REISIKIRJA LUGEMINE
“
Saladuslik
saar”J.VerneLars
Markus Linnupold
Tallinna
Reaalkool
8.a
1.
Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal
1874 . Raamat mida mina
lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015,
kirjastuses Hea lugu.
2.
Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal.
3.
Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks
Lincolni saar.
Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub
kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’
Saar
asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas.
4.
Cyrus Smith
oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine,
hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt
insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli
leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii
teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi.
Ta oli suurepärase iseloomuga, ta suutis igasuguses olukorras
säilitada enesevalitsuse. Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele väga
suureks abiks, tänu tema suurtele teadmistele ja käteosavusele said
merehädalised üksikul saarel päris hästi hakkama. Ta oli meestele
juht ja liider.
Gideon
Spilett
oli üsna pikka kasvu, 40 aastane ja ta
kandis punakat põskhabet.
Tal oli rahulik, terav ja kõike märkav pilk. Ta oli
harjunud hetkega
haarama kõike vaatevälja üksikasju, sest ta oli juba 10
aastat ,,New –
York Heraldi’’
reporter . Spilett oli tugeva
kehaehitusega ja ta ei
kohkunud millegi ees. Ka tema oli
võtnud osa
kõigist lahinguist nagu Cyrus Smithki. Pani oma märkmikusse reisi
märkmeid kirja, tegi
saarest kaardi.
Nabuchodonose
ehk Nab.Nab
oli umbes 30 aastane, tugev, kiire, osav, tegus,
rahuliku iseloomuga,
vahest lihtsameelne, alati naeratav,
teenistus valmis ning
heasüdamlik. Nab oli Cyrus Smithi teener, kes oli talle elu lõpuni
ustav. Nab oli
inseneri maaomandil sündinud neeger. Peale orjuse
kaotamist ei tahtnud ta oma peremehest lahkuda. Ta
armastas oma
Cyrust niivõrd, et oli valmis tema eest elu andma.
Pencroff
oli umbes 35 kuni 40 aastane, tugeva kehaehitusega, tumedamavõitu
nahaga, elavate
silmadega ja ausa näoga. Pencroff oli
põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning
teinud läbi tohutult ebatavalised seikluseid. Pencroffil ettevõtlik
loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski
ei üllata.
Meestel
ei saa töökohti täpselt ära jaotada, sest kõik tegid kõike ja
töötasid grupina.
5.
Tegevusliiniks on peategelaste
sattumine Lincolni
saarele ja nende
ellujäämine seal. Toimus Ameerika
kodusõda ja peategelased olid
kõik vaenlase vangilaagris. Järsku tuli eikusagilt välja Nab, kes
aitas mehed kongist välja. Nad jooksid kuumaõhupalli ja lihtsalt
tõusid õhku, teadmata, kuhu nad jõuavad. Torm kandis nad Vaiksele
ookeanile ja nad sattusid üksikule saarele. Meeste eesmärk oli
tagasi tsivilatsiooni juurde pääseda.
6.
Tegelastel ei olnud
kliimaga väga probleeme. Ainukene oligi esimese
talve üleelamine. Graniitlossi pääsedes polnud kliima enam
probleemiks. Sealt edasi said nad kõigega üllatavalt hästi
hakkama.
7. Saar oli
üksik ja kohalikud elanikud puudusid.
Vahepeal oli olukord
piraatidega, kuid tegelased törjusid nad saarelt välja.
8.
Kõik tegelased olid julged, mis tulid neile tohutult kasuks võõras
keskkonnas elamisel. Cyruse leidlikkus ja teadmised olid põhilised,
mis gruppi juhtisid. Ta õpetas vajadusel ka teisi. Gideon Spillett
oskas hästi joonistada ja ta suutis teha võimalikult täpse kaardi
Lincolni saarest. Pencroff oli tugev ja julge, mis tuli vajalikuks
piraatidega võitluse puhul.
9.
Üks asi, millest ma aru sain, oli see, et tegemist oli
merelise kliimaga, sest tegu oli
saarega . See aitas neil
talved üle elada,
kuna tänu merele oli talv pehmem.
10.See
raamat on üks mu lemmikumaid raamatuid, mida olen lugenud. Raamat
haaras sind pideva tegevusega kaasa. Mind
HÄMMASTAS , kui tark oli
Cyrus Smith ja see, et mehed suutsid sellistes tingimustel ellu jääda
(JA VEEL NII
MUGAVALT !!) Minu arust oli kõige huvitavam nende reis
kõrvalsaarele ja nende
reisid saare sügavusse.
Kõik kommentaarid