Töökoha riskianalüüs (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Riski- ja ohutusõpetus
Töökoha riskianalüüs
Teostas: Rander Süld
Kood: 135011 MASB-21
2014

SISUKORD

Sissejuhatus 3
Ülevaade töökeskkonnast ja tingimustest 4
Ohutegurid ja riskide hindamine 6
Riskide haldamine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
SISSEJUHATUS
JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadusele jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.
Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine , keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi):

• Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  

• Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
  

• Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
  

• Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus , plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid , värvid, lakid, ravimid jms.
  

• Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.[1]
  

ÜLEVAADE TÖÖKESKKONNAST JA TINGIMUSTEST
[2]
JÄÄTMEKÄITLEJA
Antud töös keskendume prügiveo autojuhi riskide analüüsimisele. Jäätmekäitleja mõiste iseenesest on laiematähenduslik, hõlmates lisaks prügiveo autojuhile ka ameteid nagu laadija, sorteerija, pressioperaator, prügila operaator , buldooserijuht, operaator jäätmejaamas, fekaaliautojuht ja teised spetsiifilisemad jäätmekäitlusega seotud ametid.
TÖÖ ISELOOM
Prügiveo autojuht kogub tühjendamist vajavad konteinerid kokku ja toimetab need jäätmete mahapaneku kohta. Väikesed konteinerid tühjendatakse käsitsi pressautosse. Suurem osa autodest on spetsiaalsed masinad , mis konteineri tühjaks raputavad, osa konteinereid tõstetakse autole ja tühjendatakse mujal. Enne tööpäeva algust saab autojuht dispetšerilt tühjendamismarsruudid, millel on paika pandud lühim teekond , et prügi saaks kokku kogutud ja oleks võimalikult vähe tühisõite. Enne kogumisringile sõitmist kontrollib autojuht auto ja lisaseadmete tehnilist seisukorda (erilist tähelepanu nõuavad pidurid , rooliseade, toite- ja jahutussüsteem, rehvid , rataste kinnitused). Autojuhi ülesannete hulka kuulub sageli ka auto ja lisaseadmete igapäevase hoolduse teostamine ja vajadusel ka osavõtt jooksva remondi töödest. Kui töö käigus selgub , et mõnele konteinerile pole ligipääsu, teavitab ta sellest oma ettevõtte vastavat töötajat.
TÖÖTINGIMUSED
Prügiveo autojuht töötab enamasti vahetustega ja võib alustada oma tööpäeva juba kell neli hommikul . Varane tööpäeva algus võimaldab päeva lõpetada juba lõunaks. Töö pole füüsiliselt väga raske, kuid eeldab siiski teatavat treenitust.
Kasutusel on palju erinevaid funktsioone täitvaid masinaid – isetühjendavaid, prügipresse, kraanadega autosid, mis tõstavad endale konteineri peale, spetsiaalsed autod paberi, klaasi ja plastiku, ehitusprahi ning loomsete jäätmete veoks.
KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Prügiveo autojuhiks sobivad inimesed, kes armastavad praktilist tööd ja töötada väljas. Nõutav on C-kategooria juhiluba ja ametikoolituse läbimine. Suuremad firmad eeldavad ka eelnevat töökogemust suurtel kaasaegsetel veoautodel (Scania, Volvo vms).
Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid , peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Tallinna Tehnika Kõrgkoolis või Autokoolituse Keskuse OÜ juures ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
Autojuht peab oskama väga hästi autoga manööverdada, kuna sageli on konteineritele ligipääsemiseks vähe ruumi. Tööleasumisel kontrollitakse autojuhtimise oskust. Peab olema tuttav ja oskama töötada kaasaegsete suurte masinatega. Need autojuhid, kes teevad ka ohtlike jäätmete vedusid, peavad omama selleks vastavat luba.
