Peruu rahvastiku võrdlus (0)

Peruu
1. Peruu rahvaarv:
a) Peruus elab umbes 29,250,000.
b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal.
c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis , Afganistanis.
2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs:
a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal -Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50)
b)
3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus:
a) Aasta
Rahvaarv
1950
7,633
1955
8,672
1960
9,931
1965
11,467
1970
13,193
1975
15,161
1980
17,295
1985
19,379
1990
21,565
1995
23,863
2000
25,797
2005
27,442
2010
28,948
2015
30,445
2020
31,915
2025
33,283
2050 . aastaks on inimesi ~37 miljonit.
4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb:
a) Tabelid:
Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
 
Births per 1,000 population
Deaths per 1,000 population
Net Number of Migrants per 1,000 population
Rate of natural increase ( percent )
Growth rate (percent)
Births
Deaths
Net Number of Migrants
Natural Increase
Population Change
 
Sündimus (‰)
Suremus (‰)
Migrat- sioon (‰)
Loomulik iive (%)
Rahvaarvu kasv (%)
Sündide arv
Surmade arv
Rände- saldo
Loomulik iive
Rahvaarvu muutus
Peruu
 19,4
5,9
-3,2
1,35
1,03
567722
 173446
-93597
394276
300679
Lõuna-Ameerika
 18,1
6,2 
-0,4 
1,19 
 1,15
7228918 
2468834 
-174812 
4760083 
4585271 
Maailm
 19,3
8,0
-0,1
1,13
1,12
134189210
55670570
-989488
78518640
77529151
Tabel 2. Imikusuremus , oodatav keskmine eluiga ja laste arv
 
IMR Both Sexes
Life Expectancy: Both Sexes
Life Expectancy: Male
Life Expectancy: Female
Total fertility rate per woman
 
