jõudlus,aastajõudlus,eluajajõudlus.piimajõudlus- määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi,kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas.hinnatakse massi- iivet,kasvukiirust,toitumust,kehamassi,söödaväärindustLih ajõudlus-hinnatakse tapa ehk rümbamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.oleneb loomaliigist,toitumusest,vanusest,tõust ja sugupoolest. Jaguneb-nuumajõudlus ja lihajõudlus kitsamas mõttesLiha kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE- hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõna...
saada Akadeemiasse. Nad on ära öelnud teistest aukohtadest, kuid sinna tahaks Pierre saada, mis tal kahjuks ei õnnestu, ta kaotab valmised ühe häälega. Ühel täiesti tavalisel 1909. aastal tänavat ületades jääb Pierre hobuvankri ette. Tema surm on silmapilkne. Mehe surm laastab Marie täielikult palju edasisi aastaid on ta masin mitte inimene, isegi mitte ta oma lapsed ei suuda tuua leevendust leinale. Paar päeva pärast Pierre surma kirjutas Marie oma päevikus: ,,Ma ei tapa ennast, mul pole isegi soovi tappa. Kuid kas kõigi nende vankrite hulgas ei leidu mõnda mis laseks mul jagada mu armsama saatust?' Sorbonne'i- ülikooli kuhu töötas õppejõuna ta mees saab ta esmakordselt naisena töö. Täpselt sama mida ta tegi ta mees. Esmakordselt auditoorimisse minnes on see täis inimesi, kõik tahavad kuulata mis on Marie esimene lause, kas ülistus mehele, tänusõnad ülikooli juhatusele? Kuid esimene lause on täpselt see, kust jäi pooleli ta kadunud mehe
kus olid juba inimesed peal, ka neid mahutati koos kompsudega peale ja viidi Rakke vallamaja juurde, seal oli palju autosid. Peale lõunat hakkas autode voor liikuma Järv-Jaani poole. Autosid oli 12 või 13. Aga enne videvikku peeti ühel metsavahel voor kinni ja neid lubati metsa minna. Nad käisid muidugi ära ja ronisid jälle auto peale. Tee ääres oli ühe naise venna talu, ta tahtis enda viie aastase poja venna juurde viia, aga ei lubatud. Pimedas hakkasid nad jälle liikuma Tapa raudteejaama poole. Auto sõitis loomavaguni juurde ja neil tuli oma pambud vagunisse vedada. Vagunis olid kahel pool otsas kahekordsed narid. Nemad said koha ülemisel naril, pambud jäid alla. Vanaema ei mäleta, aga vist järgmisel päeval hakkas sõit Siberi poole. Nende vagunis oli üle 20 inimese. Kui rong liikuma hakkas oli pisaraid palju. Üks naine, kes oli tahtnud poja venna juurde jätta vandus hirmsasti, aga ei nutnud.
KESKKONNAKAITSE Mis on keskkond? Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK- is) kestab. Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt: - inimkonnast, keda on vaja kaitsta endi tegevuse eest - maapinnast koos taimestiku ja - loomastikuga - õhust, mida me hingame - veest, mida joome Mis on keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini. Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest. See abinõude kogum koosneb seadustest, määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju teg...
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Transport logistikas Nikita Nesterov I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-11 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Igapäeva elus mõistetakse transpordi all................................................................................3 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
Nad põhjustavad kahju näiteks Hawaii saarel ja Sitsiilias (Etna). Korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtimida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Laavavooludesse kütketud energia on kolossaalne ja nende kõrvalejuhtimiseks on tarvis rakendada umbes samaväärset energiat, mis läheb sageli osalt või täielikult raisku, sest laavavoolu toimumise täpne aeg ja koht ei ole ennustatavad. Vulkaanilise tuha sajud põhjustavad ebameeldivusi, kuid tavaliselt ei tapa inimesi. Küll võivad aga vulkaanilise tuha pilved ohustada lennukimootoreid, mistõttu lennutrasse vahel muudetakse, et vältida aktiivseid vulkaane ja nende purskepilvi. Lõõmpilv on üks kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. See koosneb tulikuuma gaasi (kuni 1000 °C) ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700 km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab ja oma teel kõike hävitab. 1902 hävines
EESTI MEREAKADEEMIA MERETEADUSKOND Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine REFERAAT TRANSPORT LOGISTIKAS Kristina Jermolajeva I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-12 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Transport.............................................................................................................4 Manteetransport...................................................................................................5 Raudteetransport................................
