Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jäätmekäitluse arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • a) Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedamine , taaskasutamine ja kõrvaldamine
    b) jäätmetekitaja- isik või riigi/ KOV asutus, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub
    c) prügi- kasutuskõlbmatute ainete, esemete, materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse
    d) teisene toore - jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal
    e) olmejäätmed- kodumajapidamis jäätmed ning kaubanduses / teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed
    f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu
    g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine.( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud)
    h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht
    i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks.
    j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena.
    k) prügila gaas - org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas
    l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi
    m) reovesi - vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses
    n) Heitvesi - puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku)
    2. Mis on ohtlikud jäätmed, nende käitlemine- jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ( aegunud ravimid , kodukeemia , laborikeemia, värvid/lakid, herbitsiidid , pestitsiidid, akud , Õlid, raskemetallid, osoonikihti lõhkuvad ained). Jäätmed põletatakse jäätmepõletustehases, protsess on rangelt kontrollitud ja tekkiv energia kasutatakse soojusena.
    3. Pakendi liigid: 1)Müügipakend- lõppkasutajale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa.2)rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas 3) veopakend- mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitlemiseks ja veoks. Alaliigid korduskasutuspakend ja ühekordnepakend. Reguleerib pakendiseadus 21.04.2005
    4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5-aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte
    5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott)
    Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas .
    6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp /paber; sega – plast / metall ; biolagunev; prügi
    7. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks või kõrvaldamiseks; ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid , milleks ehitise olemasolu ei ole vaja. Jäätmekäitluskohta/ prügila asukohta määratakse planeerimisseaduse sätestatud korras.
    Deponeerimine- taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Prügi kuhjamine prügimäele, prügi ladestamine spets. ettevalmistatud paika, võimalikult väikesele alale . Tihendatakse õhukeste kihtide kaupa, kaetakse pinnasega iga tööpäeva lõpus. Lademesse infiltreerunud vihmavesi ja lademes tekkinud prügilagaas kogutakse ning käideldakse. Suletud prügila kaetakse tiheda pinnasekihiga ja rekultiveeritakse.
    Ragn - Sells . Keskkonnateenused. Epler&Lorenz
    8. Plekkpurgid- 60 püevase protsessi. 65-70% purkidest taaskasutatakse. 1) taara automaat 2)kokku pressimine 3) magnet lint - terase eraldamine 4) press kuubikuteks -27 tuhat purki 1 kuubik 5) UK- sulatusse( Al) 6) vormitakse kangid- 10m pikad ja 27t 7) lehtedest uued purgid
    9. Reovesi- olmevesi , sadevesi
    10. Reovee puhastamine- 1) mehhaaniline (kammide, sõelte ja võredega- tahkete osade eemaldamiseks) 2) liivapüünis-vee liikumiskiiruse vähendamisega liiv settib / eelsete- mittelahustunud osakesed vajuvad gravitatsiooni jõul põhja, kus kaabitsate abil eemaldatakse 3) biokeemiline- bakterite abil lagund. Org. reostus . Osalt vabaneb gaasidena ja osalt bakterite toiduks.
    11.
    olmeprügi
    Ohtl. jäätm
    Papp/paber
    biojäätms
    Jäätmejaam-
    ehituspraht
    Suur. kont
    Fotokemik.
    tapeet
    Väike kont
    Süstlad
    kalkulaator
    vatt
    ravimid
    paber
    kassiliiv
    Värvid/lakid
    Halog. pirn
    pastakad
    Värvid/lakid
    kohvipaks
    mõõbel
    korgid
    toiduõli
    Vanad riided
    kassiliiv
    nõud
    riided
    patareid
    DVD
    Pakendiseaduse kohaselt on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
    Pakendi liigid Pakendiseaduse tähenduses on järgmised:
    • müügipakend ehk esmane pakend
    • rühmapakend ehk teisene pakend
    • veopakend ehk kolmandane pakend

    Müügipakend ehk esmane pakend. Lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.
    Rühmapakend ehk teisene pakend. Mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata.
    Veopakend ehk kolmandane pakend. Mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee -, mere- ja õhuveokonteinerid.
    Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest kuulub pakend ühte alaliiki :
    • korduskasutuspakend
    • ühekorrapakend

    Korduskasutuspakend. Mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest.
    Ühekorrapakend. Mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
    Pakendiseaduse mõistes on pakendimaterjali liigid järgmised:
    • klaas
    • plastik
    • paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong
    • metall
    • puit
    • muu materjal

    Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.
    Jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
    Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse
    Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed ( paberid , oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda . Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine.
    Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse , segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost , mida kasutatakse orgaanilise väetisena.
    Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi.
  • Jäätmekäitluse arvestus #1 Jäätmekäitluse arvestus #2 Jäätmekäitluse arvestus #3 Jäätmekäitluse arvestus #4
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 286425 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES
    9
    rtf

    PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. 2. Rühmapak

    Toit ja toitumine
    II kontrolltöö küsimuste vastused
    5
    doc

    II kontrolltöö küsimuste vastused

    · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale tarbimisele, liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad) 23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1. Toote eluea pikendamine 2. Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine 3. Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4. Veovajaduse vähendamine 5. Uuendatud tooraine kasutus 24. Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes? Tekkekoht ja liikumise suund Ülekande ja vastuvõtu kiirus Kvaliteet, mõõdetuna kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja värskuse alusel Intensiivsus jne. 25. Milline aeg on tähtis ostjale ja milline müüjale? Ostja peab silmas varude täiendamiseks kuluvat aega, läbimisaega. See on summaarne

    Logistika alused
    Pakendiseadus
    14
    pptx

    Pakendiseadus

    Pakendiseadus Nimi Kursus § 1. Seaduse reguleerimisala · Sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. · Sätestab pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed. · Sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala · Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. · Hõlmab kõiki EV turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid. § 2. Pakend · Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakende

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Maaõigus mõisted
    22
    doc

    Maaõigus mõisted

    Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e

    Maa- ja keskkonnaõigus
    Kordamiskusimused I Pakendus
    17
    doc

    Kordamiskusimused I Pakendus

    se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kau

    Kategoriseerimata
    Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks
    12
    doc

    Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks

    MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala PAKENDI TÄHTSUS ETTEVÕTTE TOODETE EDUKAKS MÜÜGIKS Referaat Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2007 Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. TURUNDUSEST ÜLDISELT...........................................................................................4 2. PAKEND............................................................................................................................5 2.1. Pakendamine................................................................................................................5 3. PAKENDI KUJUNEMINE.............................

    Turunduse alused
    Pakend turunduses-tänapäeva trendid
    12
    docx

    Pakend turunduses, tänapäeva trendid

    MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Gerda Kättmann, Alina Leontjeva DS-1-P-E-tal PAKEND TURUNDUSES, TÄNAPÄEVA TRENDID Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisime referaadi teemaks pakendi tähtsuse turunduses ja selle ilmingud praegusel ajal. Pakendil on üha suurenev roll turunduslikust aspektist vaadatuna, pakend võib väga tugevalt mõjutada tarbija ostusoovi. Tootjal on oluline teada, milliseid võimalusi annab pakend tarbija ligimeelitamiseks, ja tarbijal on kasulik olla kursis nende samade peibutusmeetoditega, et teha oma ostuotsus teadlikult, mitte ainul pakendi järgi valides. Töö esimeses peatükis on lahti seletatud pakendi mõiste ja välja toodud selle erinevad funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib tänapäeval pakendite puhul

    Turunduse alused
    Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused
    28
    docx

    Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

    1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

    Transport ja ekspedeerimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun