II Maailmasõda (0)

1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused
Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid.
Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga.
Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima.
2.Jätkusõda
Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL’i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL’e sõja.
Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL’e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping . Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse
3.MRP’s Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving
Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis „töörahva revolutsiooni“. Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu.
4. Nõukogude okupatsiooni mõju
Ühiskonnale: Eesti sõjavägi, politsei ja kohutuasutused likvideeriti. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine. Käivitati ulatuslikut repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid , kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majanduseliit. Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond
Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted ( pangad , tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus
Kultuurile : Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed.
5.Saksa okupatsiooni mõju
Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik eestis elanud juudid ja mustlased .
Majandusele: Eesti majanud oli Nõukogude okupatsiooni ja sõjategevuse tõttu rängalt kannatanud ning ka saksa okupatsioon ei toonud leevendust. Enamik Eesti tööstus-ja põllumajandustoodangust läks saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnadesse seati sisse toidukaardid.
6.Milles seisnes „suur põgenemine“ 1944. aastal
Lahingu tegevuse jõudmine Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et nõukogude okupatsioon taastatakse. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku režiimi eest lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Kokku lahkus umbes 80 000 inimest. Põgenikud suundusid peamiselt Saksamaale ja Rootsi lootes sealt sõjalõppedes ja eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda.
7. Katse taastada iseseisvust ja selle ebaõnnestumine
1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Mõni tund enne punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalgeriigilipp.
Ebaõnnestumine: Nad ei saanud organiseerida pealinna kaitset, kuna relvastatud jõud puudusid. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte.
8. Teise maailmasõja mõju
Eesti sise-ja välispoliitikale: Eesti sai II maailmasõja rängalt kannatada. Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud. Tallinn, Tartu ja mitmed teised linna olid suuresti purustatud . Enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud .
Majandusele: Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, olulised kahanesid külvipind ja kariloomade arv.
Rahvaarvule: Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra: 10 000 langesid repressioonide ohvriks, 10 000 langesid lahingu tegevuses ja 10 000 põgenesid läände.
9. Soome relvajõud II maailmasõjas:
Erna luuregrupp – tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal.
200. jalaväerügement – sinna kuulus umbes 2500 vabatahtliku . Rügemendi ülemaks määrati Eino Kuusela.
Soomepoisid – on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased
NSVL relvajõud II maailmasõjas:
Hävituspataljonid(ül oli võitlus metsavendade vastu, kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikusega).
22. territoriaalne laskurkorpus - selle ridadesse kuulusid ka eestlased.
Tööpataljonid – need olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed endiste balti riikide kodanikud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel. Toitlustamine , varustamine ja arsti abi olid allpool arvestust .
8. eesti laskurkorpus - Moskva otsustas luua uued Eesti rahvusväeosad. Sellest oli ligi 90% eestlasi. Korpus viidi tagalasse, kuna peetud lahingutes langes pool korpuse kooseisust hukkunute ja haavatutena ning ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi.
Saksamaa relvajõud II maailmasõja:
Idapataljonid – neid kasutati esialgu julgestusteenistuseks saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes punaarmee vastu.
Politseipataljonid – need rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel.
Eesti SS- leegion – SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovituid tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega.’
10. Mõisted
Mannerhein – Vene tsaariarmee kindral
Talvesõda – oli sõda Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi vahel . Algas 30. november 1939, lõppes 1940 Moskva rahulepinguga.
Jätkusõda – sõda nõukogude liidu ja Soome vahel. 25.06.1941 – 19.09.1944
MRP (kuupäev) – Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 Moskvas
Baasideleping – leping, mille alusel nõuti Punaarmee baaside loomist Eestisse
Juunipööre (kuupäev) –Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutati Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Okupeerimine (kuupäev – oma valdusse võtmine. NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa
Annekteerimine (kuupäev) – on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.
Juuni küüditamine (kuupäev) – 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese.
Natsionaliseerimine – e. riigistamine
Metsavend – inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal
Mobilisatsioon – Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine