Portugali uurimustöö (2)

Portugal
1.ASUKOHT KAARDIL
Portugal asub Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast ümbritseb Atlandi ookean. Koodrinaatidega 38°46′N 9°9′W.
2.ÜLDANDMED
Pealinn: Lissabon
Rahvaarv: 10,707,924
Pindala: 92 391 km²
Elanike tihedus: 112 in/km²
Raha ühik: Euro
Riigikord: Parlamentaarne Vabariik
Ajavöönd: suvel UTC+1, talvel UTC0
Haldusjaotus : 18 ringkonnaks-Lissabon,Leiria, Santarém, Setúbal, Beja, Faro, Évora, Portalegre, Castelo Branco, Guarda, Coimbra, Aveiro, Viseu, Bragança, Vila Reali, Porto, Braga, Viana do Castelo
ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira )
Etnilised grupid: 96.87% portugallased ja 3.13% legaalsed immigrandid
Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9%
Keeled: portugali , miranda
Kliima: vahemereline; niiske ja soe talv, kuiv ja palav suvi
Pinnamood : lääne- ja lõunaosas on madalikud või madalad mäed
Madalaim punkt: Atlandi Ookean 0m
Kõrgeim punkt: Ponta do Pico (Pico or Pico Alto) on Ilha do Pico 2.351m
Keskkonna probleemid: õhu ja vee saastus , rannikualadel ohustavad nafta -ja tselluloosi tööstus. Looduslikke ja põllumajanduslikke tegevusi ohustab erosion ja maa kõrbestumine.
Portugali lipp Portugali vapp
3.AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS
Järgnevalt selle õitsengule oli võimul ülemaailmses merenduses 15. ja 16. sajandil. Portugal kaotas palju oma rikkust ja staatust 1755 . aasta Lissaboni maavärinaga, okupatsiooniga Napoleoni sõdade ajal ja iseseisvus tema rikkaimal koloonial Brasiilias 1822. aastal. 1910 . aastal kõrvaldati revolutsiooniga võimult monariha; järgmiseks kuueks aastakümneks represiivsed valitsused juhtisid riiki. 1974. aastal vasakpoolsed sisestasid sõjalise riigipöördega laialdased demokraatlikud reformid. Järgmisel aastal, Portugal tagas iseseisvuse kõigis oma Aafrika kolooniates. Portugal on asutajaliiga NATO -l ja ja liitus EL 1986. aastal
4.RIIGI ARENGUTASE
SKT ühe elaniku kohta USD: 16 600 (50. koht maailmas)
Rahvastiku hõivatus: 2,8% põllumajanduses, 25% tööstuses, 72.8% teeninduses
Keskmine eluiga M/N: 74.95 /81.69
Imikusuremus : 4.78‰, M 5.24‰, N 4.29‰
Sündimus: 10.29‰
Suremus : 10.68‰
5.KAUBAVAHETUS
Eksport: $56.42 billionit (54. Koht maailmas)
Ekspordi artiklid: Kork ja paberitooted, Kangas, Jalatsid , Nahk ja karusnahk, Autod, Elektrikodumasinad
Ekspordi partnerid : Hispaania 25.7%, Saksamaa 12.7%, Prantsusmaa 11.1%, Angoolia 5.9%, UK 5.3%
Import: $87.83 billion (37.koht maailmas)
Impordi artiklid: Masinad, Veondusseadmed, Põllusaadusi, Keemiatooted , Tekstiilitooted, Nafta
Impordi parnterid: Hispaania 28.9%, Saksamaa 11.6%, Prantsusmaa 8%, Itaalia 4.9%, Holland 4.4%
6. RAHVASTIK
Rahvaarv: 10,707,924 (see on keskmine riik)
Loomulik iive: 0.275%
Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9%
Keeled: portugali, miranda
Rakvastiku tihedus: 112 in/km²
Rahvaarvu struktuur
Rahvastiku paiknemine:
Linn
Pindala (km²)
Elanike arv 1991
Elanike arv 2001
Elanike arv 2008
Norte
21,286
3,472,715
3,687,293
3,745,439
Lissabon
2,935
2,520,708
2,661,850
2,819,433
Centro
28,198
2,258,768
2,348,397
2,383,284
Acres
2,322
237,795
241,763
244,780
Madeira
801
253,426
245,011
247,161
Algarve
4,996
341,404
395,218
430,084
Portugal
92,090
9,867,147
10,356,117
10,627,250
Selle tabeli põhjal saab selgesti eristada, et kõige tihedamini on asustatud piirkonnad – Norte, Lissbon ja Centro. Sest nendes piirkondades on kõige paremad tingimused elamiseks, hariduse omandamiseks ja töötamiseks. Samuti on seal veel palju vabaaja veetmise võimalusi Ning kõige hõredamalt on asustatud – Acres, Madeira, Algarve. Need piirkonnad on hõredalt asustatud, sest nendes piirkondades on kõige enam levinud turism , samuti ka kalandus . Samuti on need piirkonnad kõige läänepoolsemad linnad Euroopas ja asuvad otse Atlandi ookeani ääres. See meelitab nendesse linnadesse turiste puhkama ja purjetajaid.
