kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste
3 2 -1 3 2 3 2 1 1 11 3 - 1 32 2 = -9 + 9 + 9 - + 1 - 3 = 9 + 2 - = = = 10 3 3 3 3 3 PÖÖRDKEHA RUUMALA Pöörelgu funktsiooni y = f ( x ) graafik ümber x telje. Tekib pöördkeha, mille ruumala otsime. Jaotame lõigu [a, b ] n osaks xi ( i = 1,2, , n ) . Jaotuspunktidest paneme läbi x teljega ristuvad tasandid, mis jaotavad pöördkeha n-ks kettataolisteks osaks. Igal osalõigul [ xi -1 , xi ] valime punkti i . Asendame vastava pöördkeha osa silindriga, mille põhja raadius on f (i ) V = r 2 h Sellise silindri ruumala on [ f ( i ) ] xi , xi = xi - xi -1 . 2 Kõigile osalõikudele [ xi -1 , xi ] konstrueeritud silindrite ruumalade summa annab pöördkeha ruumala n
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming...............................................
ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem Tööstusharu, turg Organisatsioon Leibkond, perekond Üksikisik väärtused indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile
dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul. libisemissüsteemi moodustavad libisemissuund ja libisemistasand, kristallvõre ehitus määrab eelissuunad ja tasandid, mida mööda dislokatsioonid liiguvad. 9. Kirjeldage nelja materjalide tugevdamise strateegiat. 1) vähendada tera suurust. terade piirpinnad on libisemisele barjäärideks, väiksem suurus - rohkem barjääre. 2) tahked lahused - lisandaatomid moonutavad võret ja tekitavad pingeid, pinged tekitavad barjääri dislokatsioonide liikumisele. väikesed lisandid kontsentreeruvad
4.2. Informatsiooni jagunemine ja allikad...................................................................8 4.3. Turundusuuringute jagunemine........................................................................... 9 4.4. Uuringu läbiviimise etapid................................................................................... 9 5. TOODE.................................................................................................................... 10 5.1. Toote mõiste ja tasandid....................................................................................11 5.2. Toote liigitamine................................................................................................11 5.3. Toote arendus....................................................................................................12 5.4. Pakend............................................................................................................... 13 5.5. Kaubamärk ja bränd.........
2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5
vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma. (2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert
mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest
· Kokkulepped kliendiga · Dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus · Pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood) · Korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed · Kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine · Maksmise lihtsus ja rahastamisteenused · Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 33. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. Koha valik Enne kui istutada ühtki viinapuud, seisab ees otsustava tähtsusega tegu - koha valik. Peale niisuguste asjaolude nagu pinnase veeläbilaskvus ja hallade vältimine ei tohi unustada ka
levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses ainult ühes kindlas sihis. Polarisatsioon näitab, et valguslained on ristlained. Polaroid- Polaroid on kristall, mis väänab valguse laine meile vajalikus suunas polarisatsioonitasandi pööramine- valguse intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja analüsaatori) pööramisel. Kui polarisaatori (P) ja analüsaatori (A) polarisatsioonitasandid on paralleelsed, siis valgus pääseb neist läbi. Kui tasandid on risti, siis ei pääse. Ühe täisringi ajal on selliseid olukordi kumbagi 2 ja neile vastavad valguse intensiivsuse I maskimumid ja miinimumid. valguse hajumine-toimub keskkonnas olevate tolmu ja aerosooliosakeste tõttu ning mikroskoopilisel tasandil ka molekulide kaootilisest liikumisest. Hajumise korral on hajunud valguse intensiivsus pöördvõrdeline valguse lainepikkusega. Sinisel valgusel lainepikkus väiksem ja seda rohkem ta hajub. Dispersion- on murdumisnäitaja
