Tammsaare I periood (0)

11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „ Kõrboja peremehe“ analüüs
Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu ( Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp ). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis ( tänases mõistes algkool ), edasi Väike-Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tuberkuloos , mille tõttu need ka lõpetas. Edasi sõitis kirjanik oma venna juurde Koitjärvele , mis on prototüübiks „Kõrboja peremehele“, et tervist kosutada. Arstid saatsid Tammsaare aga Musta mere äärde eestlaste külasse Krasnaja Poljanasse. Sealt tagasi tulles tehakse mehele raske maooperatsioon. Tänu selle edukusele kolib mees 1918.aastal taas Tallinna ja 2 aastat hiljem abiellub Käthe Veltmanniga. Nendevaheline suhe on „Tõde ja õiguse“ neljanda osa Indreku ja Karini prototüübiks. Nii nagu teoseski, ajas suhte karidele naisepoolne mittemõistmine. Olenemata tema viletsast isiklikust elust, oli ta väga viljakas kirjamees . Nimelt on Tammsaare ainus kirjanik Eestis, kellele on püstitatud eluajal ausammas. Irooniline on aga see, et mees ise ei soovinud tähelepanu. Ka oma matustele ei soovinud Tammsaare lilli ega pägi, vaid et raha annetataks Noorte Kirjanike Seltsile. Mees suri 1.märtsil 1940.a. oma kirjutuslaua taga tööd tehes.
I periood
Tammsaare pidas seda oma parimaks perioodiks . Esimesed katsetused ajakirjanduses olid „Ärakadunud poeg“ ja „Kilgivere Kustas“. Esimene jutustus 1901 „Mäetaguse vanad“. Tuleb sisse lüüriline inimkujutus, surmateema.
1903. lasteraamat „Tähtis päev“. „Vanad ja noored“- põlvkondade vaheline kooselu, sünd ja surm korraga ( tihedas kompositsioonis). 2 põlvkonda koos, vana taluperemees ei taha anda noorele ja oma miniale talu üle. Lõpuks osaliselt talu noortele. Loomad jagatakse ka ära. Teos lõppeb sellega, et minial sünnib laps ja teises talu hoones sureb samaaegselt vana taluperemees.
„Ajalehekandja nr 17“- 1904 - vana naine saab ajalehepataka ja peab need viima otse korterite ukse taha, aga ta ei jaksa nii kiiresti, kui soovitakse. Ühel hetkel nr 17 puudub ja ta asendatakse.
1907 „ Uurimisel “ (palju filosoofilisi arutlusi) ja „ Rahaauk “- revolutsioonisündmuste kajastused . Seni polnud keegi julgenud seda teemat käsitleda. Üliõpilasnovellid: (3) eelmise sajandi kümnendid. „Noored hinged“, „Pikad sammud“, „Üle piiri“.
„Poiss ja liblik“- 1915, sisaldab kunstmuinasjutte ja eepika lühivorme, mõte tuleb leida ise.
Kunstmuinasjutud: „Kaaren ja pojad“- Kaaren viib üle jõe oma kolme poega , tahab teada, mida lapsed ema heaks teeksid, kaks esimest kukutab vette, sest pole nende vastustega rahul. Kolmas aga lubab hoolitseda oma poegade eest ja ema viib ta üle. „Armastus“- prints kosib printsessi, printsess keeldub, sest prints pole kunagi õieti armastusest rääkinud. Seda aga sellepärast, et prints ei teagi mis see on ning läheb armastust otsima . Seda jutustavad talle 4 aastaaega.
„Kuningas ja ööbik “- kuningas tahab, et ööbik talle laulaks, paneb puuri kinni aga siis enam ööbik ei laula.(VABADUS)
Novell „Varjundid“- 1917- üks puhtamaid impressionistlikke teoseid. Päevikuvormis armastuslugu . Poiss tuberkuloosi haige ja ka tema armastatu kannatab selle all. Poole pealt mõista juba, et teos lõppeb traagiliselt. Tammsaare oma loo pealt kirjutanud. Palju helisid ja värve. Peategelane mängis viiulit.
Novell „ Kärbes “- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“.
Romaan „Kõrboja peremees “- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi . Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed . Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu.
„Kõrboja peremees“
Tegevusaeg , koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni. Tegevus toimub külas, kahes metsatalus: Katkul ja Kõrbojal.
Lühikokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Teda ootavad koju perekond ning Eevi ja tema poeg. Kaua ei leia tormakas külapoiss oma kutsumust. Tegutseb läbimõtlematult, libastub seiklustesse. Olles lapsepõlves kaotanud ühest silmast nägemise, jääb ta kivisid õhates ka teisest silmast pool pimedaks. Anna kutsub teda Kõrbojale peremeheks, kuid Villu arvab , et ta ei ole vääriline sellele kohale. Teose lõpus laseb Villu ennast maha ning Eevi koos Villu pojaga läheb Kõrboja Anna juurde elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama.
(Tegevusliinid: 1) Villu ja Eevi, 2) Villu ja Anna) Teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale.
Põhiideestik: Mitte põgeneda probleemide eest, sest igale asjale on lahendus. Tihti tuleb elus ette olukordi , mis pole meeldivad, kuid tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas asjad lahendada. Paljudel juhtudel ei saa ainult oma tunnetest lähtuda, on kohustusi mida ei saa vältida aga millele võib leiduda erinevaid võimalusi, kuidas probleeme lahendada. Villu poleks pidanud sooritama enesetappu , vaid oleks võinud kohe mõelda, et võimalus on kasvatada Eevi pojast uus ja sobilik peremees Kõrbojale.
Keeleline analüüs: „Kõrboja peremehes“ on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk . Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku.
Tegelaste iseloomustus: Villu oli vaikne ja mitte eriti seltsiv – hoidis rohkem omaette . Samas oli Villu ka riiakas – läks külameestega tülli tühiste asjade pärast. Mehed teadsid ta kergesti süttivat iseloomu ja alustasid vahel meelega tüli. Villu oli väga töökas ja ambitsioonikas, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada. Oli väga alkoholilembeline, pidudel läks pidevalt ülekäte joomine. Loodushuviline- jälgede ajamine oli tema jaoks suur lõbu, oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets-või koduloom, elav olend või surnud. Enese suhtes oli väga kriitiline ja tegi ennast maha.
Anna oli väga mõistatuslik naine. Ei rääkinud kunagi oma tunnetest otse. Naine, kes teab, mida tahab, kuid ei märka, kes või mis selle tahtmise hammasrataste vahele jääb. Tal oli nii suur soov Villut saada Kõrbojale peremeheks, et ei mõelnud, kuidas see lõpuks Villule mõjuda võib. Ta hoolis nii väga Villust, et kui too ennast maha lasi, võttis ta Eevi koos poisiga enda juurde elama, et siis oli vähemalt midagigi Villust temaga.