Maailm 20.saj alguses (1)

1)Euroopa 20.saj alguses
Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900-1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu.
Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx -klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon .
Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid .
Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis , Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst . Moest kadus ülima piirini viidud kombekus. Kaotati korsetid . Moes olid karusnahk, pärlitega peapaelad. Spordi tähtsuse tõus ja ka esimesed olümpiamängud.
2)Rahvusvahelised suhted
1879 . sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja Austria-ungari. 1882 ühines nendega Itaalia. Tekkis Kolmikliit .
1893. ühinesid Venemaa ja Prantsusmaa, 1904 . ühines nendega ka Inglismaa ja tuli Antant. 1907. jagasid Inglismaa ja Venemaa oma mõjusfäärid Aasias.
Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi just see protsess eeldused I MS puhkemiseks!! Oma osa andus ka sõjatehnika areng ja raudteede tekkimine, millega sai mehi kiiresti rindele saata.
Kolmikliit-kandvaks jõuks oli Saksamaa. Eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril . Austria-ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil . Itaalial oli kavatsus eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa.
Antant- Võtmeriigiks Prantsusmaa. Tahtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tagasi saada Elsass -Lotringit. Venemaa tahtis vallutada Konstantinoopolid ja Dardanelle.
Usa tulek- Esimeseks märgiks oli USA- Hispaania sõda, kus Hipsaania pidi loovutama Puerto Rico , Filipiinid ja Guami . USA asus Lad-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, mis tähendas et seased riigipöörded ei tohtinud lõpetada lepinguid mis olid sõlmitud USA valitsuse või kodanikega. Panama sõlmis USAga lepingu millega USA sai Panama kanali tsooni endale. Euroopas oli USA partneriks Inglismaa.
Rahvusvahelised kriisid - Sajandi algul toimus Serbias sõjaline riigipööre, milles hukkus kuningapere . Serbia ja Venemaa konflikt süvenes. 1908.a liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina. 1913. ründasid Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaariat.
3)I Maailmasõja põhjused ja algus.
Põhjused- Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Sõda oodati ja ei tajutud selle negatiivset mõju
Puudusid rahvusvahelised institutsioonid mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt.
Algus- 1914. korraldati atentaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Naine, mees ja poeg surid. See vallandas I Ms.
Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.
Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja.
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni.
Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks.
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale.
Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti.
4)Sõdivate poolte plaanid.
Saksamaa- Saksamaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu, selle vallutamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga .
Prantsusmaa-eesmärk oli vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastoofi. Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. See nägi ette Elsass ja Lotringi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani eesmärgiks oli hoogne pealetung.
Inglismaa-Valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Saadeti 70 000 meest. Iseseisev sõjaplaan puudus.
Venemaa-Suur armee , aga vilets varustus . Sõjaplaan võimaldas valida kahe suuna, Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa soovil ründas Ida-Preisimaad.
Austria-Ungari-tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem osa Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega.
5)Eluolu suure sõja ajal
Muutused majanduses-tekkis üldine töökohustus, riik hakkas majanduselu reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, kiiresti kasvav maksukoormus , sõjast kahjustatud aladel hävitati linnad, külad
Muutused ühiskonnaelus
Suurenesid sotsiaalsed pinged, vähenes religiooni mõju, deserteerumine rindelt, hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, armeedes moodustati rahvuslikke üksusi, kasutati naiste ja laste tööjõudu, suurenes naiste iseseisvus , traditsiooniline peremudel sattus kriisi.
Muutused igapäevaelus
Toidupuudus , epideemiad, normid seebile ja küttele, keemiatööstus tootis ersatskaupu.
6) Tehnilised uuendused sõja ajal
Mereväes toimus allveelaevastiku areng
Väga kiiresti arenes lennuvägi. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, muudeti kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks.
Täiesti uue relvana võeti kasutusele tankid .
Arenes keemiatööstus.
7)Venemaa 1917.aasta revolutsioonid
Kriisi küpsemine
Rahutused sõjaväes olid suured. Venemaa oli kaotanud 6 miljonit sõdurit. Vilets varustus ja suured kaotused mõjusid laastavalt.
Majanduslik kahju seisnes tööjõu ja toorainepuuduses, kriis oli metalli ja tantsporditööstuses. Suuremates linnades olid näljamassid. Monarhia autoriteet kahanes. Isevalitsuse vastu astus haritlasi ja kodanlasi. Plaaniti teha paleepööret ja Venemaal sisse seada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia.
Veebruarirevolutsioon
Peterburi vilets varustamine toiduga viis rahva mässuni.
27.veebruar 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.
Sõjavägi läks üle ülestõusnute poole.
3.märtsil 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobs troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
Kehtestati kaksikvõim
Oktoobrirevolutsioon
25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Peterburi oma kontrolli alla.
Vormistati II nõukogude kongress enamlaste võimu ülemineku, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin .
Võeti vastu rahu- ja maadekreet , rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.
8)Pariisi rahukonverents
Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920.
Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki.
Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan.
Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele.
9) Versailles ’ rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis.
10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms.
Rahulepingu säteted:
Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest .
Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir(100 000 sõdurit ja 4000 ohvitseri). Keelustati kindralstaap. Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu.
Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale.
Saksamaalt võeti ära kõik asumaad .
Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista.
10)Rahvasteliit
Rajati 1919 aastal.Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon. Eesmärgiks oli mitte lasta riikidevahelistel tülidel enam sõjaks muutuda. Rahvasteliidust jäi välja üks võimsamaid riike USA, seega muutis see Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma eesmärki.
11) I Maailmasõja tagajärjed
Hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit.
Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike.
Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus.
Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi .
12)Soome ja Baltimaad kuni aastani 1918
Soome-Soome oli Venemaa kõige arenenum osa. Kui Venemaa hakkas Soome autonoomiat lõhestama, üritasid vana- soomlased Venemaad rahustada, kuid noor-soomlased hakkasid organiseerima vastupanu. Soome saadeti kindralkuberner Nikolai Bobrikov, kes tapeti Eugen Schaumani poolt. Noorema põlvkonna seas levis arvamus et Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües.
Balti 20 saj algul-
Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks.
19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja Postimeest.K.Päts avaldas ajakirja Teataja. Eesti jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks.
Uue mõttena sai mõjuvõimu Eestis ja Lätis sotsiaaldemokraatia . Eestlased saavutasid võidu Tallinnas. 1905. aasta Revolutsioon oli Baltikumile hea. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus.
Baltikumi areng-
Avati erakoole. Hea märk oli Vanemuise ja Estonia teatrimajade valmimine. Lätis rajati Läti põllumeeste selts.