agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud (valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem autodega kesklinan tööle sõideti. Maalt tuli linnadesse jätkuvalt inimesi, kes vaestena olid sunnitud elama agulites. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone
Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerimine - Nähtus, kus inimesed asustavad uued alad. Protsess, kus saavutatakse kontroll mingi riigi või maa-ala üle mingi teise tavaliselt võimsama (ja tihti kauge) riigi poolt.
täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmete sortimine Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused juba jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris. Teine võimalus on
* masinad ja varuosad * mootorsõidukid * kemikaalid * metallikaubad * õli ja õliproduktid * toidukaubad Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Sveits 6,76%, Itaalia 6,66%, Holland 4,03% (2009).[1] [redigeeri] Tööjõud ja tööhõive 2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25- aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head. 5564-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.
sa oskad ennast ette valmistada selleks, mis sind ees ootab. Näiteks kui sa enne Indiasse reisimist ei ole teadlik sealsest kohalikust räpasest elukultuurist tänavatel ja ka elukohtades, siis võib selle fakti avastamine kohapeal valmistada palju suuremat sokki, kuigi see sokk saabub nii või naa, aga seda saab siiski ennetades vähendada. Kultuurisokk on ka põhjustatud tuttavate märkide ja tähenduste kadumises sotsiaalses suhtluses. Näiteks teeninduses ja kauplemises. Inimesed võivad tunduda isegi liiga viisakad või siis liiga pealetükkivad ja sa tunned ennast nurkasurutuna, kuna sa ei taha ju midagi halvasti öelda ega teha, aga samas pole sul õrna aimugi kuidas sellest olukorrast viisakalt väljuda. Näiteks müügimehed. Meil Eestis on hästi kui mõni müüa enda abi üldse pakkuma suvatseb tulla, tavaliselt on nad kadunud kuskile riiulite taha, aga näiteks lõunamaades on
1. Millised tunnused iseloomustavad agraarühiskonda, tööstus e industriaalühiskonda ja infoühiskonda? 2. Milliseid riike nimetatakse Põhja riikideks e Põhjaks ning millised on Põhja riikide tunnused? Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). · Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane · Lõuna riigid arenesid Põhja huvides, olles Põhja riikide toorainega varustajateks. Tooraine on odavam kui valmistooted. Põhja riikides kõrgem haridustase, pikem eluiga, väiksem sündivus, kõrgem linnastumine, kõrgem hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ette...
5) Lähtumine kliendi mugavusest 6) Usaldamine 7) Konkurentsi austamine 8) Pakkumist peetakse põhikohustuseks (kauba, teenuse, info, abi, alternatiivide pakkumine, soovitamine jne) 9) Firma esindamine (eriti veaolukordades) 10)Tolerantsus ja võrdne kohtlemine 15 Kokkuvõtte Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Teeninduse kvaliteedile annavad lõpliku hinnangu kliendid, mitte teenuse pakkujad. Teeninduses mõjutavad klient ja teenindaja teineteist vastastikku peaaegu alati. Ka siis, kui nad seda endale ei teadvusta. Parema teeninduse eesmärgil tuleb välja selgitada, mis mõjutab kliendi arvamust teeninduskvaliteedist ja milliste kriteeriumide abil saavad teeninduse kvaliteeti hinnata nii teenindajad kui ka nende juhid. Kvaliteetse teeninduse eelduseks on kliendi kui isiksuse väärtustamine. Hea teenindaja väärtustab iseenda professionaalsuse läbi ka pakutava kvaliteeti.
Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. Rannajoon: 9330 km Riigipiir: 4354 km Looduslikud tingimused: Pinnamood: Kõrgendatud, kaljused mäed, madalad rannikutasandid, kõrged lavamaad, kõrb. Kliima: Varieerub troopilisest kuni kõrbeliseni. Loodusvarad: petroolium, hõbe, vask, plii, tsink, naturaalne gaas, puit (Mexico Geography 2009, 2009). Mehhiko arengutase: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta --14.900 Hõive põllumajanuduses -- 13% Hõive tööstuses -- 29% Hõive teeninduses -- 58% Sündimus--19.71 sündi/1000 inimese kohta Suremus-- 18.42 surma/1000 inimese kohta Imiku suremus-- 21 surma/1000 sünni kohta (Arengutaseme näitajad, 2009) Keskmine eluiga (N/M)--79 aastat/73.25 aastat Kirjaoskus-- 91% Mehhiko kuulub inforiigi rühma. Tuntumad Mehhikost pärit rahvusvahelised firmad on Ford, General Motors, Chrysler, Gemex (The Economy of Mexico, 2009). Mehhiko ja tema kuuluvus organisatsioonidesse:
Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas, kõrgtehnoloogia ühiskonnas, suurt tähtsust omavad teeninduse tase ja kliendi teeninduse oskused. Teenindusvaldkonna erinevate elukutsete valik on väga suur. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Kuid nende peamise omaduseks, kes teenusi osutavad, on pidev suhtlemine inimestega, koos kõigi oma positiivsetega ja negatiivsetega aspektitega. Sellepärast need, kestahavad töötada teeninduses, peaks omama selliseid omadusi nagu kannatlikkus, seltskondlikkus, lahkus, kannatlikkus, vastupidavus. Tihti unustatakse müügi järel klienti toetada ja kliendiga enam ei tegeleta. Uut klienti leida on alati raskem ja kulukam kui juba olemasolevale kliendile edaspidi müüa. Tänapäevased tehnilised võimalused (arvutid, internet, andme baasid jne) lubavad hoida kliendiga sidet pärast tehingulõppu, pakkuda talle koolitust, abi, nõuandeid. Tänu müügi
nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta)
Näiteks sertifitseerimislabori akrediteerimisel hinnatakse labori mõõteseadmete ja töötajate vastavust tegevuse iseloomule. Standardiseeritakse teenuse kujundamise eeldusi, mitte teenust. 7. TOOTEINNOVATSIOON Tooteinnovatsioon eeldab uurimis- ja arendustegevust ning saadud teadmiste rakendamist. Innovatsioon tähendab uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tootmises või teeninduses. Tootmisinnovatsiooni käsitletakse erinevatest aspektidest. Üldmajanduslikus mõttes käsitletakse tooteinnovatsiooni kui: eeldust majanduslikuks kasvuks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, instrumenti rahvamajanduse konjunktuurseteks struktuurimuutusteks. Tarbijale kindlustab tooteinnovatsioon rikkalikuma ja kvaliteetsema kaubapakkumise. Innovatsiooni lühiajaline planeerimine hõlmab tootmisprogrammis olemasolevate toodete arendamist
Eeldatav eluiga: 70/75, 78/85, 43/44 Sündimus: 9, 17, 46 Kirjaoskus: 99%, 87%, 36% Arengutaseme näitaja Türgi Afganistan Jaapan Keksmine eluiga Sündimus Kirjaoskus Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad rigid ja paigutage neid riike tähistavad tähed tabelisse õigesse kohta. (ex lk 49) Riigid: A) Rootsi B)Tansaania C) Eesti D) Ukraina Hõive Hõive Hõive teeninduses SKT ühe elaniku Riik põllumajanduses tööstuses kohta aastas 80% 7% 13% 700 USD 11% 34% 55% 6800 USD Nimeta 2 infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. (ex lk 49) 1) ..................................................................................................................... .......................................
Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Lää...
