Brasiilia kokkuvõte (0)

Üldiselt
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas.
Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks .
Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia )
Valitsemine
Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik. Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia )
Maavarad
Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit , fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu.
( https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html )
Pealinn
Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele , elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Linna on kirjeldatud kui julge arhidektuuri poolest ning linn on võetus ka UNESCO pärandi kaitse alla.Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur .
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Bras%C3%ADlia )
Ajalugu
Brasiilia avastasti aastal 1500  Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega, sisse toodi ka orje. Brasiiliasse on aastasadade jooksul sisse rännanud väga erinevaid rahvaid nagu Jaapanlasi, Sakslasi ja Hollandlasi, kes kõik on andnud oma panuse Brasiilia ühskonna mitmekesisemaks muutmisel.
1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, mida juhtis Bragança dünastia. 1889. aastast on Brasiilia vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia ; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.ht m)
S[ mboolika
Riigi h[mniks on Francisco Manoel da Silva ja  Joaquim Osório Duque Estrada poolt kirjutatud laul nimega " Hino Nacional do Brasil ".
Riigilipp on kollase tausta , rohelise rombi ja sinise taevakeraga selle keskel. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889.Taevakeral olevad valged t’hed t’ histavad [htlasi ka igat osariiki. Ning lint kirjaga "Ordem e progresso" t’hendab ’’Korda ja progressi’’. Ka igal osariigil on oma ametlik lipp .
Riigivapi keskel on sinine ring Lõunaristi kujutise ning seda ümbritseva 27 tähega, mis sümboliseerivad Brasiilia osariike ja liiduringkonda. Sinise ringi taustal on rohe-kollane viisnurk. Kesksest embleemist vasakul on kohvi- ja paremal tubakaoks. Vapi alumises osas on sinisel lindil kirjas Brasiilia ametlik nimi ja vabariigi loomise kuupäev.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Brasiilia_s%C3%BCmboolika )
Religioon
Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku, mille portugallased kaasa tõid, ja igal külal ning linnal on oma kaitsepühak. Aga miljonid inimesed kasutavad ka oma õigust usuvabadusele ning riigis esineb väga palju erinevaid religioone.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m)
Karneval
Neli päeva ja neli ööd enne suurt paastu ( veebruaris või märtsis) toimub Brasiilias karneval. Rio de Janeirosse koguneb rahvast kogu maailmast, et osaleda tänavapidustustel, ballidel ja kostüümivõistlustel. Nii ööl kui päeval on tänavad täis muusikarütmis tantsivaid kostümeeritud inimesi. Karnevali kulminatsioon on kirev rongkäik. Karneval on ka tähtis turismiobjekt, mis toob igal aastal sisse miljoneid .
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m)
Majandus
Eksport
Peamisteks kaupadeks on:
Kohv
Kakao
Kohvi
Soja
Puuviljamahlad
Rauamaak
Jalatsid
Lennukiosad
Suhkur
Loomaliha
( http://www.slideshare.net/jaetma/brasiilia
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m)
Import
Peamisteks kaupadeks on:
  Nafta
      Seadmed
      Keemiasaadused
      Toiduained
      Süsi
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m)
Brasiilia SKT 2009. aastal oli 1128.5 miljardit eurot, mis on tugevalt [le maailma keskmise.
( http://www.koda.ee/uudised/teataja-artiklid/euroopa-uudised-monda-riigihangetest-euroopas-ehk-mis-mureks-el-riigihanketurul/ )
Esimene sektor
P] llumajandus
Riigis on v’ga soodsad eeldused p]llu harimiseks . Ligi 10% kogu p]llumajanduslikult kasutatavast maast kasutataskse taimekultuuride kasvatamiseks. P]llumajandus toimub peamiselt riigi l]una ja ida osas, sest p]hja pool laiub Amazonase vihmamets . Mullad on Brasiilias viljakad , peamiselt esinevad seal punamullad . [leharimist Brasiilias ei esine.
Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega.
Brasiilia p]llumajanduses on p]hir]hk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad . Brasiilia on ka [ks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas.
( http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html )
Kalandus
Peamiselt p[[tavad liigid:
Krevett
Homaar
Tuunikala
M]]kkala
( http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008 )
Peamiselt toimub p[[k Atlandi l]una rannikul. Alles on ka p[[djaid, kes tegelevad kalndusega traditsioonilisel moel, kuid enamsu kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel p[[dmas k’ies, kuigi ka sisevetest p[[takse m’rkimisv’’rne kogus kala.
Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala tootmiseks vajalikku on v’he. 2000. aastal oli Brasiiliast eksporditud kala kogumaksumus umbes $ $239.1 miljonit.
( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html )
Metsandus
Peamised puidu ekspordi sihtkohad :
USA
Euroopa
Hiina
Amazonase vihmametsad
Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest. Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias, kus toimub massiline lageraie põllumajanduseks kõlbuliku maa pindala suurendamiseks. T’nu suurele hulgale v’ljaveetavale puidule tekib vihmamatsades erosioon ning maha j’’b peaaegu viljatu maa. T’nu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga [ha enam ohus.
Ebaseaduslikult puhtaks tehtud maalappe kasutatakse peamiselt loomaliha tootmiseks, loomas;;da ja rohumaana. Kuigi Brasiilias t;; stus ]itseb, siis rahvale see eriti kasu pole toonud , vaid hoopis rahva olusid halvemaks muutnud.
Amazonase džungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejäel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda . Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus .
Amazonase vihmametsa h’vimist peetakse ka k]ige hullemaks keskkonna probleemiks nii Brasiilias kui kogu maailmas. Koos vihmametsaga h’ viks meie hapnik, loendamatud loomaliigid ning v]ib ; elda et pea kogu Maa.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m , http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3756/Amazonase-vihmamets )
Keskkonna probleemid
Suurimaks keskkonna probleemiks Brasiilias on kahtlemata Amozonase vihmametsade pidev h’vitamine. Amazonase vihmametsad on koduks v’ga suurele hulgale loomadele, kes pidev
7