Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel. Referaat (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava
SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL
referaat
Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika
Tartu 2014
Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel
Arvutitöö ergonoomika
Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus . Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti taga veedetud ajale lisanduvad töö ajal oldud aeg, kui inimene töötab arvutis. Üliõpilaste aja arvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008).
Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool ), töövahendeid (arvuti, monitor , klaviatuur , hiir ), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus , temperatuur jne) ( Kristjuhan , 2000).
Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi . Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist. Põrand peaks olema niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga . Juhtmed ja torustik paigaldatud nii, et oleks võimalikult vähendatud väljaulatuvad osad ning raskestipuhastatavad kohad (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele…, 2001).
Arvutiklassis peaks saama piisavalt liikuda . Liikumine ruumis peaks olema tagatud arvestades mugavust ja takistusi. Mööbli paigutamisel tuleb arvestada akende ja uste liikumisruumiga, koristustöödega (Reimers, 2001).
Õpilastel on istumine põhiline päevane asend. Istudes koormab inimene oma selgroogu umbes 50% võrra rohkem kui seistes. Istumise asend, kus keha on fikseeritud ühte asendisse, põhjustab kaela-, õla- ja seljavalusid. Keha toetub istudes vaagnale. Keha raskusjõud on kõige väiksem, kui toetuda istudes võrdselt mõlemale tuharale ja hoida alaselg kergelt nõgus vastavalt nimmeosa füsioloogilisele kõverusele. Jalgade pingevaba asend on täisnurga all painutatud, õlgade laiuselt harkselt, tallad toetuvad maha. Selline asend on kehale kõige loomulikum ja kergem taluda (Saarna, 2006).
Heal toolil peaks seljatugi toetama inimese selga ka ettenõjatudes. Selg peaks olema 100-120 kraadise nurga all, mitte päris sirgelt , et vähendada survet selgroolülidele. Keha raskus peaks olema üle kantud tooli seljatoele. Käetoed on vajalikud, kui klaviatuur asub eraldi sahtlis. Eriti on käetoed abiks pimekirja valdajaile. Kui klaviatuur asub laual, toetub ka käsi lauale. Sellisel juhul on abiks spetsiaalne kumera sisselõikega laud, kuhu on mugav käsi toetada ( Raadik , 2006).
Oluline istme juures on ka selle kattematerjal. See peaks olema õhku läbilaskev ning mitte elektriseeruv (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele…, 2001).
Tooli peaks ümber vahetama juhul, kui tooli liikuvad osad ei funktsioneeri enam korralikult, on katki või kui seljatugi on ära vajunud. Tool peaks olema komplektis lauaga – need peavad kokku sobima (Raadik, 2006).
Laud peaks olema ühekohaline, kuid piisavalt suur mahutamaks ära kuvari, klaviatuuri ja hiire. Töövahendid peaksid olema sobivalt paigutatud, piisavalt peaks olema käele lauale toetuda. Töölaud peaks olema heletooniline ja matt (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele…, 2001).
Kõik aspektid töökohal avaldavad tervisele mõju suuremal või vähemal määral – ka see, kuhu on paigutatud igapäevased töövahendid alustades monitorist ja lõpetades klammerdajaga (Sihver, 2009). Töötasapinna tegevuspiirkonnad jaotatakse kolme gruppi (Reimers, 2001):

• Esmane ala paikneb töötaja ees keskel. See on ca 20 cm suurune tsoon, kus paiknevad töötajale kõige lähemal olevad esemed (hiir, klaviatuur). Samuti kuuluvad sellesse alasse asjad, mille kasutamisel on vaja jõudu ( auguraud , klammerdaja). Esmased tsoonid väsivad käed kõige vähem.
  
• Teiseks alaks loetakse tsooni, kus töötaja käed viibivad perioodiliselt. Töötajast otse ette ulatub see ala ca 40 cm ja külgede suunas ca 70 cm.
  
• Kolmas tsoon töölaual peaks olemas see ala, kus käed viibivad harva. Sinna paigutatakse asjad, mida harvemini kasutatakse. Töötajast otse ette ulatub selle ala tsoon ca 60 cm ning külgedele ca 90 cm.
  