Menüü koostamise alused Menüü koostamise üldised alused: · Milliseid toite kliendid vajavad, soovivad, ootavad. · Milliseid toite ja tooteid hakatakse valmistama ja müüma. · Milliseid tooteid asetatakse ettevõttesse valmis kujul ja milliseid pooltoodetena. · Milliseid tooteid valmistatakse ise. · Millised on põhitooted mis peavad alati müügil olema. · Milline on hinnatasu Toiduidee - äriideest tuletatud üksiasjalikum kirjeldus toiduteeninduse toimingutest. Toiduideega liitub ühe tähtsa teguriga töötajate kutse oskus. Kellele? Mida? Kokkusobivus Kuidas? Miks? Kus? Menüü - Toitlustusettevõtte hinnakiri, milles on kindlaks määratud järgnevusega ja reeglite kohaselt kindlast määratud hindadega. Menüüs loetakse tavaliselt emsalt toidud, seejärel joogid, vajadusel roakäigud nt: eelroad, pearoad, järelroad või suurköö...
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Saksamaa Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamer...
· Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine · kuulamisoskus · kehtestav käitumine · konfliktidega toimetuleku oskused · probleemide lahendamise oskused · Klienditeenindus kõrgtase · teeninduse põhimõtted · holistilik (terviklikkusest lähtuv)suhtlus teeninduses · klienditeenindaja roll, isikuomadused · veaolukordade ennetamine ja käsitlemine · kiituste ja kaebuste käsitlemine · erilisvajadustega (puuetega) klientide teenindamine · siseklient · käitumine ja tegutsemine erinevates teenindussituatsioonides sh pingelistes ja ohuolukordades · Eesti kui reisisiht · Eesti maastik, maastiku tüübid ja veestik · võrdlevad teadmised floorast ja faunast · Eesti kliima ja ilmastiku põhjalik tundmine
kõrvaldamine b) jäätmetekitaja- isik või riigi/ KOV asutus, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub c) prügi- kasutuskõlbmatute ainete, esemete, materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse d) teisene toore- jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal e) olmejäätmed- kodumajapidamis jäätmed ning kaubanduses / teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine. ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud) h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb elustandardi (kuni aastani 2010 oli SKT- GDP, aastast 2011 RKT - GDI, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. Skaala 0-st 1-ni. w pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; w haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel;
Majandus Sveits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. Sveits on kuulus oma turavliste pankade poolest. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse
Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6. hindav ja üleolev pilk ja väljendused. Millises keeles alustada? Kui on teada, kes on teie klient, kust ta tuleb ja millist keelt ta räägib, siis alustage kohe suhtlemist kliendile kõige paremini mõistetaval viisil.
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Teenindamine Klientide unistuste, soovide ja vajaduste täitmine viisil, millest talle jäävad head mälestused ja tunded Tüüpilised põhjused, miks kliendid pahandavad 1. Ükskõiksus, hoolimatus, ebaviisakus, kliendi ignoreerimine; 2. Pikk ooteaeg; tuttavaga lobisemine; 3. Kehv kvaliteet 4. Soovitud kaupa/teenust ei ole/ei saa; 5. Hügieeninõuete eiramine, mustus; 6. Telefoni otsa ootama jätmine; 7. Teenindaja teadmiste puudumine; 8. Pealetükkiv käitumine Tunded, mida külastaja saab teeninduses Positiivsed: Negatiivsed: - Rõõm - Pahameel - Hea tuju - Viha - Lahendus probleemile - Pinge, stress - Kergendus - Lootusetus - Mind mõisteti - Abitus - Mind sooviti aidata - Minust ei hoolita - Ma olin neile tähtis - Siia ma küll tagasi tulla ei soovi - Tahan tulla siia tagasi Iga organisatsiooni kõige väärtuslikum ressurss on töötaja 1
mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes
9. Kokkuvõte ja järeldused BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMISE VAJALIKKUS Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud mõisted Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %). Jäätmete käitlemine on kõik jäätmetega seotud toimingud: kogumine, vedamine,
sisse tellitud või toodetud, nende teisaldamine ruumi tekitamiseks võtab taaskorda aega ja muud vajalikku resurssi. Kõiki eelnimetatud raiskavaid tegevusi ja nende vähendamist aitab saavutada LEAN juhtimisstiil. LEAN on juhtimine, mis on keskendunud raiskamise vähendamisele, olgu selleks raiskamiseks siis aja või mis iganes muu teguri läbi mõtlemata kuluutamine. Valdavalt räägitakse küll LEAN tootmisest, kuid LEAN põhimõtteid on edukalt rakendatavad ka teeninduses, kaubanduses, kontoritöös ning avalikus sektoris. Loomulikult tuleb ka igale organisatsioonile valida kohased tööriistad ja sobilik lähenemine (Kase, 2014, 30). Tuleksin siinkohal jällegi LEAN-i juurde tagasi. LEAN koosneb minu arvates väga paljudest aspektidest, mis aitavad ettevõtjal oma ettevõttes rakendada veel kasutamata teooriaid/praktikaid. Esmalt tuleks kindlasti kaardistada hetkeolukord ja probeemist ka päriselt aru saada
tööstusest kaubandusse ja teenindusse (mitte-eestlased). Sinna on liikunud ka paljud varem pllumajanduses töötanud eestlased. Kui eestlaste jaoks on kige püsivam tegevusala olnud haridus ja teadus (82% töötab endiselt seal), siis mitte-eestlaste jaoks energeetika (84% töötab endiselt seal) ja mäetööstus. Suhteliselt püsiv on nii eestlaste kui venelaste hõivatus avalikus halduses (vastavalt 68% ja 69%). Tööstuses rakendatuid on 3 : 1 mitte-eestlaste kasuks, teeninduses ja kaubanduses on aga enam eestlasi. Järelikult on uus hivestruktuur kujunenud varasema mudeli järgi, kusjuures tertsiaarsektorisse lisandunud tööjud on eeskätt eestlased. Hivestruktuuri muutused näitavad tertsiaarsektoris rakendatute kasvu ning jätkuvat erinevust eestlaste ja mitte-eestlaste tegevusalades. Töötavate mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes enam töölisi ja seda just oskustööliste arvel (tabel 3). Eestlased on sagedamini spetsialistid ja juhid.
represiivsed valitsused juhtisid riiki. 1974. aastal vasakpoolsed sisestasid sõjalise riigipöördega laialdased demokraatlikud reformid. Järgmisel aastal, Portugal tagas iseseisvuse kõigis oma Aafrika kolooniates. Portugal on asutajaliiga NATO-l ja ja liitus EL 1986. aastal 4.RIIGI ARENGUTASE SKT ühe elaniku kohta USD: 16 600 (50. koht maailmas) Rahvastiku hõivatus: 2,8% põllumajanduses, 25% tööstuses, 72.8% teeninduses Keskmine eluiga M/N: 74.95 /81.69 Imikusuremus: 4.78, M 5.24, N 4.29 Sündimus: 10.29 Suremus: 10.68 5.KAUBAVAHETUS Eksport: $56.42 billionit (54. Koht maailmas) Ekspordi artiklid: Kork ja paberitooted, Kangas, Jalatsid, Nahk ja karusnahk, Autod, Elektrikodumasinad Ekspordi partnerid: Hispaania 25.7%, Saksamaa 12.7%, Prantsusmaa 11.1%, Angoolia 5.9%, UK 5.3% Import: $87.83 billion (37.koht maailmas) Impordi artiklid: Masinad, Veondusseadmed, Põllusaadusi, Keemiatooted, Tekstiilitooted, Nafta
neil paremini võita klientide usaldust. Tormiliselt globaalsel muutuval turul on nende klientidel rohkem teadmisi ja valikuid kui kunagi varem. Whirlpoolis usutakse, et loov mõtlemine tuleb igaühelt ja igalt poolt nende firmas. See on põhjus miks nad algatasid 1999a. ülemaailmseid uuendusi läbi nende firma. Sellest alates on Whirlpooli inimesed ülemaailmselt osalenud ja aidanud kaasa uuendustele tulenevalt tegevusaladest, mis on saavutatud uutes ideedes, toodetes ja teeninduses, mis annavad tõelist väärtust nende tarbijatele sellisel moel mida pole kunagi nähtud veel nende kompaniis või tööstuses. 3.4. Tootmine Euroopas: Amiens (Prantsusmaa): eestlaetavad kuivatid Cassinetta (Itaalia): külmikud, integreeritavad ahjud ja pliidiplaadid Napoli (Itaalia): eestlaetavad pesumasinad Neunkirchen (Saksamaa): nõudepesumasinad Norrköping (Rootsi): mikrolaineahjud Poprad (Slovakkia): eestlaetavad ja pealtlaetavad pesumasinad
Kuressaare Ametikool Teenindus osakond Majutusteenindus MT-31 Marju Oja ÄRIPLAAN Juhendaja: Jane Mägi Kuressaare 2008 2 SISUKORD 1. SISUKORD........................................................................................................2 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................3 3. TOOTED JA TEENUSED.................................................................................4 4. TURU KIRJELDUS...........................................................................................4 5. KONKURENTS.................................................................................................4-5 6. TURUNDUSPLAAN.........................................................................................6-7 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN...............................