Rist- ja pikilainetus Ristlainetus − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. B) Sfääriline ja tasapinnaline laine Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. C) Lainete differentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip Lainete diferentsiaalvõrrand Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem
üldine rahulolu oma org'iga; info hankimine, kanalid. (PRAEGU/SOOVITUD kõigil) Downs ja Hazen'i kom'i rahulolu küsimustik, 8 faktorit: 1. Üldine kom-kliima 2. Suhtlemine juhtidega 3. Oma tööalase olulise info kättesaadavus 4. Kom'i kanalid ja nende kvaliteet 5. Horisontaalne ja mitteametlik info 6. Suhtlemine alluvatega 7. Org'i perspektiivid 8. Individuaalne tagasiside. ORGANISEERIMINE Organisatsiooni uurimise tasandid: 1. Tasand: organisatsiooniteooria, 2. Organisatsiooni- käitumine 3. Juhtimisalased teadmised 4. Spetsiifilised juhtimisvaldkonnad (personali-, info-, kommunikatsioonijuhtimine) Organisatsiooni tunnused: vähemalt 2 liiget, ühine eesmärk, teadlik tegevus, koordineerimine, eristavad tunnused, pidev toimimine. TÜPOLOOGIA: Sektor- avalik/era/mittetulundus, Formaat- formaalne vs mitteformaalne, Suurus- väike/keskmine/suur, Vanus- arengu etapp, Väljund- tootmine vs teenindus.
02 2 4 2 2 0 2 kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB).
Avalikus sektoris ei toimi samuti. Lisaks on ebaefektiivsuse allikaks avalikus sektoris puuduvad hinnad, mis ei paiguta ressursse optimaalselt. Avaliku sektori organisatsioonidele on sageli iseloomulik madal tööproduktiivsus, tööst kõrvale hoidumine, töötegemise teesklemine, onupojapoliitika, korruptsioon jpm. Samuti on suur tõenäosus, et avalikku hüvist toodetakse vähem ja/või kehvema kvaliteediga kui vaja või vales sortimendis. 16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem
x protsessikeskne lähenemisviis x vastastikku kasulikud suhted tarnijatega. Kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev lähenemisviis ergutab organisatsiooni analüüsima kliendi nõudeid, kindlaks määrama protsesse, mille tulemusena toode rahuldab klienti, ning neid protsesse ohjama. Kvaliteedi probleemide lahendamise meetodid Kui ettevõttes on kvaliteedi parendamine hästi motiveeritud ja juhitud, siis peaksid kõik ettevõtte töötajad ning tasandid järjekindlalt rakendama erineva keerukusega kvaliteedi parendamise projekte või tegevusi. Meetod Rakendus Andmete vorm Andmete süstemaatiline kogumine faktidest selge ülevaate saamiseks Vastavusdiagramm Suure arvu üksikobjekte puudutavate ideede, arvamuste või probleemide rühmitamiseks Võrdlus-analüüs Protsessi võrdlemiseks tunnustatud konkurentide omaga, kvaliteedi parendamise
väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; 4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire Ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur 1 (1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. (2) Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku
väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; 4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid: Riiklik keskkonnaseire Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire Ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur 1 (1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. (2) Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku
Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid Pikaajalised (strateegilised)
Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu. Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Kultuuri kolm määratlust: 1) kultuur kui dokumentatsioon.
küsima, kas on eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimine või mingi ühiste kavatsuste protokoll. 2. Mis ei lõpe kollektiivlepingu sõlmimisega. Kui on läbirääkimised, mille eesmärk ei ole kollektiivlepingu sõlmimine, siis sellega kaasneb kohene õigus korraldada streik või töösulg. Meie aines on olulised just need, mis lõpevad kollektiivlepingu sõlmimisega. Kollektiivsete läbirääkimiste tasandid erinevates riikides mingeid piiranguid ei ole. Need tasandid on välja kujunenud praktika käigus. Kui vaadata Ida-Euroopa riike, siis toimuvad läbirääkimised ettevõttetasandil. See kollektiivleping on kõige väiksema mõjuga. Teine tasand on majandusharu tasand (näiteks metallitööstuses 28 tunnine töönädal). Majandussektori tasemel toimuvad läbirääkimised ka Eestis (näiteks meditsiinis ja transpordis). Viimane tasand on riigi tasand
ning see, mille alusel juhid hind. org. toimuvat; · tunnustam. ja staatuse kujunem. krit. selgus; · valiku, edutam., koondam. ja valland. krit. ja protseduuride selgus. Org.kult. Scheini käsitluses. Org. kult. on kogum väärtusi, tõekspid. ja käitumisviise: · mis on omand. suhetes väliskeskkonnaga; · mida peetakse õigeks; · mida antakse edasi juurdetulevatele org. liikmetele. Org. ei saa võimald. endale luksust kohandada in. Kult. tasandid ja nende koostoime: Kultuuritasand Teadvustam. määr Tehiskeskk.: 1. Tehnol. Nähtav, kuid mitte kõigile ühtmoodi mõistetav 2. Kunst 3. Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud: 1. Kliendi määratlus 2. Kvaliteet Teadvustatud 3
osapooled ja teevad koostööd nii õpetaja ja lapsed või lapsed omavahel: a) laste küsitlemine (õpetaja küsimused lastele) b) lastega vestlus (mõttevahetus, arutelu) c) rühmatöö (lapsed täidavad rühmas ühist ülesannet, mis on eelnevalt õpetajaga läbi arutatud) C. iseseisva töö meetod laps täidab iseseisvalt õpetaja poolt selgitatud ülesannet. 11. Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid. · Laste tasand näha on laste kaasamine ja laste huvide arvestamine; üles on kirjutatud laste mõtted ja kommentaarid; kogutud laste ideid, laste kirjavahetust; laste tegevuse visualiseerimine; näidatud kõikide valdkondade ja üldoskuste õppimise tulemusi. · Õpetajate tasand õppimise visualiseerimine; mõistekaardid; nädala kokkuvõtted; teemakohased raamatud; teemakohased pildid; teemakohased vahendid; projekt on
USE muutumine ja hävimine, MITMEKESIS keskkonns reostumine, USE kultuurtaimede VÄHENEMIN kasvatamine väga suurtel E-biodiversiteet aladel, uute liikide tahtlik ja tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, maastike killustumine Bioloogilise mitmekesisuse tasandid: · Liigirikkuse tasand: · Elupaikade paljususe tasand: · Pärilikkuse paljususe tasand: CITES loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevad: · Sisenevad kohalikku toiduahelasse · Konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse · Võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele
sirge kehas iseendaga paralleelseks · Trajektoori kuju järgi eristatakse - sirgjoonelist liikumist - ringjoonelist liikumist - kõverjoonelist liikumist Pöörlemine · Pöörlemisel ehk rotatsioonil liiguvad kõik keha punktid mööda ringjooni nii, et ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks ning nende joonte tasandid on pöörlemisteljega risti · Pöörlemistelg võib asuda nii keha sees kui ka väljaspool keha · Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva
Millised on ressursid täna/ homme? Mida teevad konkurendid? Millised on alternatiivsed tooted? Planeerimise funktsioonid: Organisatsiooni kavandamine (asukoht, struktuur, ametikohad, protsessid) Personalijuhtimine (värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine) Infovahetus (protsessid, suunad, allikad, sisu) + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll PLANEERIMISE TASANDID Eristatakse kolme liiki plaane (Miller, Catt, Carlson 1996) Lühiajalised ehk Vahepealsed ehk Pikaajalised ehk operatsioonid taktikalised strateegilised Detailsus Väga detailne Mõningane detailsus Üldine Majanduskeskkond Suhteliselt vähe Mõningane Arvestatav
ajalugu. See on 1850-60. teooria. Kuid Marxi teooriale hingekella lüüa on v eel vara. Sotsiaalsest võrd susest unistavad paljud. Loosung "Vabadus", "võrdsus", "vendl us" on aktuaalne ka tänapäeval. Euroopa eliit aktsepteeris, et ühiskond koosneb klassidest ja ehitas vastavad ühiskonna institutsioonid. Ühelt poolt kodanlus oma institut sioonid ja teiselt poolt töölised omad (a/ü, kutseliidud, parteid). Seepärast on Eu roopas klassid valdavaks nähtuseks. 4. EBAVÕRDSUSE TASANDID M. WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant. Marxi heatahtlik kriitika. Aktsepteerib Marxi majandust ja vastuolusid, kuid see on vaid osa tõest. Klasside puhul on Marxil põhimõtteliselt õigus, kuid see vaid klassisituatsioon. Weber arendas edasi Marxi: tootmissuhted loovad eelduse klassi tekkeks, kuid vaja on veel muud,
