Elu ja armastus Eestlane on alati elanud sissepoole, keskendunud rohkem tegudele, kui ehitanud õhulosse. Nüüdsel ajal aga avaldavad internetiportaalides üksteisele armastust 12- aastased lapsed ning lähemalt uurides selgub, et see pole neil kaugeltki esimene "armastus"! Väljendit "ma armastan sind" öeldakse juba paarinädalase või isegi paaripäevase tutvuse järel. Mis siis on see armastus, mille poole püüeldakse ning mida nii väga otsitakse? Minu emakeele õpetaja ütles kord, et liigne lähedus tapab armastuse. Need sõnad jäid mul peas kumisema ning terve päev mõtlesin selle lause üle. Üks minu endagi suhe oli lõppenud selle vea tõttu, kuid põhjusest sain aru alles liiga hilja. Suhtes on tähtis eemalolek, sest paraku mõlemapoolsed suured tunded lämmatavad teineteist, kui ei ole mingisugust vabadust.
Irmale see ei meeldinud, ta tahtis lõhnata nagu varem- nagu ritsikas. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Proua Brett - õpetaja rääkis Irmaga aga palju armastusest, rikutusest. Lõpuks oli Brett kindel , et Irma mees ei ole üle 35-e nagu Irma seda teadis olevat. Irma käis ühes hr. Liegenheimeiga kinos. Mees ajas Irmat rikkuma, ta tahtis, et Irma oleks rikutud, ei oleks nii neitsilik, nagu ta seda oli. Mehe armastus oli kadunud, ta pettis oma naist, nende õdedega, kellega Irmat oli hoiatatud, Irma aga oli armastusest niivõrd joobunud, et ei täheldanud seda pisiasja ta lausa leppis sellega. Varsti täheldas Irma, et ta tundis oma kodukohas naist, kelle silmad kustusid poole aastaga, siis ta ei teadnud, mis see on, kuid nüüd täheldas, et see olla armastus. Kuid nüüd nagu ilm vaheldus, tulid jälle head ajad, nii head ajad, mida Irma ei osanud ette kujutadagi. Irmale meenusid kevaded
Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga. Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur tahtmine peale ja nad proovisid uut elu nende armastusse sisse puhuda. Varsti läks aga Rudolf uuesti linna. Viie päeva pärast läks Irma talle järgi, kuid ta ei leidnud teda vaid leidis kirja, milles oli kirjas, et Rudolf tahab lahutust ja pärandab korteri Irmale ja on nõus ka Sooniku talu talle andma. Irmal õnnestus veel kuidagi Rudolfiga kokku saada, kuid Rudolf oma meelt ei muutnud. (lk. 330)
Just see raskesti haritav maa, meeletu töörabamine näiliselt mitte millegi nimel. Lemmiktegelaseks pean ma enda jaoks kindlasti Oru Pearut, ilma temata oleks see raamat olnud palju igavam ja liialt masendav-filosoofiline. Ma usun, et see teos oleks vajalik lugemine igale õigele eestlasele. Teine osa räägib ju tegelikult Treffneri Gümnaasiumist, seega juba see seob mind selle raamatuga tihedalt. Lisaks muidugi on selles osas just taoline armastus, mis ma isegi, olles samaealine kui peategelane Indrek, läbi olen värskelt elanud. Ma tunnen, et selles osas ma mõistan Indrekut kõige paremini, esimeses ja viimastes osades ei tunne ma seda peaaegu üldse. Kolmas osa oli minu jaoks üldjoontes mõistetamatu ja raske lugeda, ent neljandat osa lugedes olin endaga rahul, et suutsin selle kolmanda osa ära kannatada, muidu ei oleks ma saanud aru Mari surma asjaoludest ega sellest, miks Indrek maailma asjadele nõnda vaatas, nagu ta seda tegi.
"Üle piiri" (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid · "Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik · "Kärbes" - irooniline sümbolnovell · "Poiss ja liblik" Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934
ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbi löögikst. Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe, Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. ,,Sinises toalettis loom"- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus üle ja nad lahkusid rühmitusest. Gailit kasutas ulmet ja katastroofe proosas. Siuru tähtsus: Viisid armastus-ja loodusluue uuele tasemele Luule peamine eesmärk oli eemalduda tegelikkusest. Esile tõusis murdeluule III RÜHMITUS TARAPITA (TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922) Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond
armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. "Minge selle juurde, keda te armastate... See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata." Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela,
augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"
Kõik kommentaarid