Rahvastiku tiheduse kaart
Suuremad linnad:
Linn
Elanike arv
Lissabon
2 124 426
Porto
1 867 986
Braga
879 918
Setúbal
815 858
Portugal on oma rahvaarvu suuruselt maailmas 76-ndal kohal. Seega võib päris kindlalt liigitada Portugali suurte riikide hulka. Graafikult saab välja lugeda, et väga suuri muudatusi rahvaarvus pole olnud, vaid on koguaeg jäänud 8-11 miljoni vahele. Rahvaarv on alates 1951. aastast järk-järgult kasvanud, aga 2031 aastaks ennustatakse Portugali elanike vähenemist. 1950. Aastast alates kasvab elanike arv suhteliselt kiiresti, kuid järgmise 10 aasta jooksul langeb see mõnevõrra. Edasi kasvab rahvaarv suhtleiselt kiiresti, mis tõuseb kuni aastani 2012. Ning järgmiste aastate jooksul hakkab rahvaarv jälle tasapisi langema.Rahvastiku püramiidid:
Rahvastikupüramiide uurides saab kindlaks teha, et kõige suurema osa moodustavad tööealised inimesed umbes 65%, järgnevad lapsed 27% ja kõige väiksema osa moodustavad vanemaealised inimesed 8%. Samuti jääb silma, et iga aastaga keskmine eluiga aina tõuseb, sellest saab järeldada, et rahvastik vananeb aastate jooksul. 1991. aastal oli meeste keskmine eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025. aastal sureb inimesi rohkem, kui neid juurde sünnib. Väikelaste suremus on iga aastaga aina vähemaks jäänud. Aastate jooksul on sündimus aeglaselt vähenema hakanud. Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe peaaegu võrdne, kuid natuke rohkem on siiski sündinud poisse . Portugal kuulub kaasaaegsesse rahvastiku etappi.
Koondtabel :
Aasta
Sündimus
(1000 el. kohta)
Suremus
(1000 el. kohta)
Imikusuremus
(1000 sünni kohta)
Keskmine eluiga
(aastates)
Laste arv naiste kohta
1991
116
104
11
74
1,6
2009
110
114
5
78
1,5
2025
93
126
4
80
1,6
7. MIGRATSIOON
Aasta
Migratsioonisaldo
Migrantide arv tuhandetes
1991
-1
-6
1996
4
41
2001
4
40
2006
3
36
2011
3
32
2016
3
28
2021
2
24
2026
2
20
2031
2
16
2036
1
12
2041
1
8
2046
0
4
2050
0
1
8.RIIKIDE VÕRDLUS
Portugal
Eesti
Kanada
Peruu
Venemaa
SKT 1 el. kohta USD
16 600
21 400
59 500
2 500
6 500
Rahvastiku hõivatus
2.8% põllumaj.
25% tööstus
72.8% teenind.
5% põllumaj.
34% tööstus
61% teenind.
2% põllumaj.
28.4% tööstus
69.6% teenind.
0,7% põllumaj.
23,8% tööstus
75,5% teenind.
4,7% põllumaj.
37,6% tööstus
57,7% teenind.
Keskmine eluiga M/N (aastates)
78.21
74.95 /81.69
72,82
67,45/78,53
40,4
39,3/41,5
70,74
68,88/72,69
66,03
59,33/ 73,14
Imikusuremus
4.78‰
7,32 ‰
5,04‰
28,62‰
10,56‰
Sündimus
10.29‰
10,37 ‰
10,28 ‰
19,38 ‰
11,1‰
Suremus
10.68‰
13,42 ‰
7,74‰
6,14‰
16,06‰
Inimarenguindeks (koht)
0,909 (34.)
0,883 (40.)
0,966 (4.)
0,806 (78.)
0,817 (71.)
Riikide rühm
Endine kuningriik ja diktatuuri riik
Endine sotsialistlik riik
Endine Inglismaa asumaa
Preagu vabariik
Endine sotsialistlik riik
Tabeli põhjal saab järeldada, et kõige kõrgem SKT 1 elaniku kohta on Kanadas(59 500), Kanadale järgneb Eesti(21 400), Portugal(16 600), neile omakorda Venemaa(6 500) ja Peruu(2 500). Rahvastiku hõivatus põllumajanduses on kõige suurem Eestis(5%) ja Venemaal(4,7%), neile järgneb Portugal(2,8%) , Kanada(2%) ning Peruu(0,7%). Tööstuses on kõige kõrgem protsent Venemaal(37,6%) ja Eestis(34%), Kanadas(28,4%), Portugalis(25%) ning Peruu(23,8%). Teistes sektoritest ülekaalukam on kõikides riikides teenindavsektor, mis jääb kõikidel riikidel 60%-75% vahele. Keskmine eluiga on kõige kõrgem Portugalis (78,21 aastat), Eestis (72,82 aastat) ja Peruus (70,74 aastat), neile järgneb Venemaa (66,03 aastat) ning kõige madalam keskmine eluiga on Kanadas (40,4 aastat). Kõige suurem imikusuremus on Peruus (28,62‰), järgneb Venemaa (10,56‰), Eesti (7,32 ‰), Kanada (5,04‰) ja kõige väiksem on see Portugalis (4.78‰). Sündimus on ülekaalus Peruus (19,38 ‰), järgneb Venemaa (11,1‰), Eesti (10,37 ‰), Portugal (10.29‰) ja Kanada (10,28 ‰). Suremus on aga kõrgeim Venemaal (16,06‰), seejärel Eesti (13,42 ‰), Portugal (10.68‰), Kanada (7,74‰) ja madalaim on Peruus (6,14‰). Inimarenguindeksi järgi on esikohal Kanada (0,966 (4.)), teisel kohal on Portugal (0,909 (34.)), kolmas on Eesti (0,883 (40.)), neljas on Venemaa (0,817 (71.)) ja viies on Peruu (0,806 (78.)).
Rahvastiku hõivatus
Keskmine eluiga
Sündimus ja suremus
Inimarengu indeks:
Riik
1995
2000
2005
2006
2007
Portugal
0.870
0.895
0.904
0.907
0.909
Eesti
0,796
0,835
0,872
0,878
0.858
Kanada
0.938
0.948
0.963
0.965
0.966
Peruu
0.744
0.771
0.791
0.799
0.806
Venemaa
0.777
0.804
0.811
0.817