Juht reastab alluvad erinevatel skaaladel, erinevate omaduste või oskuste kaupa paremuse järgi (parimast halvimani); kogu hindamine võib toimuda ka ainult ühe skaala järgi - Paaride võrdlemine. Punktide andmine toimub järgmiselt (punktid märkida veeru ja rea ristumiskohal) 1- reas olev töötaja on kehvem kui veerus olev töötaja 2- read olev töötaja on võrdne veerus oleva töötajaga 3- reas olev töötaja on parem kui veerus olev teataja - Käitumise hindamine. Graafiline hindamisskaala. Määratakse hinnatavad faktorid ja palutakse nende alusel töötajaid teatud skaalal hinnata Kriitiliste juhtumite kasutamine (hilinemised, puudumised, tööülesannete täitmajätmised) - Tulemustele põhinev hindamine. Tulemusjuhtimine. Perioodi alguses töötaja ja tema vahetu juht määratlevad
Rahvaarv vähenes 200000 võrra, inimesed hukkusid lahingus, sattusid represioonide ohvriteks ja põgenesid läände 11. Kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi huvisid kaitsta? Üritasid taastada iseseisvust. 1944 asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18 sept '44 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva EV uue valitsuse, etteotsa sai Otto Tief, EV kuulutati sõjas erapooletuks, koostati tegevuskava, korraldati Riigi Teataja trükkimine, püüti orgunnida pealinna kaitset. Sõjalise jõu puudumisel tuli alla anda. Paar tundi enne punaarmee tankide jõudmist lahkus valitsus Tallinnast, enamus neid langesid NSVL kätte. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. Aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad, kes olid nõukogude repressioonide eest metsadesse varjunud mehed. Nad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee
Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tuberkuloos, mille tõttu need ka lõpetas. Edasi sõitis kirjanik oma venna juurde Koitjärvele , mis on prototüübiks „Kõrboja peremehele“, et tervist kosutada
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli ko...
Kokku lahkus umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi lootes sealt sõjalõppedes ja eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. 7. Katse taastada iseseisvust ja selle ebaõnnestumine 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Mõni tund enne punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalgeriigilipp. Ebaõnnestumine: Nad ei saanud organiseerida pealinna kaitset, kuna relvastatud jõud puudusid. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. 8. Teise maailmasõja mõju Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
2017 http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2014/11/14/enamlevinud-vead-toolepingu- vormistamisel 4. Sõõrumaa, S. (22.10.2013). Ettevõtetes esineb probleeme puhkeajaga. Allikas Tööelu. Kasutamise kuupäev: 16.11.2017. http://www.tooelu.ee/et/uudised/383/ettevotetes- esineb-probleeme-puhkeajaga/ 5. Töölepingu seadus. (17.12.2008), Eesti Vabariigi seadus, viimati muudetud 01.07.2017. Kasutamise kuupäev: 14.11.2017, allikas Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003 6. Töövaidluste analüüs. (2013). Tartu Ülikool. Kasutamise kuupäev: 14.11.2017. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toovaidluste_anal uus_loppraport.pdf
Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid Ametniku, töötaja ja füüsilisest ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. (2014). Riigi Teataja. - RT I, 28.06.2014,82. §3, 4, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014082 (08.03.2015); Eesti kirjakeele normi rakendamise kord. (2011). Riigi Teataja. – RT I, 14.06.2011, 3. §2, 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003 (08.03.2015) ; Keeleseadus. (2015). Riigi Teataja. - RT I, 12.07.2014, 61. §1, 2, 4, 8, 10, 11, 23, 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014061 (07.03.2015); Kutsehariduskeskus 2015. http://www.eope.khk
suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Eduard Vilde - eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. ("Raudsed käed" "Mahtra sõda" "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" "Prohvet Maltsvet"). Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
Referaat A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Teose analüüs.................................................................................3 Krõõda iseloomustus.......................................................................5 Autorist............................................................................................6 2 Teose analüüs See teos muutis väga mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu...
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
Ta kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu. Gailit omandas sellel iseõppimise perioodil, kuni Tartust lahkumiseni 1911. a, laialdased teadmised. Ametikäik: 1911. a asus ta Riias tööle ajakirjanikuna, saatis ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõudis 1916 Riia lähistele, sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos lõid nad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisel. 1917. a lõpul asus Gailit tööle Tartu Postimehes ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 19201922 oli ta Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibis seejärel 19221924 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932
2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega
Tallinna Lillekyla Gymnasium Report Tallinn in the 20th century Student: ------------ Supervisor: --------------- Tallinn 2008 Table of Content Table of Content..........................................................................................................................2 Introduction .....................................................................................................................................................3 Beginning of 20th century...........................................................................................................4 Independent Estonia (1918-1940) ...............................................................................................................................................