Elundite koostöös vormitakse mõte häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine, mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades kas perioodilisi või aperioodilisi õhuvõnkeid, muutes ka õhurõhku. Võnked panevad tööle kuulaja kõrva, jõudes kuulmiskäiku ja teosse, kust info liigub närve pidi edasi ajju. - Suhtlusega on seotud eri tasandid: 1) Lingvistiline tasand 2) Füsioloogiline tasand (seotud tajuga) 3) Akustiline tasand (kui kõne liigub õhus) Häälik – väikseim kuuldeliselt eristatav hääldusüksus, kõnevahend. Häälikul peab olema piisav kestus, et me võiks tuvastada, mis häälikuga (vokaali või konsonandiga) on tegemist. Häälikud on konkreetsed, neid on võimalik tajuda ja hääldada (erinevalt foneemist, mis on abstraktne häälikupere, millel pole tähendust)
Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta kõigist tingimustest vaba kindlusega Cognito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kahelda saab vaid olemas olles. Ainult mu enda olemasolu on tõsi, pean ise olemas olema seda kahtlust sooritamas Keha ja hinge dualism kõik on lõplik. Meeled on eksitatavad, mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest. Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori).
kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 32. Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast nimeliselt!!!) ja põhiülesanded lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele
• Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid Uuring rahvuste kohta: • Lääne kultuuris nähakse positiivseid ja negatiivseid emotsioone vastandina (ei saa olla samaaegselt rõõmus ja kurb). Heaolu parandamiseks püütakse tõsta posit. emotsioone • Aasias dialektiline filosoofia, sobitab need vastandid teineteisega. Heaolu parandamiseks püütakse langetada negatiivseid emotsioone. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. 1. Sites – heaolu tasandid - personaalne - suhtetasand – ühendab kõiki - organisatsiooni tasand - kogukonna/ühiskonna tasand 2. Signs – heaolu tunnused igal tasandil • personaalne heaolu - enesemääramine ja kontrollitunne oma elu üle - enesetõhusus - füüsiline ja vaimne tervis • suhtetasand - armastus - hoolivus ja sidusus - emotsionaalne toetus • organisatsiooni heaolu - töötajate osalemine otsuste tegemisel - töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon - selged rollid ja produktiivsus
Otsus tervikuna siduv adressaadile. kvalifitseeritud häälteenamus - Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks on vaja, et poolt hääletaks 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast Lihthäälteenamus - Lihthäälteenamust kasutatakse muude kui seadusandlike aktide üle hääletamisel ning selle saavutamiseks peab 28 liikmesriigist poolthääle andma 15 liikmesriiki. 33. EL otsustusprotsessi olemus: otsustusprotsessi erinevad tasandid (I, II ja III lugemine), osapooled, peamised funktsioonid otsustusprotsessis. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku. 2. Euroopa Parlament võtab vastu oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu hääletajate lihthäälteenamusega (vastandina absoluutsele häälteenamusele, mida mainitakse seoses teise lugemisega)
rühmastandardite kujunemist. Eesmärk on mitte karistada tehtu eest, vaid parandada järgnevat käitumist. Paljud juhid kasutavad progresseeruvat distsipliinipoliitikat, mille põhjal korduvale õiguserikkumisele järgneb karmim karistus. Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma käitumist ja juhtidele aega tegeleda alluvaga, et korrigeerida tema käitumist. 22. Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Konfliktiks nimetatakse lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib emotsionaalne pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti baasiks on huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide erinevus või mittemõistmine. Niisiis – konfliktid tekivad seetõttu, et inimesed saavad asjadest erinevalt aru. Konflikti tekkimiseks peab üldjuhul olema vähemalt kaks osapoolt, erandina saab siin välja tuua sisemised konfliktid
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vas...
