Maksud (1)

Maksud
1. Füüsilise isiku tulumaks
1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud
2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu
3)Milline on maksumäär - 21%
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse – tulu läheb riigieelarvesse , kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks , hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
2. Juriidilise isiku tulumaks
1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud
2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult.
3)Milline on maksumäär - 21%
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
3. Sotsiaalmaks
1)Kes maksab maksu - Tööandja
2)Mille pealt maksu makstakse- töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult.
3)Milline on maksumäär - 33%
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 26 970,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse? - Riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks)
4. Käibemaks
1)Kes maksab maksu - põhimõtteliselt kõik, kes ostavad kaupa/teenust
2)Mille pealt maksu makstakse - kauba/teenuse
3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0%
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
5. Aktsiisid
5.1 Alkoholiaktsiis
1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 
2)Mille pealt maksu makstakse - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja  Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook , vahetoode ja muu alkohol .
3)Milline on maksumäär
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2330,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
5.2 Tubakaaktsiis
1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija.
2)Mille pealt maksu makstakse- sigaretid , suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas
3)Milline on maksumäär
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 1830,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
5.3 Kütuseaktsiis
1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija.
2)Mille pealt maksu makstakse – pliivaba -, plii- ja lennukibensiin, petrooleum , diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas , kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.
3)Milline on maksumäär
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 4870,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
5.4 Pakendiaktsiis
1)Kes maksab maksu - Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis. Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik.
2)Mille pealt maksu makstakse - Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend
3)Milline on maksumäär
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 0,5
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
6. Hasartmängumaks
1)Kes maksab maksu - hasartmängukorraldaja.
2) Hasartmängumaksuga maksustatakse:

• õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
  
• loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
  
• kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
  
• toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  
• õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  
• õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
  

3)Milline on maksumäär:

• 20 000 krooni ühe mängulaua kohta;
  
• 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
  
• 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
  
• 18 protsenti loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summast ;
  
• 18 protsenti kaubandusliku loterii võidufondist;
  
• 5 protsenti toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
  
• 5 protsenti õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
  
• 5 protsenti õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast.
  

4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 215,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse – tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.
Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning sellest summast nähakse ette järgmised kulud:

• Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
  
• Hasartmängumaksu Nõukogule – summas, mille suurus vastab 37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Nimetatud summast eraldatakse 31,8 protsenti teadus-, haridus -, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7 protsenti hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5 protsenti Hasartmängumaksu Nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks;
  
• Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ning 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja Siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kulude katteks.
  
• Eesti Punasele Ristile – summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
  

7. Tollimaks
1)Kes maksab maksu – importija või/ja eksportija
2)Mille pealt maksu makstakse – Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse
3)Milline on maksumäär – arvestatakse vastavalt tariifikvoodile, mille kohta võib leida infot (ei hakka välja kirjutama selgetel põhjustel):

• Euroopa Liidu Teataja L-seerias avaldatud õigusaktidest;
  
• DG TAXUDi poolt hallatavast kvootide andmebaasist;
  
• kvoodikeskusest
  Tauri Pung - 676 3286
  kvootemta.ee;
  
• maksu- ja tollikeskuse vastavalt kontaktisikult;
  
• ETT - Eesti tollitariifistikust
  

4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 345,0
5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks.