Austria (0)

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu.
Sisukord
[peida]
* 1 Majandus
o 1.1 Väliskaubandus
+ 1.1.1 Eksport
+ 1.1.2 Import
o 1.2 Tööjõud ja tööhõive
o 1.3 Börsid
o 1.4 Põllumajandus
o 1.5 Metsamajandus
o 1.6 Mäetööstus
o 1.7 Töötlev tööstus
o 1.8 Teenindus
* 2 Ajaloo lühikokkuvõte
* 3 Liidumaad
* 4 Vaata ka
* 5 Viited
[ redigeeri ] Majandus
Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu.
Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia , naftatööstus) ja suured pangad .[viide?] Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.[viide?] Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG). Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule.
Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega.
Austrias on tõõjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1]
SKT jaotumine
sektoritesse Sektor ↓ Osakaal↓
Põllumajandus
1,5%
Tööstus
29,8%
Teenindus
69%
Tööjõu jaotumine
sektoritesse Sektor↓ Osakaal↓
Põllumajandus
5,5%
Tööstus
27,5%
Teenindus
67%
[redigeeri] Väliskaubandus
[redigeeri] Eksport
Nafta rafineerimise ettevõte Schwechatis
Weißensteini keemiatööstus
Frantschachi tselluloosi- ja paberivabrik
Austra tähtsaimad ekspordiartiklid on[1]
* masinad ja varuosad
* mootorsõidukid ja nende jupid
* paber ja papp
* metallikaubad
* kemikaalid
* raud ja teras
* tekstiilid
* toidukaubad
Austra tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 30,96%, Itaalia 8,17%, Šveits 4,99%, Ameerika Ühendriigid 3,99% (2009).[1]
[redigeeri] Import
Austra tähtsaimad impordiartiklid on[1]
* masinad ja varuosad
* mootorsõidukid
* kemikaalid
* metallikaubad
* õli ja õliproduktid
* toidukaubad
Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Šveits 6,76%, Itaalia 6,66%, Holland 4,03% (2009).[1]
[redigeeri] Tööjõud ja tööhõive
2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses , eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.
55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.
[redigeeri] Börsid
Austria suurim börs on Viini Börs, mille tähtsaim börsiindeks on Austrian Traded Index (ATX).
[redigeeri] Põllumajandus
Lehise -segamets Lõuna-Austrias
1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses.[viide?]
Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim.
Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal.
Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.
[redigeeri] Metsamajandus
1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses .[viide?]
Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu . Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse.
Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.
[redigeeri] Mäetööstus
Erzberg
Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi.
Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläigiga 2 091 995 tonni, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970).
Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa - ja liivakarjäärides. [2]
[redigeeri] Töötlev tööstus
Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia ( Linz , Leoben, Kapfenberg) toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi (Ranshofenis), vaske (Brixleggis) ja pliid (Gailitzis). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz , Sankt Pölten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), kunstkiud (Gmunden) ja plastmassid .
[redigeeri] Teenindus
Linzi lossimuuseum
"Tosca" etendus Bregenzi festivalil 2007/08
Hinterthal talvel
Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism , kaubandus ja pangandus.
Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.
Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga.
[redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte
Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu
Viini lahing ( 1683 )
Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955–996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, kes 13. sajandil vallutas Tšehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas.
Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes . Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari kooseisu kuulunud Ungari ja Tšehhoslovakkia iseseisvusid.
Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena.
Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria liidulepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999.