23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. · järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. · kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. · Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid: määravad vahetult näidatava (vägivaldsed sündmused jäävad enamasti lava taha). 24. Millised on loo esitamise tasandid teatris? · Kujutatud (vahetu) tegevus. · Jutustatud (vahendatud) tegevus. · Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga) 25. Defineerige mõisted kollision, konflikt, intriig, tegevus. · Kollisioon ("kokkupõrge") - konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek. · Konflikt - vastandlike tegelaste võitlus.
,,Äike" on oluline sest selle maali täpset tähendust pole suudetud välja selgitada. 6. Milliseid värve hakati eriti Tiziani mõjul laiemalt kasutama? Mida tead veel selle kunstniku värvikasutusest ja pintslitööst? Õlivärve, vanaduses maalitud teostes on tihti värvi väga paksult ja seda on vahel kantud lõuendile ka kahe sõrmega 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. ,,Maarja taevaminek" , noo need on mingid erinevad tasandid, nagu maal on pühakud, pilvedes on maarja.Tekib kolmnurkne kompositsioon. 8. Kuidas hinnatakse Tiziani portreeloomingut? Kellelt sai ta tellimusi? Kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, sai tellimusi paavst Paulus III ja Karl V ndalt 9. Kuidas maalis piiblistseene Vernonese? Mis on nendes vastuolulist? Ta maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone, näiteks pidulikke söömaaegu
kõlab: ,,Süsteem on elementide summa pluss veel midagi". See ,,veel midagi" on eeskätt struktuur igasuguste süsteemide oluline komponent, mis väljendab süsteemi osiste vahelisi suhteid / seoseid. Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik kogum. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad tasandid moodustavadki hierarhia. Teine (isegi veel universaalsem) omadus on avatus. Elementide arvus väljendub süsteemi liigendatus: mida rohkem elemente, seda liigendatum. Süsteem on seda seostatum, mida suurem on selle elementide vaheliste vastavate suhete hulk. Ettevõtete liigitus ettevõtte suuruse järgi Mikroettevõte kuni 9 töötajat Väikeettevõte 10-49 töötajat Keskmise suurusega ettevõte 50-249 töötajat Suurettevõte 250 ja rohkem töötajat
2 0 2 F=F0*cos wt kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele (võnkeamplituud saavutab max väärtuse) 22, Tasalaine (võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=A*cos(ωt-kx), k=2 π/ λ 23, Seisev laine, keele võnkumine Seisev laine- Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei
Äriühingute vormide võrdlus Ettevõtja õiguslikud vormid Õigusvormid Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Kirjanduses eristatakse tavaliselt kolme tüüpi ettevõtjaid: Tunnused · füüsilised isikud ka soolo- ehk üksikettevõtjad (ainuomandused), Vastutus täielik täielik piiratud piiratud piiratud · partnerlused (partnerships) täis- ja usaldusühingud, Juriidiline isik võib olla võib olla peab olema peab olema · korporatsioonid osaühingud...
