Juhan Liiv (0)

Q: Mis tulevik toob kas armastatu või surma?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhan Liiv

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis tulevik toob kas armastatu või surma?

Juhan Liivi elu ja looming
1864-1913
Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine , üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis.
1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. “Mu viimne laul”, kogumik “Kirjad Liisale ”).
Liiv töötas alaliselt ajalehtede “Virulane” ja “ Teataja ” juures. “Virulases” töötas ka Vilde , läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede “Sakala” ja “ Olevik ” toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise – põeb skisofreeniat. Mõnda aega Tartu Psühhiaatriakliinikus, parimad luuletused on valminud just haigusperioodil. Ühel märatsushool põletab poole oma loomingust.
Liivi majanduslik olukord halveneb. Ta kaotab elukoha ning hakkab vallasandina perest perre käima. Tal püsib mure Eesti pärast – annetas Estonia ehitamiseks kasuka , sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab , et ta on kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad “Mul on külm, mul on kohutavalt külm.”
Maetud Alatskivile, ausammas.
Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi “Eesti mullad ”, saanud veel P.-E. Rummo “Ikka Liivist mõteldes”, B. Alver (2x, “Tähetund”), J. Kaplinski “Tolmust ja värvidest”, A. Sang “Mida mõtleb mees”, J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat , H. Runnel, E. Niit , Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin , Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar .

LOOMING

Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja)
Proosalooming: novell “Peipsi peal”, jutustus “Vari"
Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule , armastusluule ja isamaaluule
1. autobiograafiline luule
Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid. Liivile teeb haiget isegi temale osutatud austus . Läbivad teemad kurbus, üksindus, enesekriitika, lootusetus . On ennast kirjeldanud halva ja mõttetuna. Sageli sees surm või selle eelaimdus .
“Tulevik” – ei tea, mis tulevik toob: kas armastatu või surma?
“Rändaja” räägib vallasandi elust; üksik mees satub sooja kodusse
“Noor-Eestile” on tänutäheks, et nad ta luulet avaldasid. Enesekriitiline luuletus, kus ütleb, et ta pole austamist väärt ja looming ka mitte.
“Kangas” – mõttekangas viis kaugele, kuid nüüd on katki – vihje ärapõletatud loomingule
“ Helin ” – surma eelaimdus, heli on terve elu saatnud, valjenenud kuni surmani, luuletamine helises ta rinnus , see on tema elu ja hing
“Lauliku talveüksindus” – laulab surmani kurba laulu, kuni külmub “Ei näe enam” – vaimupimedus, on kaotanud elus mõtte usu ja lootuse “Minu luule” – tema luule on kurb, haavatud, ei küündi nii kõrgele kui tahaks, samas lootusrikas ja igatsev “Ärge küsige mult luuletusi” – üks olulisemaid luuletusi. Tunnistab oma hullumeelsust ja kokkuvõte ka loomingust, ei taha, et teda kiidetakse, luuletab, sest tal pole midagi paremat teha
“Andke andeks nõdrameelsele,
Kellel paremat ei olnud teha,
Vaeva teistel, häbi endale”
2. loodusluule
Mahuliselt kõige suurem osa loomingust, kuulub eesti loodusluule paremikku. Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke.
Kasutab palju sõna- või fraasikordusi
“ Lumehelbeke
tasa, tasa
liugleb aknale
tasa... tasa...”
“Mai hommik” – I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus.
“Puude all” – lehtede langemisest, sügise ootusest
“Lumehelbeke” – rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaikusest, südamlik
“Tali” – talve rahulikust ilust
“Sügise” (“Nõmm”) – ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga
“ Tuisk ” – Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega
“ Talvine tihane” – akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema, igatsus, kõigile on keegi olemas
“Tühja pesa ees” – sügisel on pesad tühjaks jäetud, maha jätmine
“Sügisene kodu” – kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja kõige parem
“Üks suvepäev” – igapäevane aiapilt, kirjutab teemadel , mis luulesse ei sobi, labane
3. isamaaluule
Äärmiselt kriitiline ja realistlik . Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga – ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu kogu aeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annab ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna- ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjutatud.
"Isamaale" – sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid , ei ole tulevikulootust
“Must lagi on meie toal ” – kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega - lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu
“Rukkivihud rehe all” –loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem
“Kui tume veel kauaks ka sinu maa”
“Ma lillesideme võtaks” – ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega
“Sinuga ja sinuta ” – otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale, “Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!”
“Eile nägin ma Eestimaad ” – kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib, mida kõike ta Eestimaal nägi, rõõmus, kuid ka halbadest asjadest
“Ta lendab mesipuu poole” – ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistes ihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistatud
Kes meeldida tahab-
Kes meeldida tahab peab roomama.
“Jah” ütledes “ei” mõtlema.
Mis teine tahab peab tegema.
Peab ahelaid kandma – ja tänama.
Peab kandma lõpmata palju veel.
Peab tundma kuidas tal murdub meel.
Peab kummardama kulla eel.
Peab nuttes naeratama veel.
Ja kes ei taha ei meelita ta.
Ei taha, ei taha, ei tahagi ta.
Vaid külmalt elugi pakub ka.
Tal enesel katsutaks meeldida.
Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata.
Ta tõearmastus puutmata.
Üks peab nüüd kahest sündima.
Ta peab tõusma ehk langema .
4. armastusluule
Väikseim osa L loomingust. Tundehellad, igatsuslikud. Suuresti suunatud Liisa Goldingule, aga ka emale. Toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, esitlevad armastatut päikese- ja kullasäras. Väga kujundlikud , eriti palju esineb kordusi.

