MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? (0)

Tallinna Ehituskool
Heldi Eimann
Sk-13
MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA?
Referaat
Tallinn 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1Millal ja kuidas tööleping sõlmida 4
2Milles kokku leppida 4
2.1Töötasu 4
2.2Tingimused tehtava töö kohta 5
2.3Töö tegemise koht 5
2.4Tööaeg 5
2.5Töölepingu tähtaeg 6
2.6Tööle asumise aeg 6
2.7Katseaeg 6
2.8Koolituskulude hüvitamine, tekitatud kahju hüvitamine, konkurentsikeeld ning ärisaladuse hoidmine 7
2.9Puhkus 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Mõnikord võib juhtuda nii, et minnes uude töökohta oled jõudnud lõpuks unistuste tööni. Töö iseloom on super , kolleegid on väga toredad. Ülemus oleks justkui vana sõber kellega saad rääkida kõigest ja alati leiate sõbralikud lahendused tekkinud probleemidele. Tegelikkus võib aga osutuda hoopis teistsuguseks ning ühel hetkel avastad ennast olukorras, kus annaksid kõik, et sellest töökohast ära tulla. Mõne aja möödudes tekivad probleemid seoses töölepingus olevate punktidega, mis on töötajale kahjulikud, või punktidega, mis on töölepingust lihtsalt välja jäetud, tekitades töötajale taas ebasoodsa olukorra.
Vaatleme , milles on võimalik töölepingu sõlmimisel kokku leppida, et neid probleeme ei tekiks ning töötaja saaks töö tegemisest rohkem kasu kui kahju.

Millal ja kuidas tööleping sõlmida

Tööleping peaks ideaalis olema sõlmitud juba enne reaalset tööleasumist. Vastasel juhul võibki tekkida olukord, kus inimene juba töötab kuid pole teadlik sellest, millised saavad olema tema töötingimused, töötasu , puhkusetingimused jne.
Lisaks ähvardab selliselt töötavat inimest ka oht töötasust ilma jääda kuna äärmuslikel juhtudel võib tööandja keelduda palka maksmast väites, et tema juures sellist inimest ametlikult ei tööta.
Tänasel päeval on laialdaselt levinud nn. proovipäev. Kuna proovipäeval tihti juba tehakse reaalselt tööd, siis peaks selleks hetkeks olemas olema ka tööleping. Praktikas seda töölepingut nii vara uue töötajaga ei sõlmita. Ja seetõttu jääb töötaja ka ilma proovipäeval või – päevadel tehtud töö eest töötasust. Taolise olukorra vältimiseks tuleks juba varakult kokku leppida tööandjaga töötasus ka esimesel päeval tehtud töö eest.
Töölepingut oleks mõistlik sõlmida läbirääkimiste ja kompromisside leidmise teel. See tähendab, et nii tööandja kui ka tulevane töötaja peaksid ühiselt läbi arutama kõikvõimalikud küsimused ja töölepingu punktid. Seejärel peaks tööandja koostama valmis töölepingu, ning andma töötajale võimaluse see rahulikult läbi lugeda ning vajadusel ka pereliikme või sõbra käest nõu küsida. Alles siis peaks toimuma lepingu allkirjastamine kui töötajal ei ole probleeme ning kõik, milles kokku lepiti, on nõuetekohaselt töölepingusse kirja saanud. Mitte kunagi ei tohi allkirjastada lepingut ilma seda läbi lugemata. Olgu selleks siis tööleping ostu-müügileping või mis tahes leping.

Milles kokku leppida

Töötasu

Kuigi mõne inimese jaoks ei oma töötasu suurus erilist tähtsust, on see siiski väga oluline motivaator meie jaoks tööd tehes. Töötasule mõeldes tuleks kindlasti esimese asjana selgeks teha endale, kas selle töö eest antud suurusjärgus summa on minu jaoks üldse mõeldav. Kui selgub , et on, siis tuleb ka mõelda, kas kahe-kolme aasta pärast olen ma endiselt sama summa eest nõus seda tööd tegema. Kui tekib kahtlus, tuleks tööandjaga rääkida, kas palgatõusuks on tulevikus reaalne võimalus. Võib juhtuda, et firmas on ka kindel süsteem, mille alusel töötasu suureneb mingi teatud aja tagant või tehtud töö pealt. See tuleks kindlasti töölepingusse ka ära märkida. Ühtlasi võib olla nii, et majandustulemustelt või tehingutelt makstakse lisatasu. Ka see on vaja üles märkida.
Lisaks tuleb kirja panna, mille alusel tasu makstakse (kas tehtud tundide eest või tehtud töö koguse eest), kuidas tasu makstakse (sularahas, pangaülekandega), millisel kuupäeval tasu makstakse ning kuidas makstakse tasu öötöö või ületunnitöö puhul.

Tingimused tehtava töö kohta

Töölepingusse peaks üles märkima kindlasti ka selle, millisel ametikohal tulevane töötaja tööle hakkab ning lühidalt tema töö kirjeldus ja töötamiseks vajalikud vahendid (näiteks mingi spetsiifiline masin või kindel ruum). Sellega määratakse kindlaks, mida antud töötaja tegema peab ning mida ta teha ei tohiks. Veelgi täpsema kirjelduse võib anda ametijuhendiga, mis tuleks kindlasti märkida töölepingu juurde lepingu lisana .