Töötasapinna tegevuspiirkondadest on oluline ka laua kuju. Tavalist ristkujukujulist ning L-kujulist lauda ei peeta ergonoomiliseks, eelistada tuleks U-kujulist lauda töötamiseks.
U- kujulise laua töötsoon on kasutusel maksimaalselt siis, kui kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Sel juhul on 92% töötsoonist kasulik. Sellise laua puhul asuvad kuvar, klaviatuur ja töötaja ühel sirgel – õpilase lihased on võrdselt koormatud (Mumm, 2007).
Klaviatuuri kasutamisel tuleb kasuks pimekirja oskus, sest annab eelise andmeid sisestada kümne sõrmega ilma klahve vaatamata ( Tuisk , 2008). Klahvide pidev vaatamine klaviatuuril, samuti tähtede otsimine toob kaasa kaela ettepoole kaldumisega seotud kaelavalu (Sihver, 2009). Töölaual võiks olla klaviatuurisahtel. See annab eelise pimekirja oskajatele klaviatuuri õigesti kasutamiseks. Samuti aitab tagada parema vaatevälja, sest eeldab õpilase istumist ekraanist piisava vahemaaga (Luht, 2008). Klaviatuurisahtli laiuseks soovitakse 70-120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008). Hiir peab klaviatuuriga paiknema ühel tasapinnal , vältides käe liigseid sirutusi ja painutusi (Reimers, 2001).
Kuna arvutiga töötades võetakse suurim osa infost vastu silmade abil, peaks silmade tervisele arvutiergonoomikas kõige enam tähelepanu pöörama. Sobivalt paigutatud ekraan aitab ära hoida lihaspingete tekkimise pea-, kaela- ja silmalihastes (Reimers, 2001).
Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60-70 cm (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele…, 2001). Vaatenurk peab olema 15-30 kraadi (Sieger, 2006). Arvuti peaks olema toas paigutatud selliselt , et valgusallikad ei peegeldaks otseselt või kaudselt arvutiekraanilt (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele…, 2001).
Sülearvutid ei ole loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Sülearvuti mõjutab selle kasutajat lähtuvalt mitmest aspektist (Sihver, 2009):

• klahvid on väiksemad, paiknevad üksteisele lähemal – kokkusurutud sõrmedega kirjutamine, trükkimisel tekib rohkem vigu, mis toob kaasa staatilise pinge lihastes;
  
• väikesed osutusseadised – kasutamine nõuab oskust ning juhtiva sõrme vastupidavust ja jõudu, võib ilmneda kestev staatiline kehahoid, mis viitab käte ja sõrmede lihasväsimusele;
  
• ekraaniga ühendatud klaviatuuril töötamisel tekivad raskused saavutamaks ühtaegu sobivat asendit klaviatuuril tippimiseks ning ekraani jälgimiseks. Allapoole vaatamisest võivad tekkida kaela lihasvaevused, õlad on kokkusurutud asendis.
  
• sülearvutitel on väike ekraan, mille reolutsioon piiratud. Kokkusurutud ekraanil tähemärgid ja kujutused väiksemad, mis pikas perspektiivis tekitab silmades pinget ning silmahaigusi. Väiksema kirjasuuruse lähemalt lugemine nõuab ebamugavat sundasendit;
  
• sülearvuti kaasaskandmine tekitab lihaspingeid kaelas.
  

Kui sülearvutiga töötamise aeg on pikem kui 2 tundi, tuleks järgida järgnevaid soovitusi (Laptop Ergonomics):

kohanda sülearvuti asend abivahendite abil nii, et saaks vaadata ekraani ilma kaela pingutamata või lisada sülearvutile eraldi asetsev monitor;

ühendada sülearvutile eraldi klaviatuur ja hiir, et vältida käte vale asendit;

pöörata tähelepanu õigele istumisasendile (vt joonis 1).
Kui tekib vajadus töötada kohas, kus pole korralikku töölauda ja –tooli, tuleb kehaasendit tihti vahetada, teha sagedamini ja pikemaid pause.
Joonis 1. Korrektne istumise asend arvutiga töötamisel.
Allikas: http://www.accessbackcare.co m
Kasutatud allikad:
Grossmann, T. (2009). Arvuti ja õpilase tervis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool
Eesti mehe statistiline portree. (2012). Külastatud aadressil http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/
Luik, P. (2008). Õpilaste teadmised ja huvitatus arvuti riistvarast. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool
Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2001). Riigi Teataja. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/27096
The importance of good posture . (2013). Külastatud aadressil http://accessbackcare.com.au/category/ergonomics