Kokkuvõtteks: strateegiline planeerimine täidab eri rolle Strateegiline roll Analüüsivahend keerukate probleemide üle juurdlemiseks Väljakutse senistele arusaamadele Luua pika-ajaline vaade Eri üksuste tegevuse koordineerimine Plaanide elluviimisele suunatud roll (kommunikatsioon, eesmärgid, eelarve mõõdikud) Psühholoogiline roll (kaasatus, kindlustunne, tähenduse tajumine jms) Loeng 2. Väliskeskkonna analüüsi tasandid Makrokeskkonna analüüs võimaldab aimu () saada ettevõtte tegevust mõjutavatest muutustest; NB! Näitajate valik ja mõju sõltub konkreetsest tegevusharust NB! Makrokeskkond piiritletakse piirkonnaga, kus ettevõte tegutseb või plaanib tegutseda võimaldab ettevõtte tegevust kohandada ja/või muutuseid ära kasutada põhineb infol, mida saadakse massikommunikatsiooni vahendusel, uuringutest, erialaajakirjadest, konverentsidelt
Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel
Ülekandumine töö kandub üle vaba aega. Kui teen tööd siseruumis üksi, siis lähengi koju telekat vaatama ja krõpse sööma. Või nt puutöömees, kes teeb lauajalgu nikerdab vabal ajal barokseid kappe. Sisuliselt on vaba aeg ja töö sama, kuid Segmentatsioon (Parker) töö ja vaba aeg on eristuvad. Kell viis panen ukse kinni. Kuid vabal ajal ei tegele sellega. Töökaaslased on küll toredad, kuid vaba aega ei taha nendega veeta. Indiviidi tasandid. Vaatles muutujaid, mis töö ja vaba aja jures teatud ametites välaj tulevad. 7 4.11.2017 Mõisted Elukaar life-span Elukulg, elutee, elukäik (life-course) Elutsükkel (life-cycle) Elukaar vaba aja tegevused võivad mõjutada seda, kui kaua me elukaares aktiivsed oleme, kui pikk on, kas on lauge, kas kõrghetk kestab kaua. Elukäik kuhu tee viib? Valikud mõjutavad, kuhu suunda tee viib.
x protsessikeskne lähenemisviis x vastastikku kasulikud suhted tarnijatega. Kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev lähenemisviis ergutab organisatsiooni analüüsima kliendi nõudeid, kindlaks määrama protsesse, mille tulemusena toode rahuldab klienti, ning neid protsesse ohjama. 4.5. Kvaliteedi probleemide lahendamise meetodid Kui ettevõttes on kvaliteedi parendamine hästi motiveeritud ja juhitud, siis peaksid kõik ettevõtte töötajad ning tasandid järjekindlalt rakendama erineva keerukusega kvaliteedi parendamise projekte või tegevusi. Meetod Rakendus Andmete vorm Andmete süstemaatiline kogumine faktidest selge ülevaate saamiseks Vastavusdiagramm Suure arvu üksikobjekte puudutavate ideede, arvamuste või probleemide rühmitamiseks Võrdlus-analüüs Protsessi võrdlemiseks tunnustatud konkurentide omaga, kvaliteedi parendamise
mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest
· Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta. · Pincus ja Minahan (1973) tõid välja, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Süsteemiteooria: · Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana. · Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge). Süsteemiteooria: · Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid: · - Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad)
Tegemist on niisiis sellise seosega, mis on kokulepe inimeste vahel. o Horisontaalne (süntagmaatiline) ja vertikaalne (paradigmaatiline) tasand. Horistontaalne lisatakse uusi sõnu süsteemi Vertikaalne tasand tähendus selgub siis kui me asendame teise sõna. o Keeles on ainult idee ja kõla tasandid. (VMS) o Saussure semioloogia (teadus märkidest). o Levi-Strauss o Marksisim Marxi loogika on strukturalistlik. (marxi loogika: mistahes ka ei toimuks inimese maailmas, saame selle varjust leida tootlike jõude, tootlmis suhteid jne, mis tahes ka ei toimuks, selle varjus on struktulistlik loogika). o Freud psüühilised häired, pinged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