Autojuhile tuleb kasuks hea stressitaluvus, kuna osa tööst on seotud klientidega suhtlemisega ja konteineritele on raske teinekord ligi pääseda. Soovitatav on osata nii eesti kui vene keelt. Mõnikord tuleb etteantud tühjendamismarsruuti muuta, kui konteineritele teatud kellaajal ligi ei pääse. Siis tuleb autojuhil endal mõelda, milline marsruut on kõige parem. Prügiveo autojuht peab hästi tundma piirkonda, mida ta teenindab , et vältida valesti­sõitmisi.
HARIDUS JA VÄLJAÕPE
Prügiveo autojuhil ei ole miinimumharidusnõuet, töötajad õpetatakse välja kohapeal. Töölisel peab olema C-kategooria juhtimisõigus. Vastavad koolitused viiakse läbi, kui ettevõttesse saabuvad uued autod, pressid.[3]
OHUTEGURID JA RISKIDE HINDAMINE
Nr
Ohutegur
Esinemiskoht
Ohustatud isikud
Riskitase
Võimalikud tagajärjed
1.
Liikuvad masinaosad
Konteineri tühjendamismehhanism ja auto ise
Tööline ja kaasliiklejad
III
Hooletul konteineri tühjendamisel võib tööline jääda kättpidi mehhanismi vahele. Liikluses võib juhtuda avarii jäätmeveoautoga. Veoki remontimisel tuleb tagada, et ta ei hakkaks veerema.
2.
Müra
Auto mootor, konteineri kolin, liiklus - ja olmemüra
Tööline ja tööpiirkonnas viibivad isikud
III
Igapäevane müraga kokkupuutumine põhjustab kuulmise halvenemist.
3.
Vibratsioon
Autokabiinis üldvibratsioon ja tühjendusmehhanismi käsitsedes kohtvibratsioon
Tööline
II
Võib kahjustada närvisüsteemi ja lihaskonda, aga vibratsiooni üldine tase on kaasaegsetel masinatel madal.
4.
Ohtliku pinnaga esemed
Prügi, näiteks klaasikillud
Tööline
II
On võimalus ennast füüsiliselt vigastada, aga samas puudub prügiga vahetu kokkupuude .
5.
Rasked esemed
Konteinerid, mis tuleb käsitsi auto peale laadida
Tööline
III
Pidev esemete tõstmine võib põhjustada seljavaevusi ja liigesteprobleeme.
6.
Ohtlikud jäätmed
Prügi
Tööline
III
Ohtlikud kemikaalid ja muud ained võivad põhjustada hingamisraskusi, söövitada ja vähendada töövõimet.
7.
Mikroklimaatilised tingimused
Välitingimused
Tööline
IV
Suur osa tööst toimub aastaringselt õues ja see suurendab haigestumise riski.
8.
Stress, vägivald, ahistamine ( kiusamine )
Konteineri pealelaadimiskohad
Tööline
III
Prügivedaja ei pääse soovitud kohta, teda sõimatakse ja ahistatakse, selle tagajärjel võib tekkida stress, depressioon ja muud närviprobleemid.
9.
Ebatasased pinnad
Prügikogumiskohad
Tööline
III
Oht kukkuda ja enda luid , liigeseid ja lihaseid vigastada
10.
Sundasend
Prügiveo auto
Tööline
II
Autoga sõites võivad tekkida luu- ja lihaskonna probleemid. Neid leevendab töö iseloom, millest lähtuvalt on vaja sageli autost väljuda.
11.
Halb valgustatus
Prügilaadimiskohad
Tööline
III
Pimedamal aastaajal võib vähene valgustatus põhjustada kehavigastuste tekkimist.
12.
Mikroorganismid
Prügi
Tööline
III
Prügi lagundajad võivad põhjustada erinevaid haigusi ja terviseprobleeme.
13.
Elusloodus
Prügilaadimiskohad, maantee
Tööline
III
Jäätmekäitlejat võivad rünnata koerad või erinevad putukad ja ta võib sattuda metslooma põhjustatud avariisse.
RISKIDE HALDAMINE
Ohtude vähendamine
Nr
Ohutegur
Abinõud
1.
Liikuvad masinaosad
Antud tööoperatsiooni, kus töötaja peab olema liikuvate osade läheduses, tuleks veelgi automatiseerida, et veoautojuht ei saaks ennast vigastada. Kasutada tuleks uusi ja moodsaid masinaid, mis on liikluses ohutumad.
2.
Müra
Mootorimüra vähendamiseks tuleb arendada vaiksemaid mootoreid ja konteineri tühjendamine peab olema sujuv , et vältida liigset kolinat.
3.
Vibratsioon
Auto vedrustus peab toimima vastavalt nõuetele.
4.
Ohtliku pinnaga esemed