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
katteks. · Eesti Punasele Ristile summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. 7. Tollimaks 1)Kes maksab maksu importija või/ja eksportija 2)Mille pealt maksu makstakse Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär arvestatakse vastavalt tariifikvoodile, mille kohta võib leida infot (ei hakka välja kirjutama selgetel põhjustel): · Euroopa Liidu Teataja L-seerias avaldatud õigusaktidest; · DG TAXUDi poolt hallatavast kvootide andmebaasist; · kvoodikeskusest Tauri Pung - 676 3286 kvoot emta.ee; · maksu- ja tollikeskuse vastavalt kontaktisikult; · ETT - Eesti tollitariifistikust 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 345,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi
kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest. Oidipus neab end päästnud
Prantsusmaale. * 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor (1935). * 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts.Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu teise Tartu ajalehega Uudised, mille toimetajaks oli sotsialistlike vaadetega Peeter Speek. 19031905 võideldi ägedalt noorsoo poolehoiu saavutamise eest ning kohati solvati üksteist üpris ägedalt. * 1905. aasta revolutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga
kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata. Silmade välja pistmine on aga tema enda valik. Ehkki tahtmatult süüdlaseks saanud, on Oidipus valmis kandma vastutust ja karistust oma tegude eest. Oidipus neab end päästnud
. http://rol.raplamaa.ee/attachments/065_Lisa%204_Haridus_2011.pdf (Koostatud 01.08.2011). 3. Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus. Haridus. 4. Eesti erakoolid. Eesti uudiste veebileht, rubriik ,,Eesti", toimetas Liis Velsker. ,, Eesti erakoolid soovivad avalikus pöördumises senise rahastamise jätkamist ", lisatud 26.10.15. http://uudised.err.ee/v/2d14fef2-d130-47c3-80da-0f918f57be24 5. Eesti vabariigi e-portaal. Põhiseadus. § 37. (Teksti koostanud Riigi Teataja Viimati muudetud 4. detsember 2013) https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused 10
Summatavet Õige: Valgetähe medali Allikas: Delfi 02/14 Reegel: Kauba liigisõnale on tavaliselt lisatud toote nimi, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. 1. Lisaks koguti raha heategevustoote, milleks sellel aastal oli Annekese Šokolaad, müügist. Õige: Annekese šokolaad Allikas: Virumaa Teataja 2. Sellest saadik on mu kangeim alkohol olnud Alma Keefir. Õige: Alma keefir Allikas: Elu24 03/09 Reegel: Sõidukite nimed kirjutatakse nii, nagu need on registreeritud. 1. Kell 9.40 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Lastekodu tn 46a juures, kus selleks mitteettenähtud kohas teed ületanud jalakäija, 27-aastane naine sai löögi vasakpööret sooritanud sõiduautolt Toyota avensis.
Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saa...
com Kasutatud allikad: Grossmann, T. (2009). Arvuti ja õpilase tervis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Eesti mehe statistiline portree. (2012). Külastatud aadressil http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/ Luik, P. (2008). Õpilaste teadmised ja huvitatus arvuti riistvarast. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2001). Riigi Teataja. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/27096 The importance of good posture. (2013). Külastatud aadressil http://accessbackcare.com.au/category/ergonomics
nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus. Tartu: Proseminaritöö
Ta võttis ka eratunde, kuid siiski ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamat. Kuni Tartus lahkumiseni 1911. aastal, omandas ta sellel iseõppimise perioodil laialdased teadmised. Tänu iseõppimisele hakkas Augus ise oma vaimutoitu kirja panema. Juba iseõppimisperioodil andis ta välja esimese raamatu ,,Kui päike läheb looja", mis oli romantiline ning traagiliselt lõppev armastuskolmnurga lugu. 1916. aastal sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos H. Visnapuuga oli ta 1917-1918 üks põhilisi rühmituse ,,Siuru" loojaid ja kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või
,,Tabamata ime". 11. Mis jäi meelde Tammsaare elust ja loomingust? Tammsaare (1878-1940) on eesti kirjanduse suurim eepik. Ta on pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu Ülikooli, kuid ei lõpetanud seda, sest ta haigestus tuberkuloosi. 1918 kolis ta Tallinnasse Kadriorgu, kus nüüd asub ka tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga viimase survel. Tammsaare armastas väga muusikat ning oskas natuke ka viiulit mängida. Tal oli suur lugemus originaalkeeltes, kuna ta oskas täielikult vene ja saksa keelt ning passiivselt tundis inglise ja prantsuse keelt. Tammsaare loomingut mõjutas vene realism
Pakendite tagasivõtu ja hoidmise ning kulude kompenseerimise ja pandi tasaarveldamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooniga. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Pakendiseadus. (01.06.2004). Viimati muudetud 17.04.2017. Kasutamise kuupäev: 12.04.2018, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017003?leiaKehtiv Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus, Infotrükk OÜ , . . Kasutamise kuupäev 14.04.2018, allikas : .: https://marketing.wikireading.ru/10953 Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn. Kasutamise kuupäev: 29.03.2018, allikas http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/ %C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/12_Pakendid
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Ni...
