Mina ja ühiskond (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Arutlus teemal ''Mina ja ühiskond''

Mina ja ühiskond Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Mina, kui osake ühiskonnast

Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada

Ühiskonnaõpetus

9

rtf

Jõulunäidend - Teekond Jõulumaale

Rakke Gümnaasiumi jõulupidu 2012 Teekond Jõulumaale Päkapikk Ants ­ Päkapikk Mari ­ Võlur ­ Jõuluvana ­ Helipult ­ Kardinad ­ 1.klass ­Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass ­ Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass ­ Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass ­ Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass ­ Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6.klass ­ Midagi kõrvadele (Võluri esimene tingimus) 7.klass ­ Midagi silmadele (Võluri teine tingimus) 8.klass ­ Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass ­ Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass ­ Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass ­ Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass ­ Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid ­ Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooks

Ühiskond

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Moraaliprobleemid (moral problems) Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I Sotsiaalprobleemide olemas olu Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid eksisteerivad ühiskonnas ja aktivistid juhivad vaid tähelepanu neile; Konstruktivistid eeldavad, et ükski tingimus ei saa olla iseendast sotsiaalprobleem, kuni nende osas ei esitada nõudmisi ja inimesed ei hinda neid endi jaoks talumatuteks Milline on maailm ja ühiskond meie ümber? Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tekivad sellest, milline maailm on Konstruktivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tulenevad sellest, mida inimesed usuvad, et maailm on ja sellest, kuidas see omakorda tuleneb sotsiaalprobleemidele tähendusi Kuidas asjad ühiskonnas olema peaksid? Objektivistid liigitavad tingimused probleemideks, sest viimased rikuvad nende teoreetilist usku, kuidas asjad peaksid maailmas käima;

Ühiskond

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Inflatsioon ­ riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ­ ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon ­ valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus ­ õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik ­ põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik ­ valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss ­ otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus ­ otsus, mis langetatakse üksmeelselt 2 Konstitutsioon ­ põhiseadus Korruptsioon ­ riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister ­ minister, kellel pole ministeeriumi Referendum ­ rahvaküsitlus

Ühiskond

46

docx

Hasartmängude Levik Noorte Seas

Jüri Gümnaasium Uurimistöö HASARTMÄNGUDE LEVIK NOORTE SEAS Koostaja: ..... Klass: 11R Juhendaja: ..... Jüri 2013 Sissejuhatus Hasartmänge on väga erinevaid, nii ka hasartmängudega kaasnevaid sõltuvusprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et nad mängivad oma päris raha peale ja korra võidu maitse suhu saanud, ei saa nad enam sellest lahti. Üldiselt on hasartmängude mängimisega kaasnevad probleemid küllalt levinud mitmel pool maailmas. Pikaldane ja raha peale mängimine on üheks suureks põhjuseks just nende seas. Enamasti inimesed satuvad mänguhoos hasarti ja ei mõtle tagajärgedele, mängitakse oma kogu raha ja vara maha. Samuti võib pikaajalisest mängimisest tekkida sõltuvus, millest ei ole enam lihtne lahti saada. Antud teema on valitud kuna autor tunneb sügavat huvi hasartmängude mängimise vastu, soovib uuri

Ühiskond

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

2

docx

Kirjand: Kas karta Venemaad?

Kas karta Venemaad Venemaa on rahvuselt ja pindalalt maailma suurim riik ning tal on palju naaberriike. Eesti on üks nendest, mis on Venemaast pindalalt umbes 337 ja rahvaarvult 109 korda väiksem, selle teadmisega võib tekkida tunne, et Venemaa võib meiega teha, mis tahab. Kas siis peaks kartma Venemaad? Mõeldes kokkupuuteid ajaloost Eesti ja Venemaa vahel, võib tekkida hirm, et see juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et prooviks Eesti peal uuesti korrata

Ühiskond

Märksõnad

Kommentaarid (0)