Vastutus tuleb võtta eelkõige prügi tekitajal, aga ka jäätmekäitleja peab olema ettevaatlik.
5.
Rasked esemed
Raskeid või ebamugavaid esemeid tuleks tõsta näiteks masina külge kinnitatud kraanaga või selleks spetsiaalselt mõeldud käsitööriistadega.
6.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlike jäätmete tekitajad peavad need jäätmed toimetama vastavasse kogumispunkti. Turvalisuse huvides tuleks kasutada erinevaid isikukaitsevahendeid nagu maskid ja kindad .
7.
Mikroklimaatilised tingimused
Tingituna töö iseloomust mängib ilmastik suurt rolli. Kui protsessi veelgi automatiseerida, saaks vältida autost väljumist. Seni aga tuleks kasutada ilmale vastavaid tööriideid ja reguleerida ka tööauto sisetemperatuuri nii, et ei tekiks liialt järske üleminekuid sise- ja välisõhu vahel. Ekstreemsete ilmastikuolude korral tuleks töötamine katkestada.
8.
Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine)
Kaaskodanikud peavad olema mõistlikumad prügivedaja suhtes. Prügikonteinerile peab olema tagatud ligipääs. Töögraafik ei tohi olla liialt pingeline ja tööpäevad peavad olema mõistliku pikkusega.
9.
Ebatasased pinnad
Prügikastide ümbrus tuleb korrastada ja võimaluse korral siluda. Talvel peavad prügitootjad hoolitsema selle eest, et lumi oleks koristatud ja libedusetõrje tehtud ning muudel aastaaegadel tuleb prügikastiümbrus hoida puhas.
10.
Sundasend
Töö tegemisel on vajalikud pausid , mille kestel saab tööline võimelda ja väljuda sundasendist.
11.
Halb valgustatus
Nii prügiveoautole kui ka prügikonteineri ümbrusesse tuleks paigaldada lisavalgustus, mis süttib vajaduse korral
12.
Mikroorganismid
Prügi ei tohi pikalt seista ja pärast konteineri tühjendamist tuleb alati puistata sinna desinfitseerivat vahendit. Prügiveoauto vajab tööpäeva lõpus kogumiskasti seespoolset puhastamist.
13.
Elusloodus
Koeri ei tohi lasta omapäi hulkuma. Metsloomade käitumine on ettearvamatu ja selle koha pealt on raske midagi ette võtta. Küll aga peavad jahimehed metsloomade arvukust kontrolli all hoidma.
KOKKUVÕTE
Jäätmekäitleja amet on ühiskondlikult oluline amet, mida kiputakse alaväärtustama. Kui ei oleks jäätmekäitlejaid, upuksime me peagi prügisse nii, nagu see juhtub aeg-ajalt Itaalias, kui korruptsiooni või streigi tõttu jäätmekäitlussüsteem ei toimi, rääkimata arengumaadest, kus ei ole välja kujunenud mingit prügist vabanemise kava ja inimesed upuvad oma jäätmetesse.
Kuigi prügiveo autojuhiks saamiseks ei ole vaja pikkade aastate jooksul diplomit omandada, piisab vaid C-kategooria juhiloast, on seegi amet vastutusrikas ja sisaldab endas riske, millega peavad kindlasti arvestama nii tööandja, töötaja kui ka kaaskodanikud, kes toodavad jäätmeid. Ohutuse tagamiseks tuleb kinni pidada reeglitest ja kohaneda oludega, sest töö toimub aastaringselt muutuvate ilmastiku- ja keskkonnatingimuste mõjuvallas. Lisaks kõigile organisatoorsele ja automatiseerimismeetmetele tuleb antud ametis kindlasti kasutada ka isikukaitsevahendeid, mis kaitsevad töölist nii füüsikaliste, keemiliste kui ka bioloogiliste ohutegurite eest.
Üldjoontes võib öelda, et kuigi riske tuleks alati maandada, on prügiveo autojuhi amet küllaltki turvaline ega nõua riskide drastilist maandamist. Eelkõige tuleb optimaalne töörütm leida autojuhil ja prügi tootjad peavad oma prügi sorteerima ning veenduma , et see oleks ohutu jäätmekäitleja jaoks.
KASUTATUD MATERJALID

http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/jtmekitlus.html

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/prugifirma-uued-tuuptingimused-nomme-paases-kas-mujal-eestis-on-pohjust-muretsemiseks.d?id=65391872

http://www.kool.ee/?8657
11