2. maailmasõja tagajärjed Eestile ja maailmale (0)

1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping ?
Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla.
2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.
3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid, nõudmisi saatsid ähvardused. 28.sept kirjutati Baasidelepingule alla. 1940 juunis nõudis nsvl Eesti valitsuse väljavahetamist ja punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale.
Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis „töörahva revolutsiooni“ ja seadis ametisse endale kuuleka „rahvavalitsuse“. Juulis järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu valimised, kusjuures valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate.Punaarmee okupeeris Eesti 17 juuni. 6 august 1940 võeti Eesti NSV NSVL'i.
4. Millise riigi osaks Eesti sai? Eesti sai NSV Liidu osaks
5. Kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus? Eesti NSV
6. Millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon ?
Eesti esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti kehtestati Nõukogude Liidu konstutitsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemkogu(parlament) ja Rahvuskomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistliukust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. 
7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid?
Ühiskondlik ja kultuurielu allutati kontrollile, kaotati isetegevuslike seltse, suleti ajakirju, hävitati sambaid ja raamatuid, katkestati välisside. Kõik eraettevõtted riigistati, talu võis olla maksimaalselt 30ha. Raha ja elatusreformi tulemusena langes elatustakse, tekkis toidu ja tarbeesemete kriis.
8. Millal oli Eestis 1. massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese. Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG -i laagritesse, kus enamik neid suri. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos. Praegu tähistatakse 14. juunit leinalippude heiskamisega mälestuspäevana.Massiküüditamise eesmärgiks oli tõenäoliselt uute nõukogude kodanike hirmutamine .
9. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis, millega seoses toimus, miks lõppes, kelle võimu alla läks? Oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944. 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kävitati represioonid, esialgu arreteeriti kommuniste varsti juba tsiviilelanike, tapeti rasside alusel inimesi ning juute toodi juurde ka mujalt euroopast, kes kõik tapeti. Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust läks Saksa armeele. Elanikkonna varustamine tööstuskaupadega katkes, seati sisse toidukaardid linnades. Saksa võimud astusid samme, et edendada majandust ja sõjapurustusi likvideerida
10. Teise ms. Tulemused ja tagajärjed Eestile. Lahingutegevus Eesti pinnal tõi kaasa ohtu, et NSV okupatsioon taastatakse, inimesed lahkusid kodudest . Ligi 80000 põgeniku põgenes Eestist Saksamaale/Rootsi. Eesti sai rängalt kannatada 2.ms: Narva oli hävitatud, Tallinn, Tartu ja teised linnad purustatud. Sadamad, teed, sideliinid ei töötanud. Tööstuste tootevõimekus kahanes poole võrra, samuti kahanesid kariloomade hulk ja külvipind. Rahvaarv vähenes 200000 võrra, inimesed hukkusid lahingus, sattusid represioonide ohvriteks ja põgenesid läände
11. Kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi huvisid kaitsta? Üritasid taastada iseseisvust. 1944 asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18 sept '44 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva EV uue valitsuse, etteotsa sai Otto Tief, EV kuulutati sõjas erapooletuks, koostati tegevuskava, korraldati Riigi Teataja trükkimine, püüti orgunnida pealinna kaitset. Sõjalise jõu puudumisel tuli alla anda. Paar tundi enne punaarmee tankide jõudmist lahkus valitsus Tallinnast, enamus neid langesid NSVL kätte.
Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. Aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad, kes olid nõukogude repressioonide eest metsadesse varjunud mehed. Nad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi, püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades juba enne Saksa vägede saabumist võimu oma kätte. 
12. Millised olid 2. ms tagajärjed maailmas? Umbes 50m inimest suri, pooled neid tsiviilelanikud, kes surid lahingutes, jäid nälga või tapeti meelega( juudid ). Miljonid inimesed pidid kodudest lahkuma, sakslased töid vöörast orjatööd sisse. Esialgu lahkuti kodudest Sakslaste pärast, 1944/45 kardeti NSVL'i ja loobuti kodudest läänesse. Tuhended linnad olid hävitatud, tehased, vabrikud, sillad – hävitatud, põllumaad ja kariloomade arv vähenes üle poole võrra. Miljonid inimesed jäid ilma peavarju ja elatusvahenditeta.

13. Mis on uus jõudude vahekord maailmas peale 2. ms? suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni.
Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast.
14. Mida kujutas endast külm sõda, miks kujunes, millised vormides avaldus? Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikalevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvandkondi(sõjatehastes, majanduses, mõjuvõimu laiendamises). Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Vaenutsevad pooled ei olnud küll üksteisega otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualade: relvade tootmine, majanduse arendamine, mojuvõimu laiendamine Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerias, kultuuri-ja teaduselu, propaganda.
15. Mis on Raudne Eesriie? oliNõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine , vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Põhimõtteliselt eraldati NSVL Euroopast
16. Mis on Trumani doktriin? Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. Juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine sise ja välissurve vastu
17. Mis on Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses.
18. Kus Trumanit ja Marshallit rakendati? Euroopas, Aasias