soovivad teenindajad varasemate aastatega võrreldes rohkem oma kaupu ja teenuseid kliendile aktiivselt, müügi eesmärgil tutvustada. Esmakordselt seitsmeaastase seire jooksul saab välja tuua valdkondi (otsene teenindus panganduse ja kaubanduses kaubamajade kategoorias), kus teenindajate müügioskused on hinnatud kõrgema hindega kui teenindusoskused. Kõigis kolmes hinnatud teeninduskanalis pakuvad heal tasemel teenindust panganduse ja telekommunikatsiooni sektori ettevõtted. Otseses teeninduses lisanduvad neile heade tulemustega turismi ja rõivakaubanduse ettevõtted, telefoniteeninduses avalik sektor ja tasulised infoliinid. Kliendi e-maili teel saabunud pöördumistele vastamine on heal tasemel lisaks ka kaubanduses kaubamajade kategoorias ning avaliku sektori ettevõtetes. S. Spiegelberg, "Eesti teenindus 2009. aastal - teenindajate müügiaktiivsus on kasvanud", (http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=2072)(03.12.2009)
Olulised sissetulekuallikad on ka turism, pangandus ka karjakasvatus. Sveits on maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. Sveits on kuulus oma turvaliste pankade poolest. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). 2. Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise ti...
Võtted, mida ei soovita kasutada (liiga manipuleerivad) või kasutada pigem harva Sõbralikkus – rahvamehelikkus, olete teenindajana kliendiga ühes paadis, olete mõlemad ohvrid. Tegelikult ei ole klient ja teenindaja võrdsed. Oht, et teenindaja hakkab oma organisatsiooni kiruma ja saeb oksa, millel istub. Sundimine – „keelan, käsen, poon ja lasen, istun pähe“ – saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada. Ähvardamine – saab kasutada küll, aga parem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine – kõigepealt lüüakse kliendile „uksega pähe“, näiteks öeldakse, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel tuleb jutt: „Teie olete meie püsiklient, leiame Teile ikkagi mingi variandi!“ Sisendamine – autoriteedile toetuv ettepanek, prestiiži rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldage emotsionaalselt ja värvikalt).
lastenurk joonistustarvete ja mänguasjadega. Käsitöötrühvleid on võimalik osta kaasa eksklusiivsetes karpides. Ning ei puudu ka võimalus liituda Peccadello püsiklientide meililistiga, kus hoitakse kliente kursis uute toodete, eripakkumiste ja põnevate üritusetega. 3 Cafe Peccadello külastus (1) Öeldakse, et keti tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli ja nii on ka teeninduses. Asutuse teeninduskvaliteedi määrab iga teenindaja personaalne panus klienditeenindusse. Esimese teenindusettevõttena külastasime Cafe Peccadellot. Kuna kohvik asub Kaubamajakas, on see ideaalseks vahepeatuseks ja puhkuseks poodide külastamisel. Cafe Peccadello on jagatud kaheks- üks osa asub teiste poodide ja külastajate jalutamise vahelises alas ja teine on eraldi sisemine kohviku osa. Sisenedes oli tunda kliendisõbralikku õhkkonda, mis väljendus hubases keskkonnas
GATTi süsteem oli liiga kurnatud, et vastu võtta uus ülemaailmseks muutuv kaubandusmajandus. Vastuseks 1982 avastatud probleemidele algatati kaheksas GATT Round tuntud ka Uruguay Round'ina 1986. aasta septembris Punta del Estes Uruguais. See oli suurim läbirääkimismandaat, milles on kaubanduses iial kokkuleppele saadud. Jutud käisid kaubandussüsteemi laiendamisest paljudele uutele aladele, märkimisväärselt kaubandus teeninduses ja tarkvaraomandiga. GATT eksisteerib siiani kui WTO kaitsevarjuleping kaupadele, mis on uuendatud tänu Uruguay Roundi läbirääkimistele. GATT pole muuseas ainus siduv leping Final Act´is; pikk nimekiri 60-ne lepingu, otsuste ja arusaamistega sai juurde lisatud. 4 Gustav Adolfi Gümnaasium Ministrite konverentsid Esimene ministrite konverents Ametisseastumiskonverents ministritele peeti Singapuris 1996. aastal
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas.
Nõukogude Liitu seepärast, et see oli kommunistlik, Saksamaad sellepärast, et see kandis vastutust sõja puhkemise pärast 1914. aastal. See isolatsioonitunne aitas lõpuks kaasa diktatuuri tärkamisele. Saksamaa ja Nõukogude Liit reageerisid Suure Sõja tekitatud võimsatele ja ühiskondlikele muutustele vastavalt oma eripärale. Saksamaa oli arenenum riik, kus kaks kolmandikku elanikkonnast oli hõivatud tööstuses ja teeninduses, võimsa bürokraatiaga, tõhusa üleriikliku haridussüsteemi ja maailmakuulsa teadusliku mainega. Venemaa seevastu oli aga valdavalt talupoeglik riik, kus ligikaudu neli viiendikku elanikkonnast oli hõivatud maal. 6 Kuid mitmeski mõttes on erinevustega Saksamaa kui ,,modernse" ja Venemaa kui ,,mahajäänud" riigi vahel liialdatud. Ka poliitilise kultuuri mõttes oli kahe riigi vahe väiksem, kui see esialgu tundub
Linnastumise kasv on olnud 1,6% aastas. b) Suurema rahvaarvuga linnad: Lima (8 472 935), Arequipa (784 651), Trujillo (682 834), Chiclayo (524 442) 11. Tööjõud a) Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses: Põllumajanduses: 0,70% Tööstuses: 23,80% Teenindavas sektoris: 75,50% b) Töötute osakaal: Töötuse osakaal on 6,70% c) Peruu tööjõu olukord: TÖÖEALISE ELANIKKONNA RAKENDATUS MAJANDUSES: - põllumajanduses 0,7% - tööstuses 23,8% - teeninduses 75,5% Nende andmete põhjal saan järeldada seda, et Peruu on infoühiskonda kuuluv riik, sest suur osa on teenindussektoris töötavaid inimesi. Mistõttu on ka põllumajandussektori osakaal riigi majanduses on üpriski väike, ainult 0,7%. Ingoühiskonna ehk postindustriaalühiskonna peamised majandusharud on teenindus, info töötlemine, info edastamine ja trantsport. Tööealiste inimeste seas on Peruus töötuid 2010 aasta seisuga 6,7%. 2009 aastal oli töötute
tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria
“Tootmise automatiseerimine”, Tallinn 2005 Hillar-Endel Kabral. “Tootmiskorraldus”, Tallinn 2003 J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999 9 KOKKUVÕTE Eesti suundumus kõrgtehnoloogilistele ja teadusmahukale ning suurt lisandväärtust andvale tootmisele eeldab ka vastavat ettevalmistust. Selle üheks osaks on tootmis- ja teeninduskorraldus. Need on tänapäeval tihedalt seotud ning ka teeninduses rakendatakse sageli tootmislikke printsiipe ja teeninduse väljundit nimetatakse tooteks. Tootmisettevõtted teevad järjest tihedamat koostööd lõppklientidega. See sunnib nõudeid täpsusatama ja mõtlema, kuida kvaliteetsemalt, tõhusamalt ning kiiremini vastata turu turu ootustele ja neid isegi ennetada. Tootja peab teadma, kuidas kliente järjest kuluefektiivsemalt teenindada. Tuleviku tootmine põhineb küberfüüsilistel süsteemidel. Need on autonoomsed
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
KLIENDITEEKOND · Hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõpeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. · Kokkupuutepunkte nimetatakse ka tõehetkedeks "momenths of truth". Siin on teenindajatel võimalus demonstreerida teeninduse kvaliteeti! KLIENDITEENINDUS IV VEAOLUKORDADE ENNETAMINE JA KÄSITLEMINE TEENINDUSES Määratleda kliendi emotsionaalne seisund "värvi" kaudu. 3 värvigruppi: Mahesinised. Näiliselt rahulikud, võivad ärrituda, kui neid tõsiselt ei võeta. Pahuralt oranzid. Näitavad välja vaid kerget ärritust, kuid võivad teha tuletõrjesireeni häält. Kärtspunased. Konflikt laheneb, kui teenindaja: Mõistab kliendi muret; On mõistev ja kannatlik, ei lase negatiivsetest tunnetest kaasa kiskuda;
· Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.[1] ÜLEVAADE TÖÖKESKKONNAST JA TINGIMUSTEST [2] JÄÄTMEKÄITLEJA Antud töös keskendume prügiveo autojuhi riskide analüüsimisele. Jäätmekäitleja mõiste iseenesest on laiematähenduslik, hõlmates lisaks prügiveo autojuhile ka ameteid nagu laadija,
suureneb tööpuudus ja töökohtadele on surve suurem, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht ja surve on sotsiaalsfäärile. Mõnes mõttes on see hea, sest saadakse odavamat tööjõudu ja sündimus suureneb ja koos tarbimisekasvuga kasvab ka majandusaktiivsus. 5. Tööjõud Põllumajanduses töötab 1,40% inimestest, tabelis on riik 184-ndal kohal. Tööstuses töötab 18,20% inimestest, riik on sellega 104-ndal kohal. Teeninduses töötab kõige rohkem inimesi, 80,40%, sellega on Suurbritannia 9-ndal kohal. Suurbritannias on töötuid 15-24-aastaseid 20%. 6. Asustus Joonis 2. Suurbritannia öösel Joonis 3. Suurbritannia rahvastikupaigutus Suurbritannias on rahvastikutihedus suur ja kõige rohkem inimesi paikneb Ida ja Lõuna Inglismaal. Palju inimesi on suurlinnade läheduses sest seal on rohkem võimalusi õppimiseks ja töötamiseks. Lähedal on ka lennujaamad
Peamine rahvustoit on qaabuli pallow, see on lambakoot maitsestatud riisiga. . Majandus Afganistani vähearenendu majandus sai 1980 alanud sõjategevuses tugevasti kannatada ja riik langes maailma vaeseimate hulka. 2006 aasta uurimus näitas, et üle poole rahvastikust elab allapool vaesuspiiri,rohkem kui 40% töövõimelisi ei tööta . Tööhõivelisest rahvastikust on 80% tegev põllumajanduses, 10% tööstuses ja käsitöönduses ning 10% teeninduses. Afganistan on eeskätt põllumajandusmaa,põhiharu on karjakasvatus. Tähtsaim toidukultuur on nisu,viljeldakse ka maisi,riisi,otra,kartuleid ja köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
