Suurbritannia üldandmed, rahvastik, turism - Konspekt

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Suurbritannia
Riigi töö
Tallinn 2014

Üldandmed
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (United Kingdom, inglise keelne lühend UK), lühendnimega Suurbritannia koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia pealinn on London ja pindala on 244 820 km2. Euroopas on Suurbritannia suuruselt üheteistkümnes. 99% elanikest on kirjaoskuslikud ja vaesuse piiril elavaid inimesi on 14%. Suurbritannial on maismapiir ainult Iirmaaga. Peamine usk on anglikaani usk ja peamine keel on inglise keel. Suurbritannias elab 63 131 775 inimest. Suurbritannia SKT on 2.49 triljonit. SKT inimese kohta on 37300 dollarit.
Joonis 1. Suurbritannia lipp Joonis 2. Suurbritannia vapp

Rahvastiku arv ja kasv
Tabel 1. Rahvastiku kasv
Diagrammil on rahvaarv miljonites. Sajandiga on Suurbritannia rahvaarv peaaegu kahekordistunud. 1900. aastal elas Suurbritannias 38,2 miljonit inimest, 1910 . aastaks oli inimesi 42 miljonit, 1920. aastal 44 miljonit, 1630. aastal 46 miljonit 1640. aastal umbes 50 miljonit ja rahvaarv on kasvanud 2010. aastaks 63 miljonini. Prognoositakse, et 2037 aastaks jõuab Suurbritannia rahvaarv 73 miljonini.
Tabel 2. Rahvakasvutempo
2000 kuni 2002 aastal kasvutempo kahanes veidi ja oli 2002 aastal 0.2%. 2003 aastaks tõusis kasvutempo 0,3%le. 2010 aastaks tõusis järsku enne veidi alla 0,3%i olnud kasvutempo järsult 0,55%ni. Praeguseks see natuke kahanenud. 2009. aastal oligi Suurbritannias beebibuum ja sündis erakordselt palju lapsi. Selles oli osa ka selles, et sellel aastal sündis ka immigreerunutel rohkem lapsi kui enne. Praegu on Suurbritannias sündimuse üldkordaja 10-14 promilli ja sündimuse üldkordaja 8.9-9.9 promilli. Suremus on väiksem kui sündimus .
Tabel 3. Rahvastikupüramiid
Suurbritanna rahvastikutüüp on nüüdisaegne, see tähendab, et seal rahvaarv ülidselt muutub stabiilsemaks ja sünnid ja surmad tasakaalustuvad. Sündimus ise väheneb varasemast ja suremus püsib madalal või suureneb rahvastiku vananemise tõttu. Naisi ja mehi on enamasti ühtlaselt, naisi natukene rohkem. Suurbritannias on kõige rohkem 25-54 aastaseid tööealisi inimesi, neid on 41%, kusjuures mehi on üle 13 miljoni ja naisi üle 12 miljoni. Järgnevad üle 65-aastased inimesed, neid on 17.5%, kellest naisi on 6.1 miljonit ja mehi kaks miljonit vähem. Nendest vaid natuke vähem 17.3% on 0-14 aastaseid, neid on poisse ja tüdrukuid suhteliselt ühtaselt, mõlemaid on üle 5 miljoni. 15-24 aastaseid inimesi on 12.6% ja 55-64 aastaseid 11.5%. Keskmine oodatav eluiga Suurbritannias on 80,55 ja rahvastik on vananev , sest praegu on tööealisi ja vanureid palju rohkem kui noori lapsi, kui praegused tööealised inimesed jõuavad pensioniikka on tööealisi vähem.

Rahvastikutihedus
Tabel 4. Rahvastikutiheduse muutus
Suurbritannia rahvatiheduse muutus aastatel 2003 kuni 2012. 2003 oli rahvatihedus 245,46 ja rahulikult kasvas. 2008 aastal oli tihedus 248,93. Tihedus suurenes üpris aeglaselt ja ühtlaselt kuid 2009-2010 oli suurenemine kõige rohkem märgatav ehk 250,86lt 255,94le. Rahvastikutihedus järgnevatel aastalel püsis suurena ja ühtlaselt suurenes. Suurbritannias on tihedus palju suurem naaberriikide omast, Prantsusmaal on rahvastikutihedus 97 inimest ruutkilomeetri kohta, kuigi riigis elab kõigest paar miljonit inimest rohkem kui Suurbritannias. Iirimaal elab 63,3 inimest ruutkilomeetri kohta.

