pidama , et riik siiski üritab! Nii oli ka suure lumeuputuse tagajärjel loodud töötutest lumekoristajad, kellest oli reaalne kasu linnas jala liikuvatele inimestele. Mõlemad projektid näitavad, et suuremal või väiksemal määral on tööpuudus kinni tööotsijas. Tööd leiab, kui vaid ollakse nõus leppima väiksema palgaga ja mitte nii luksuslike töötingimustega. Iga töö on lõppude lõpuks töö, mille eest on võimalik tasu saada, ole vaid hakkaja ja haara pakkumisest kinni.
Olles miljoneid aastaid elanud siin planeedil nimega Maa on kõik siin elavad liigid pidanud kohanema . Olgu selleks siis kalade võime elada vee all, lindude lennuvõime või inimese leidlikkus kasutada loodusjõudusi enda kasuks. Juba ammustest aegadest on selge, et nõrgem jääb loodusele ette ja tugevam jääb ellu. Hetkelises majandusseisus võib rakendada sama taktikat. Tuleb olla tugev ja haarata kinni võimalustest mis vähegi paistavad, tuleb kohaneda praeguse majanduskliimaga ja otsida tööd sealt, kus enne ei taibanud või ei tahtnud otsida. Ainult nii suudame üle elada selle majanduskriisi, mis kõigis inimestes ja paljude riikide majanduses nii palju paanikat ja kaost on tekitanud.