saksa keelt, kuid Tõnisson rääkis nii kodus, tänaval eesti keelt. Kuigi saksa ning vene keeled olid rohkem peenema rahva keeled. Selline käitumine oli ootamatu, kuna tegemist oli haritud mehega. Tõnissoni võib pidada Hurda järgijaks. Konstantin Päts (1874-1956) õppis samuti TÜ õigusteadust, kuid üheaegselt ülikoolis ei käinud. Tema tegevuskohaks sai Tallinn, algselt töötas vandeadvokaadi abina. 1901-1905 hakkas välja andma ajalehte Teataja. Selles ajalehes töötas palju haritlasi: A.H.Tammsaare, E.Vilde, J.V. Veski eesti keele uurija, spetsialist. Teatajas pöörati palju tähelepanu majandusprobleemidele, kuna nähti, et Eesti ühiskond pole sugugi nii ühtne, suured vastuolud rikkamate ja vaesemate vahel ja prooviti välja tuua probleeme, mis vaesemal grupil on. Vaesemad inimesed maal: maapuudus, rendihinnad kõrged. Tööliste probleemid: pikad tööpäevad, vähene palk. Pätsi võib pidada Jakobsoni ideede järgijaks.
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
Kaudne on ka viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale, kui vastavat õigusakti otseselt ei nimetata. 20. Nõuded avaldamismärkele Avaldamismärge on kohustuslik seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sättes, milles esitatakse muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse esimese algteksti ja viimase muudatuse avaldamismärge muutmist või kehtetuks tunnistamist sätestava seaduseelnõu lõpphääletuse päeva seisuga. Riigi Teataja seaduse kohaselt koosneb avaldamismärge ümarsulgudesse paigutatud Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist. Avaldamismärkel on ainult informatiivne, mitte õiguslik tähendus. 21. Normitehniline märkus Vajaliku teabega tekst, mis pole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. Tähistatakse ülaindeksiga, esitatakse joonealuse selgitava tekstina. Esitatakse
ee, sest elektrooniliselt on sihtrühmani lihtsam jõuda (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 3. Ajakirjalaadsed väljaanded Ajakirjalaadsetel väljaannetel puudub ajakirjanduslik sisu ja suunitlus, temaatiline ja žanriline mitmekesisus, ilmumine ei ole regulaarne, puudub avalik juurdepääs sisu toimetamisele ning ei pruugi olla kättesaadav kõigile. Ajakirjalaadseteks väljaanneteks loetakse ka neid, mis ilmuvad alla 2 korra aastas. Siia alla kuuluvad ametlikud väljaanded, näiteks Riigi Teataja ja andmed erinevate institutsioonide tegevuse kohta, näiteks Eesti Panga väljaanne. Infobülletäänide hulka kuuluvad näiteks Eesti Panga Bülletään. Samuti kuuluvad ajakirjalaadsete väljaannete hulka erinevate kaubanduskettide kliendilehed, mis saadetakse inimestele tasuta. Ristsõna – ja koomiksiajakirjad on erinevatele vanusegruppidele ning ka vene keeles, näiteks Miki Hiir ja Ripsik. Aastaraamatud võtavad kokku organisatsiooni või valdkonna arengu. Ebaregulaarsete
18 Referaadis käsitletud teemade ring on oluliselt kitsam, kui halduskohtumenetlusega seonduv problemaatika tervikuna, kuid referaadi maht ei võimaldanud laiemat käsitlust. Referaadi autor jõudis seisukohale, et halduskohtumenetluse problemaatikat võiks ta käsitleda oma edasistes uurimistöödes. ALLIKAD Halduskohtumenetluse seadustik. (1999). Riigi Teataja. 31, 425. Haldusmenetluse seadus. (2002). Riigi Teataja. 53, 336. Kaljumäe, S. (2003). Haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine ja eelmenetlus halduskohtus. Riigikohus 2002. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn: Juura, 1317- 1337. Kaljumäe, S. (2005). Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest. 19 Riigikohus 2005. Lahendid ja kommentaarid
II samba suuruste arvutamise reeglid on nii FIE kui OÜ juhatuse liikme jaoks samad. 26 Ravikindlustusega kui sellisega on aga nii, et FIE-l tekkib see 14 päeva (samapalju kui palgatöötajatel) pärast maksuametis või äriregistris ettevõtjana registreerimist ja selle kestus ei sõltu 23 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 71 24 Samas, 74 25 Sama 26 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping. - Eesti majanduse teataja. nr 3/2004, lk 22 seejuures sotsiaalmaksu maksmisest. Ravikindlustuse seaduse kohaselt27 kestab FIE ravikindlustus senikaua, kui ta on ettevõtjana registreeritud.28 FIE sotsiaalmaksu kohustuse juures on tähelepanuväärne see, et enne 2007. aastat kuulus FIE kuludesse ka iseenda eest makstud sotsiaalmaks. Nüüd sotsiaalmaksu kuludesse kanda enam ei saa, see-eest FIE kasum jagatakse 1,33-ga ja maks arvutatakse saadud summalt.29 Enne 2007
Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. 6 Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist. Artikkel 4 Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada
toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Postimees tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele talupoegadele ja eesti linnakodandlusele, astudes välja nii saksastumise kui venestamise vastu. Postimehe üks olulisem nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine ning Tõnisson ja tema mõttekaaslased rääkisid demonstratiivselt eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks eesti leheks Tallinnas ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstatin Päts. Rahvustunde kasvatamise kõrval pidas Teataja veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Sel ajal, kui Postimees püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida, siis Päts ja Teataja otsisid liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Koostöös venelastega võideti ka Tallinna linnavolikogu valimised ning baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pilet nr. 18 ; (1) Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914 -11.nov 1918
karl ast. „uudiste“ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis 1905 a rev. Tulemused: Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe ringk taotlesid üldist valimisõigust, eesti keele kasutuse laienemist, mõõdukat maareformi. Teataja nõudis konstituts monarhiat ja kodanikeõigusi., kiriku, kooli ja kohtureformi. 16 okt kavandati üldstreiki. „teataja“ asus streikijate poolele, nõhdi asutava kogu kokkukutsumist .sõna ja koosoleku vabadust. 17 okt. 1905 anti välja nikolaj 2 poolt manifest, millega lubati poliit. Vabadused, sõna trüki ja ühinesmisvabadused. Lubati luua erakondi ja parteisid. Piirati veidi venestamist. Tõnisson jõudis luua oma partei (Eesti rahvameelne eduerakond)
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule k...
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
"Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905 1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904 1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. August Kitzberg (29. detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest...
Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Kirjutas 2. Veebruaril 1920.alla Tartu rahulepingule. Konstatin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese
Noorema põlvkonna seas levis arvamus et Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks. 19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja Postimeest.K.Päts avaldas ajakirja Teataja. Eesti jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõttena sai mõjuvõimu Eestis ja Lätis sotsiaaldemokraatia. Eestlased saavutasid võidu Tallinnas. 1905. aasta Revolutsioon oli Baltikumile hea. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng- Avati erakoole. Hea märk oli Vanemuise ja Estonia teatrimajade valmimine. Lätis rajati Läti põllumeeste selts.
9 KOKKUVÕTE Antud referaat annab väga väikse ülevaate võlaõigusseaduse ülesehitusest ja peamistest osadest. Tegemist on väga mahuka seadusega, mis reguleerib erinevaid eluvaldkondi. Esindatud on nii kinnisvara, transport kui ka väärtpaberid. Kokku on seal 1068 sisutihedat paragrahvi, mis on jaotunud 11ne osa, peatüki, jao ja jaotise vahel. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13160258 11
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
KASUTATUD KIRJANDUS Eest Ametiühingute Keskliit. Töötasu. URL= http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/04_tootasu.pdf (7.11.2015) Tööelu. Tähtajaline tööleping. URL= http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping (7.11.2015) CV Keskus. Korrektne tööleping aitab vältida arusaamatusi. URL= http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&text_id=235&career_style (7.11.2015) Riigi teataja. Töölepingu seadus. URL= https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 (7.11.2015) 2
huvipalkkuval teemal. Vastus peaks sisaldama : teemat, võtmesõnu ja/või märksõnu, mille alusel otsingut sooritate ja nõuetekohaselt vormistatud viiteid. Teema: Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine. Märksõnad töölepingu lõpetamine, tööõigus. Tööinspektsioon.(2012). Töölepingu lõpetamine. Tallinn : Tööinspektsioon. Töölepingu seadus 2013. (2013). Tallinn : Teataja Kirjastus. Vanatalu, M.M., Pavel, N. (2014). Töölepingu lõppemine. Tallinn: Tööinspektsioon. 10.5.Kas kataloog võimaldab otsida eraldi ainult elektroonilisi teavikuid (e-ressursid? Kuidas seda teha saab? Tooge viited kahe õiguse valdkonna eestikeelse võrguteaviku kohta. Jah saab, valides E-Resursid ja sisestage märksõna e-raamat. Raidve, H., Rask, M.(2011). Töölepingu seadus praktikas. Esimene raamat,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