Migratsioon
Tabel 5. Migratsioon
. Peamiselt lähevad inimesed Suurbritanniasse kas tööle või kooli. Suurbritannia on arenenud riik ja hea elatustasemega, paljud lähevad sinna paremat elu otsima .. Emigreerunud inimesi on vähem kui sisse tulnud inimesi. 2003 kuni 2012 aastaga kokku on lahkunud ja tulnud inimesi 12 miljonit millest 5,6 inimestest on sissetulnud ja 3,6 on lahkunud. Üldiselt on sissetulnute arv 2003 aastalt alates suurenenud aga emigreerunud inimeste arv on mõndadel aastatel olnud üpris suur ja praeguseks läinud väiksemaks. Suurbritanniale on see halb, sest nii suureneb tööpuudus ja töökohtadele on surve suurem, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht ja surve on sotsiaalsfäärile. Mõnes mõttes on see hea, sest saadakse odavamat tööjõudu ja sündimus suureneb ja koos tarbimisekasvuga kasvab ka majandusaktiivsus.

Tööjõud
Põllumajanduses töötab 1,40% inimestest, tabelis on riik 184-ndal kohal. Tööstuses töötab 18,20% inimestest, riik on sellega 104-ndal kohal. Teeninduses töötab kõige rohkem inimesi, 80,40%, sellega on Suurbritannia 9-ndal kohal. Suurbritannias on töötuid 15-24-aastaseid 20%.

Asustus
Joonis 2. Suurbritannia öösel Joonis 3. Suurbritannia rahvastikupaigutus
Suurbritannias on rahvastikutihedus suur ja kõige rohkem inimesi paikneb Ida ja Lõuna Inglismaal. Palju inimesi on suurlinnade läheduses sest seal on rohkem võimalusi õppimiseks ja töötamiseks. Lähedal on ka lennujaamad.Suurbritannias on inimesi rohkem lõunapool sest seal on natuke parem kliima ja tasasem kui põhjas. Põhja-Suurbritannias on mägised alad. Suurbritannia on linnastunud riik, koguni 80% rahvastikust elab linnades.

Majandusorganisatsioonid
Suurbritannia kuulub Euroopa Liitu, WTO’sse, NATO ’sse ja UN’ isse .
Suurbritanniast on tuntud sellised firmad ja kaubamärgid nagu ASDA, Jaguar , BBC,vodafone, Land Rover , Bentley ja British Petroleum.

Riigi energiamajandus
2005. aastal toodeti 6357 KW/h elektrienergiat inimese kohta. Suurbritannia on väga arenenud ja inimesed kasutavad palju elektrienergial põhinevaid seadmeid. Suurbritannias on palju rahvast, mille tõttu mõeldakse seal loodussäästlikuma energiatootmise peale. Seal on kasutusele võetud hüdro -ja tuuleenergia ja arendatakse seda. Valitsus mõtleb heitgaaside vähendamisele. 20-ndal sajandil oli põhiliseks energiaallikaks kivisüsi , millest tuli palju kahjulikke jääkprodukte.
Suurbritannial on kivisöevarud ja Põhjamerest saab naftat, mis tähendab, et energiat toodab riik endale ise. Enim kasutatakse gaasi ja kivisütt. Neid ka eksporditakse
Energiatootmine:

Gaas – 39.93%
Kivisüsi – 33.08%
Tuumaenergia – 19.26%
Uuendatav energia – 3.55%
Hüdroenergia – 1.10%
Import – 1.96%
Õli – 1.12%

Põllumajandus
Suurbritannia on infoühiskond , põllumajanduse osakaal on väga väike, kuigi seal on enamasti tasane maa, kuhu on hea põlde teha. Kliima on keskmine, ei ole liiga kõrgeid ega madalaid temperatuure , sademete hulk on suur. Põllumaadeks on riigis 25% maast, karjakasvatuseks 46%. Põllumajanduses töötab ainult 1% rahvastikust. Peamiselt kasvatatakse lambaid ning veiseid ja taimedest puuvilja ja nisu. Eelduseid põllumajanduseks on riigil küll, sest Suurbritannia on üsna rikas ja arenenud riik. Puudus võib tulla pigem oskustöölistest. Suurbritannia varustab ennast põllumajandussaadustega ise, kuid peab ka neid sisse importima.
Riik ekspordib:

tööstuskaubad

kütus

kemikaalid

toidukaup

tubakas
Impordib :

tööstuskaubad

masinad

kütused

toidukaup

Metsandus
Suurbritannia asub lehtmetsade vööndis. Põhjas leidub okasmetsi. 12% on metsamaad, sest kunagi raiuti metsi maha põldude jaoks. Nüüd istutatakse puid järgmiste põlvkondade jaoks ja metsamaa protsent suureneb. Puuliigid on näiteks tamm, kask , pöök , okasmetsades mänd . Suurbritannial on vähe metsi ja metsatööstust palju ei ole. Puidukaupa pigem imporditakse kui eksporditakse. Peamine probleem ongi kunagiste metsade taastamine, sest praegu on metsamaad väga vähe.