“Sa tulid” – võrdleb armastatut ja tema naeratust päikesega, helgus, valgus

“Üks suu” – emast, vanaduse ilust

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisa05 Õppematerjali autor

11. klassi kirjanduse eksami konspekt Juhan Liivi elust ja loomingust

Juhan Liiv looming elu

Sarnased õppematerjalid

doc

Juhan Liivi looming

hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ... Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta. Usub, et Eestist saab riik ,,Kas näitad"- ... ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda

Kirjandus

docx

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS

5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning

Eesti kirjandus

pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

,,Külmale maale". Veendus, et inimene ei ole oma elu kujundaja vaid olude ja süsteemi produkst või ohver- tema saatuse määrab keskkond. Ajaloogiline triloogia ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohver Maltsvet". Peategelaseks on üks paar kummastki leerist. ,,Mäeküla piimamees". Näidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd" · E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" (analüüs, millised tegelased, omavahelised suhted, süzee) · J. Liiv isikudraagika kajastus luules (pealkirju, kuidas väljendus luules, metafoorid, milline on) 1864-1913. jutustus ,,Vari". Isiklik lugu, kus peategelase Villu soov ,,Kuidas seda metsa ees ei oleks!" ja unelemine Peipsi kohinat kuuldes on Liivi tunnistuse järgi üsna otseselt ta enda nooruse mälestus ja unistus. Tegevus leiab aset teoorjuse ajal. Luuletused: ,,Nõmm". Tähtis koht isamaaluulel, mis on tihedalt seotud autori isikliku saatuse teemaga. Isamaa ja luuletaja

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami küsimused

NOOR EESTI(19051915). NE tekkimise aluseks saab ühe üliõpilasseltskonna väljaantav album ,,Kiired" Rühmituse ideeliseks juhiks on Gustav Suits: 1)rohkem euroopalist kultuuri; 2)olgem eestlase, kuid saagem ka eurooplasteks. NE eesmärgiks 1)viia Eesti kirjandus Euroopa tasandile; 2)tutvustada, tõlkida kaasaegset Euroopa kirjandust; 3)anda võimalus noortele Eesti autoritele oma teoste avaldamiseks; 4)tuua vanad, unarusse jäänud, kuid kvaliteetsed autorid uuesti lugejani N: Liiv, Peterson. Nimetuse taga on kolm nähtust: rühmitus(1905-1915); ajakiri ja kirjastus(jätkavad). Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid. Albumid on kunstiliselt kujunduselt väga kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea

Kirjandus

Rohkem sarnaseid