Töö tegemise koht

Töö tegemise kohaks võib olla konkreetne aadress või ka piirkond, sõltuvalt töö iseloomust. Selline punkt on vajalik selleks, et ei tekiks vaidlusi näiteks töölähetusele minnes või ka kasvõi lihtsalt selleks, et töötaja teaks , kus ta tööl peab käima hakkama.

Tööaeg

Riiklik täistööaeg on 40 tundi nädalas, 5-päevase ajavahemiku jooksul. Kokku võib ka leppida osalises tööajas, kuid siis peaks konkreetselt ära märkima mis ajavahemiku jooksul antud tunnid kokku arvestatakse. Kindlasti peab töölepingus kirjas olema, mis kell algab tööpäev ning kaua ta kestab (või ka mis kell lõpeb tööpäev). Kui võib juhtuda, et tööd tuleb teha ka vabadel päevadel, tuleks ka see töölepingusse ära märkida ületunnitööna. Ka öötöö tuleb kirja panna kui on võimalus öötöö tekkimisele.
Lisaks on mõistlik ära märkida lõunapausi aeg kui see on firmas ette nähtud kindlal kellaajal .

Töölepingu tähtaeg

Tööleping võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Üldjuhul sõlmitakse leping ilma tähtajata kuid näiteks ajutise töö puhul, hooajatöö töö puhul või kellelegi ajutise asendaja leidmisel võib sõlmida tähtajalise lepingu. Tähtajalist lepingut saab ka poolte kokkuleppel pikendada ning alates teisest pikendamisest muutub tööleping tähtajatuks.
Tähtajaline tööleping võib olla sõlmitud kuni viieks aastaks. Miinimumi ei ole.
Kui töölepingus pole märgitud kas leping on tähtajaline või tähtajatu, siis on tegemist tähtajatu lepinguga.

Tööle asumise aeg

Töötaja tegelik tööle asumise aeg peab olema töölepingus märgitud, sest alates märgitud kuupäevast hakkab jooksma tööstaaž. Sellest kuupäevast alates on töötajal olemas kõik õigused ja kohustused tööandja juures.

Katseaeg

Katseaeg või bolla maksimaalselt kuni 4 kuud. Selle aja jooksul tehakse kindlaks, kas töötajal on olemas vajalikud oskused ning teadmised antud töökoha jaoks ning kas tema tervis peab vastu. Katseaja kestus ja lõppemise kuupäev peab olema töölepingus kirjas.

Koolituskulude hüvitamine, tekitatud kahju hüvitamine, konkurentsikeeld ning ärisaladuse hoidmine

Kui tööandja kulutab oluliselt ressursse uue töötaja välja koolitamiseks, võib sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, mis tähendab seda, et töötaja peab mingi kindla aja tööandja juures töötama. Kui ta soovib varem lahkuda, peab ta maksma tööandjale kinni temale kulunud summa rahaliselt.
Kokku tuleks leppida ka selles, kuidas töötaja poolt tekitatud kahju hüvitatakse. Kas tööandja peab kahju palgast kinni või toimub hüvitamine muul moel.
Kui töötajale usaldatakse olulist informatsiooni, mis konkurendi juures töötades teeks tööandjale kahju, siis tuleb töölepingus kindlasti ära märkida ärisaladuse sisu ning kindlaks tuleb määrata, kes on antud firmale konkurendid.
Võib esineda ka juhus kus peale töösuhte lõppemist tööandja keelab konkurendi juures töötada. Siis tuleb ära märkida sellise kokkuleppe kestvus ning kuidas ja kui palju selle aja jooksul makstakse endisele töötajale tasu (juhul kui inimese ainus võimalus ongi konkurendi juures töötada või üldse mitte töötada).

Puhkus

Kui pooled lepivad kokku teisiti, kui seaduses ettenähtud, peab selle ka üles märkima töölepingusse (näit. pikem põhipuhkus, lisapuhkus). Tööandja ei või puhkuseaega vähendada alla 28 päeva ning kehtestada, millal peab puhkama .

KOKKUVÕTE

Selgub, et punkte, mis töölepingus peaks kindlasti olema, on mitmeid. Oma kõige esimesel töökohal ei saa kindlasti töölepingusse kirja kõik vajalik ning ma usun, et paljud meist on just seetõttu ka tööandjaga hiljem konflikti sattunud. Mina usun, et nii me õpimegi kõige paremini ja oma järgmisel töökohal oskame juba palju paremini olukorda hinnata, küsida õigeid küsimusi , nõuda õigeid asju. Oskame seista iseenda eest ja tunneme kui meile liiga tehakse.
Kindlasti ei tohiks unustada, et alati tuleb läbi lugeda paber, millele alla kirjutama hakkad. Inimesi on nii heade kui ka halbade kavatsustega ning selleks, et töö tegemisest kahju ei tuleks, tasub kõik, mis vähegi pähe tuleb, lepingusse ka kirja panna.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eest Ametiühingute Keskliit . Töötasu. URL= http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/04_tootasu.pdf (7.11.2015)
Tööelu. Tähtajaline tööleping. URL= http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping (7.11.2015)
CV Keskus. Korrektne tööleping aitab vältida arusaamatusi. URL= http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&text_id=235&career_style (7.11.2015)
Riigi teataja . Töölepingu seadus. URL= https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 (7.11.2015)