Vene aeg (9)

§14 Eesti põhjasõja järel
Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati – olukord paranes . Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia – surmad . Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad.
Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid , kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis.
Balti erikorra posit küljed

• Ei tulnud vene õigeusk(see ei soosinud haridust)
  
• Säilis tollipiir,seega vene sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste omapära säilis
  

Balti erikorra neg küljed

• Pärisorjuse taaskehtestamine
  
• Mõisate restitutsioon(talurahva olukord halvenes)
  
• Baltisakslased jäid otsustavateks
  

Talurahva olukord peale Balti sõda:
Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant,
Rüütelkonnad:
Restitutsioon: mõisate tagastamine.
Kuidas muutus selle tagajärjel:
Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi
Kiriku võimupiirid:
Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud.
Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused .
§15 Eesti 18 sajandi II poolel
Balti erikord: taastati peale Katariina II surma
Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati – olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia – surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad.
Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused
Maj protsesside ja talurahva seaduste seosed: mõisnikud elasid üle oma võimete, talupoegadel polnud motivatsiooni, kehtestati luksuspiirangud(kalleid veine sisse tuua nt ei tohtinud enam)
Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta .
Baltisakslased:
Talurahva kaitseseadused: talupoegade õigus vallasvarale, mõisakorrmiste ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, rüütelkonna rajamine igasse kihelkonda, koolid suurematesse mõisatesse.
Anton Thor Helle: tõlkis Suure Piibli eesti keelde
Hupel: tõlkis ajakirja „Lühhike öppetus“ eesti keelde
Vennaskoguduste liikumine: kuidas mõjutas
Inimestevahelisi suhteid: koostöö, võrdsus, vendlus
Jumalateenistuse korda: ei löönud luteri kirikust lahti, aga pidasid omi koosolekuid, rajasid palvemaju jne
Ühistegevust: tõlkisid usulisi tekste , püüti ise kirjutada (talupojad õppisid ühise edu eest ühiselt seisma ja selle nimel töötama)
Väärtushinnanguid: suur rõhk lugemis- ja kirjaoskuse levikule
Kombeid ja tavasid: põlu alla pandi ehted , rahvariided , rahvalaulud ja-peod
§16 pärisorjuse kaotamine Eestis
seadus
Peamised muutused
19 saj alguse seadus
1802-1804

• Õigus vallasvarale
  
• Õigus talu kasutusõigust pärandada
  
• Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid
  

Pärisorjuse kaotamise seadus
1816-1819

• Luuakse vallaomavalitsus
  
• Kogu maa jääb mõisnikule
  
• Talupoeg vastutas ise enda eest
  
• Magasiait (varuvili)
  

19 saj keskpaiga seadus
1849- 1856

• Talupoegadele priinimed
  
• Raharent
  
• Võimalus talu päriseks osta
  
• Mõisamoonakad(palgatöölised)
  

Pärisorjuse kaotamise põhjused:
Majanduslikud: senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu, mõisnike tarbimisvajaduste suuremine
Poliitilised: Aleksander I soovis talupoegade olukorra kergendamisel oma mainet eurooplaste silmis tõsta
Kirjanduslikud: pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega, olukorda baltikumis kritiseerisid oma teostes paljud saksa haritlased.
Pärisorjuse kaotamise tagajärjed: talupoeg sai vabaks, priinimed, maa kuulutati mõisnike omandiks - talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest
Vallakogukond: omavalitsus
Vallakohus: seal arutati talupoegade kohtuasju talupoegade endi osavõtul
Priinimed: eestlaste perekonnanimi
§17 Priiuse esimesed aastakümned
Väljarändamisliikumine: rahvas oli rahulolematu, külades levisid kuulujutud et venemaal saab tasuta maad, 1863 tuli uus passiseadus , talupoeg sai kogu vene impeeriumi raames vabalt liikuda .
Usuvahetusliikumine : luteri usust vene õigeusku, levisid kuulujutud et õigeusku minejad vabanevad teoorjusest. Hiljem usuvahetajad pettusid ning soovisid tagasi luteri usku minna, kuid seda takistas riigivõim. Midagi head ka talupojale: õigeusku minek vabastas neid osaliselt saksa surve alt.
Teoorjuse kaotamine:
§18 Ärkamisaeg
Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel , rahvuslike ideede levik
Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus.
Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine
RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID
Kõrgaeg 1860-1870 aastad
Venestusaeg 1880-1890 aastad
Iseloomulikud jooned

• Seltside liikumine
  
• EKS(eesti kirjameeste selts) 1872-1893
  
• Aleksandikooli liikumine
  

• Pessimism
  
• karskusliikumine
  

üritused
I üldlaulupidu 1869
Laulupidude trad jätkus, õpilasselts
juhid
Hurt , Jakobson , Jansen
Reiman
F.R. Faehlmann – „kalevipoja“ looja, ÕES looja
F.R. Kreutzwald – ka „kalevipoja“ looja
Lydia Koidula – kirjutas isamaalaule
Johann Köler – rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja
Voldemar Jannsen – võttis kasutusele mõiste „eestlane“, hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja „Perno Postimees “, „Vanemuine“
O.W. Masing – võttis kasutusele Õ tähe
C.R.Jakobson – asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe „Sakala“
Millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise keskused: Holstre, Paiste , Tarvastu
Tähtsamad ettevõtmised:
Aleksandrikooli komitee: loodi selleks, et koguda raha kürgema eesti keelse kooli rajamiseks.
Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks.
Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid
Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja rahvuseks , hakati kutsuma ka end eestlasteks, eestlased ei saksastunud ega venesutnud vaid valisid oma tee mis viis lõpuks oma riigini, algas eesti rahvuse kujunemine.
Milliseks oli muutunud baltisakslaste ja vene võimu vahekord ? Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine
Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe
§19 Venestusaeg 1880-1890
Venestamine – vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine
Venestamise põhjused:
Vajadus kaasajastada riiki
Rahvusluse tõus (prantsuse rev)
Julgeoleku põhjus
Kuidas avaldus kultuuriline venestamine:
Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi
Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased
Ajakirjanduse osas: tsensuur
Kirikuelus: õigeusu pealesurumine
Miks alustati venestamist Balti kubermangudes:
Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid:
Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga
Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur
Talurahvaastusute reform : 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid
Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa
Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal , Kuremäe klooster
Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks.
Venestamise tagajärjed:
Eestlastele: hariduse langus
Vene riigile: baltisakslaste mõju vähenemine
Baltisakslastele:
Venestamise tähtsus ja mõju eestis: eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi oslales rahvusliku liikumise üritustes, eesltasle majanduslik jõukus kasvad
§20 1905 aasta revolutisoon
20 sajandi poliitilised rühmitused
Tartu mõõdukad
Tallinna radikaalid
Rahv demokraadid
häälekandja
„postimees“
„ teataja “
„uudised“
eestvedaja
Jaan Tõnisson
K.Päts
M. Martna ,P.Speek
toetajaskond
tartus
tallinnas
tartus
Vaated,nõudmised
Parlamentaarne monarhia , tegid panuse reofrmidele, ei pooldanud vägivalda,
Vabariik, mõisnike maa vähendamine, pöörasid endam tähelepanu maj-sots küsimustele ,üksikisu tähtsus
Demokraatlik sotsialism, rahvuslik tunnus oluline,
Revolutsioonisündmused:
Jaanuar 1905 – üldstreik
Jaanuar 1905 – mõisatööliste streik
Juuni 1905 – petitsioon
Oktoober 1905 – verine pühapäev Eestis
Okt-dets 1905 – eesti esimesed erakonnad
Detsember 1905 – mõisate põletamine
1905 aasta rev ajend : 9 jaanuar verine pühapäev peterburis
Rev põhijõud: sots demokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased
Karistussalk –
Autonoomia –
Terror –
Revolutsioon – muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, ülemisek ühelt kvaliteedilt teisele
Petitsioon – kollektiivne palvekiri
1905 a rev tulemused:
Hariduses: ENKSTG , eesti-, läti- ja saksa keelsed erakoolid ,
Tööliste elus: tehti töölistele järeleandmisi, parandati töötingimusi(10-tunnine tööpäev)ja sotsiaalolusid.
Valitsemiskorralduses: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga
1905 a rev pöördepunkt eesti ajaloos : eesti rahvas sai poliitikas aktiivseks jõuks, eestis toimusid poliitilised üldstreigid, rahvakoosolekud , eestlased nõudsid autonoomiat.