Elu ja armastus (0)

A.H. Tammsaare
ELU JA ARMASTUS
Referaat
SISUKORD
Sissejuhatus lk 3
Teose autor lk 4
Teose sisu kokkuvõte lk 5
Arvamus lk 6
Kasutatud kirjandus lk 7
Sissejuhatus
„Elu ja armastus“ on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.
Teose autor
Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus . Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha . Tal oli korralik haridus: Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 1892–1894 ning 1896– 1897 . Aastatel 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka „ Teataja “ toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged " jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi.
Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Mäetaguse vanad", "Kaks paari ja üksainus", "Tähtis päev", "Vanad ja noored"). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist "Juudit" ja romaanist "Kõrboja peremees ". Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus". Ühiskonnaelu arvustavad romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan " ja näidend " Kuningal on külm". Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat (Dostovjevski „Kuritöö ja karistus“, W. Scott „Ivanhoe“ jt.). Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902 . a.
Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Kui ta tagasi Eestisse tuli, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. kolis ta Tallinnasse Kadriorgu ja 1919. A abiellus Tammsaare Käthe Veltmaniga. Neile sündisid tütar Riita ja poeg Eerik.
A.H. Tammsaare suri 1. märts 1940 aastal.
1936.a püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Tammsaare-Põhja talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978.a püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret oli kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka.
Tammsaarel on suur roll eesti kirjanduses. Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid .Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega. Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet.
Sisukokkuvõte
Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, kevadel lõpetas oma kodukandis valge kleidiga leeri ning lõpetas sama kleidiga ka keskkooli. Irma kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi (Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et temal oleks roos rinnas. Irma keeldus, kuna siis pidi ta lubama iseenda Eedile rooside eest. Irma ei teinud poisist kunagi välja ega plaaninudki seda, pidas teda joodikuks. Peale kooli lõppu läks ta linna, tädi Anna ja täditütre Lonni juurde elama. Lõpuks sai Irma teenijaks, üksiku härra Rudolfi (hiljem härra Ikka) juurde. Armukogemusteta Irma ei saanud algul aru, et armus Rudolfisse. Ükspäev Rudolf suudles Irmat , sai Irma nii vihaseks, et pakkis asjad ja lahkus , läks tagasi oma tädi juurde. Kuid Rudolf ilmus nende juurde ja palus tädilt Irmat naiseks. Irma langes härra käte vahele ja algas kihlus. Pulmad ei toimunud kirikus, vaid oli ainult registreerimine. Abielu esimestel päevadel ja nädalatel oli armastus, armastus, armastus. Ükspäev tahtis mees, et Irma õpiks edasi, milleks ta algul tegelikult linna tuligi. Irma hakkas Rudolfi soovil õppima nii inglise, saksa ja prantsuse keelt. Inglisekeele tunnis tutvus ta noormehega Liegenheim. Rudolf teadis, et Irma käis temaga kinos ja jalutamas ning ootas, et Irma teda petaks. Aga seda Irma ei teinud. Edasi ostsid Irma ja Rudolf endale talu maale - Soonikule. Kõik oli ilus niikaua kuni Rudolf hakkas linnas ööbima. Üks õhtu sõitis Irma nende korterisse ja leidis Rudolfi koos võõra naisega. Rudolf tunnistas üles , et on mitu korda Irmat petnud, nii abielu kui ka kihluse ajal. Kuid Irma armastas teda edasi kuni ükskord Rudolf pidi ära olema maksimum 2 päeva, viiendal päeval läks Irma korterisse vaatama. Korter oli tühi. Sealt leidis ta kirja Rudolfilt. Kirjas oli vabandused ja, et jätab Irma maha. Rudolf oli armukese pool, seal Irma ja Rudolf saidki viimast korda kokku ja ka suudlus oli viimast korda seal. Peale seda proovib Irma end tappa kuid ei õnnestu, sattus ainult paariks päevaks haiglasse. Lonnil ja Eedil oli tekkinud selle poole aastaga suhe. Kuid kui Eedi kuulis juhtunust, jooksis ta kohe Irma juurde. Tädi juures, Irmaga kahekesi olles, lubas Eedi Rudolfi tappa. Ta jooksis Rudolfi armukese korterisse ja tulistas Rudolfit . Rudolf kirjutas veel viimaste jõududega kaks kirja: ühe Irmale, et ta armastab teda ning teise politseile, et keegi ei ole tema surmas süüdi. Jäi mulje, et tegu oli enesetapuga ning Eedi ei jäänud süüdi. Aga Eedi tahtis kõigile karjuda, et tema tappis närukaela, kuid Irma palus et ta ei teeks seda rooside nimel, mis Irma lõpetamise päeval maast üles võttis. Eedi ainult nuttis.
Arvamus
Mulle väga meeldis see raamat, et kohe unustasin end seda raamatut lugema. Ma arvan, et seda raamatut lugedes meenub paljudele oma esimese armastuse või lahkumineku mälestused.
See raamat rääkis ehtsast elust ja inimestest - mees nagu Rudolf ja naine nagu Irma.
Ma olin vist algul, nagu Irmagi, sinisilmne ja uskusin Rudolfi juttu, ta täitsa meeldis mulle. Kuid pärast sain aru kui valelik ja tunnetega mängiv mees ta oli. Kuid Irma ei meeldinud mulle algusest peale - oma lõputunnistusega arvas end teistest üleolevat, ja kui juba Rudolfiga abielus oli, siis ta oli selline maniakaalne - armastusega lämmataja. Paljud mehed läheksid sellise kõrvalt ära.
Raamatust sai ka seda välja lugeda kuidas valedele rajatud suhetest ei saa kunagi asja. Nii olen ma ka enda ümbert näinud. Kui ikka algas valega, siis ei tasu loota , et ei tule enam ühtegi valet.


Kasutatud materjal
A.H. Tammsaare „Elu ja armastus“
http://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-elu-ja-armastus
www.google.ee
http://etv2.err.ee/videod/ed8dd550-3485-4373-98e9-e11226dcbd6c
7