Imikusuremus (‰)
Odatav keskmine eluiga
Odatav keskmine eluiga M
Odatav keskmine eluiga N
Keskmiselt lapsi naise kohta
Peruu
 22,2
 72,5
 70,6
 74,5
 2,32
Lõuna-Aafrika
 19,8
73,5
70,3
76,9
2,23
Maailm
40,6
67,3
65,3
69,²
2,49
b) Peruu sooline ja vanuseline koosseis:
RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS PERUUS (2011)
0-14 aastased: 28.5% (mehed 4,245,023/naised 4,101,220)
15-64 aastased: 65.1% (mehed 9,316,128/naised 9,722,258) 
65 aastased ja vanemad: 6.4% (mehed 885,703/naised 978,611)
Kõige suurema osa Peruu rahvastikust moodustavad 15-64 aastased inimesed, 65.1% ja kõige vaiksema osa moodustavad 65 aastased ja vanemad inimesed, neid on 6,4%. 0-14 aastased moodustavad kogu riigi rahvastikust 28,5%. Nende arvude põhjal saan järeldada, et Peruu rahvastik  on veel noor, sest 0-14 aastased moodustavad peaaegu 1/3 kohu rahvastikust. 15-64 aastaste osakaal on kõige suurem (65,1%), kuid see võib peagi muutuda, sest paarikümne aasta pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse . Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad.
6. AIDS Peruus
HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale.
Inimeste arv, kes elavad HIV-i või AIDS-iga on umbes 75 000 mis määrab Peruu maailmas 48. kohale.
Surmad seoses sellega on umbes 5000 mis määrab Peruu maailmas 38. kohale.
7. Peruu rahvastiku soolise- vanuselise koosseisu iseloomustus ja selle muutused aastaks 2030.
a) Peruu rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis aastal 2009.
Peruu rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis aastal 2030.
b) Peruu rahvastiku vanuseline jaotus:
0-14-aastased: 28,5% (mehi 4 245 023, naisi 4 101 220)
15-64-aastased: 65,1% (mehi 9 316 128, naisi 9 722 258)
65-aastased ja vanemad: 6,4% (mehi 885 703, naisi 978 611)
Sooline ja vanuseline koosseis aastal 2009.
Kõige suurema osa Peruu rahvastikust moodustavad 15-64 aastased inimesed, 65.1% ja kõige vaiksema osa moodustavad 65 aastased ja vanemad inimesed, neid on 6,4%. 0-14 aastased moodustavad kogu riigi rahvastikust 28,5%. Nende arvude põhjal saan järeldada, et Peruu rahvastik on veel noor, sest 0-14 aastased moodustavad peaaegu 1/3 kohu rahvastikust. 15-64 aastaste osakaal on kõige suurem (65,1%), kuid see võib peagi muutuda, sest paarikümne aasta pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse. Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad.
c) Soolise ja vanuselise koosseisu muutused aastaks 2030.
2030 aastaks väheneb Peruu rahvastiku sündimus. 15-64 aastase moodustavad enamuse rahvastikust ja 65 ja vanemate osakaal kasvab, mistõttu kasvab ka rahvastiku keskmine eluiga. Uusi lapsi sünnib järjest vähem ja seetõttu ei saa ka rahvastik enam nii kiiresti uueneda. Võib suureneda ka suremus. Soolises koosseisus sünnib algselt ikka meessoost inimesi rohkem kui naisi aga nagu 2009 aasta rahvastikupüramiidiski tasakaalustub ka 2030 aasta rahvastikupüramiidis sooline koosseis.  Vananedes jääb ka 2030 aastal mehi vähemaks, sest mehed surevad naistest ennem ja meestega juhtub rohkem õnnetusi. 2030 aastaks on rahvastik jõudnud juba vananeva rahvastiku etappi, sest 15-64 aastaste ja 65 ja vanemate osakaal on suurenenud aga 0-14 aastaste osakaal on vähenenud.
d) Peruu demograafilise arengu etapp:
2009 aastal oli riik demograafilise ülemineku esimeses etapis , sest sündimus oli kõrge aga suremus oli madal, mistõttu kasvas vaikselt  ka rahvaarv.
2030 aastaks jõuab Peruu arvatavasti demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimus on vähenenud ja vanemate inimeste (65 a. ja vanemate) osakaal on kasvanud, mistõttu suureneb ka rahvaarv ja inimeste keskmine eluiga.
9. Migratsioon
a) Peruu migratsioon ja migratsioonisaldo aastatel 1990-2010.
Aasta
Rändesaldo
1990
-25
1991
-27
1992
-29
1993
-31
1994
-61
1995
-64
1996
-68
1997
-72
1998
-76
1999
-79
2000
-83
2001
-87
2002
-91
2003
-95
2004
-98
2005
-102
2006
-106
2007
-110
2008
-106
2009
-102
2010
-98
b) Peruus elab välismaal sündinuid (sisserändajaid):
Ameerika indiaanlasi 45%, segaverelisi (segunenud valged ja Ameerika indiaanlaste esivanemad ) 37%, valgeid 15%, mustanahalasi, jaapanlasi, hiinlasi ja teisi 3%.
c) Mis riikidest on sisserändajad pärit?
5 riiki, kust on pärit Peruus elavad sisserändajad
10. Linnastumine
a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades?
Linnarahvastiku osatähtsus kogu elanikkonnast on 92% 2010 aasta näitaja põhjal.
Linnastumise kasv on olnud 1,6% aastas.
b) Suurema rahvaarvuga linnad:
Lima (8 472 935), Arequipa (784 651), Trujillo (682 834), Chiclayo (524 442)
11. Tööjõud
a) Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses:
Põllumajanduses: 0,70%
Tööstuses: 23,80%
Teenindavas sektoris: 75,50%
b) Töötute osakaal:
Töötuse osakaal on 6,70%
c) Peruu tööjõu olukord:
TÖÖEALISE ELANIKKONNA RAKENDATUS MAJANDUSES:
 - põllumajanduses 0,7%
 - tööstuses 23,8%
 - teeninduses 75,5%
Nende andmete põhjal saan järeldada seda, et Peruu on infoühiskonda kuuluv riik, sest suur osa on teenindussektoris töötavaid inimesi. Mistõttu on ka põllumajandussektori osakaal riigi majanduses on üpriski väike, ainult 0,7%. Ingoühiskonna ehk postindustriaalühiskonna peamised majandusharud on teenindus, info töötlemine, info edastamine ja trantsport.
Tööealiste inimeste seas on Peruus töötuid 2010 aasta seisuga 6,7%. 2009 aastal oli töötute osakaal 8,1%, seega saan järeldada, et töötute osakaal on ühe aastaga langenud 1,4%. 2010 aasta töötute protsent viib riigi kogu maailma töötute tabelis 65. kohale.
Peruus on tööealiste olukord korras, sest enamus käivad majandussektorites tööl. Tööealisi töötavaid inimesi on 93,3%. Tänu nii suurele töötajate arvule areneb ka riigi majandus jõudsalt edasi.
12. Rahvastikupoliitika
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamises.
Peruu kuulub arengumaade hulka, sest riigis on kõrge sündimus ja madal suremus. Oodatakse ka, et naine sünnitaks palju lapsi, mis aitab siis sel juhul loomulikku iivet tõsta. Kuigi Peruus pole ametlikku riigi poolt määratud usundit, on 81,3% elanikkonnast  rooma -katolikku usku, 12,5% evangeelset usku, 3,3% mõnda muud usku. Ainult 2,9% inimestest ei ole mingit usku. Mõned usud piiravad ka vabaabielu ja pereplaneerimist, mistõttu võib sündimus järgmiste aastate jooksul langeda. Peruus ei ole palju sisserändajaid, mistõttu ei pea riik vajalikuks sisserändajate piiramist. 34,8% riigi elanikkonnast elab allpool vaesusepiiri, mis põhjustab ka kõrge väljarändajate arvu. Kuna Peruu on alles demograafilise ülemineku esimeses etapis on Peruul jäänud veel palju arenguruumi, sest kaks demograafilise ülemineku etappi on riigil veel läbida.