Kuna keskvõim oli nõrk ja maad killustunud, siis esines palju aadlike omavahelisi rüüsteretki. Kristlik Euroopa oli igast nurgast rünnakute all. Põhjast rüüstasid pea 300 aastat viikingid, maurid ületasid Püreneed ja ründasid Lõuna-Prantsusmaad, Araabia piraadid rüüstasid Vahemere rannaalasid, idast ründasid steppidest pärit madjarid ning põhjast saksid ja taanlased. On ime, et kristlik Euroopa selle kõik üle elas, kuid mis ei tapa teeb tugevamaks. Tänu pidevatele rünnakutele militariseerusid eurooplased väga kiirelt ja muutusid tugevaks sõjaliseks jõuks maailmas. Keskaja sõjaväest rääkides tuleb inimestele esimesena ette raudrüüs ratsarüütlid, kes otsustasid lahingu käigu. Rüütlivägi oli kahtlemata äärmiselt tugev eliitüksus, kes olid ametilt sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast anti heast perekonnast poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus temast sai paaz, seal
Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi
9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1.3 Käsipall Kehras Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971- 1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehras treeneritöö ning treeneri ameti võttis üle Evi Lauer.
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a VEHKLEMINE Referaat Juhendaja: Allan Vinter Tapa 2012 Vehklemine Vehklemine on sportlik kahevõitlus, milles vastased püüavad teineteist tabada vehklemisrelva torke või löögiga. Iga võistluse alguses seisavad vehklejad algasendis ja ootavad vastase rünnakut. Võitja on see, kes sooritab kõige rohkem sihtmärki tabavaid torkeid. Harilikult loetakse võitjaks see, kes 6-minutise võistlusaja jooksul torkab või lööb vastast 5 korda
Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7. jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetundiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, Takvere ja isegi Narva. Varustamine ja relvastus paranesid järjekindlalt. 14. jaanuaril vabastasid Kuperjanovi partisanidega ühinenud soomusrongid Tartu. Tartust tungisid väed edasi Valga poole. Lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel, Paju mõisa väljadel. Eestlased ja soomlased VS venelased ja lätlased. Langes leitnant Kuperjanov. Punaväed löödi puruks ja Eesti armee hõivas nii Valga, Võru, kui Petseri. Riigipiir oli vaenuvägedest puhas
Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede).
Pärast mingit viirust jäävad kehassse nn mälurakud ja selle arvelt tekib omandatud immuunsus. Kui nakatuda uuesti haigusega, siis mälurakud (lümfotsüüdid e valgeid vereliblesid) hakkavad kiiresti paljundama - T-lümfotsüüdid on fagotsüüdid e on võimelised nakatunud raku ümber mässida ja ära lagundama. On alles ka antikehi tootvaid B-lümfotsüüdid. Antikehad humoraalne reaktsioon antikehad blokeerivad ära nakatunud raku e antigeeni, ei tapa ära kuid märgistavad ära ja suunatakse t-lümfotsüütide poolt lagundamisele e Tapjarakud lagundavad nad ära. Allergia Organismi kiiks e reageerib ülitundlikult täiesti ohutule ainele - Allergeen aine mis põhjustab allergilist reaktsiooni o Organismis endas o Väliskeskkonnast - Allergeenid võivad olla o Toiduained: Tsitrulelised, piimavalk o Ravimid: aspiriin + analoogid, antibiootikumid, kontrastained
Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake
(Katku taganemise ajal haigestub Tarrou, kelle eest hakkavad hoolt kandma arst Rieux ja viimase ema )--"Tänan. Ma ei taha surra ja ma panen vastu. Aga kui mäng on kaotatud, tahan hästi lõppetada." -,,Ei selleks et pühakuks saada peab elama. Pidage vastu!" (Rambert kohtub oma armastatuga) Sel hetkel tahtis ta teha nii nagu kõik teised tema ümber ja uskuda, et katk võib tulla ja minna ilma inimeste südames midagi muutmata. Nad eitasid surma lõhna, mis uimastas ka need, keda ta ei tapa, nad salgasid maha, et olime kunagi hämmeldunu rahvas, kellest üks osa iga päev kadu põletusahju kurku ja haitus rasvase suitsuna, sellal kui teine osa ahelaid kandes, võimetuna ja hirmunult oma järjekorda ootas. Tänane öö oli aga lunastuse, mitte enam mässu öö. (Nüüd kui katk oli läbi, inimesed mõtlevad tulevikule, mitte enam minevikule, katkule, surnutele. Kõik ununeb.) Cottard, Tarrou, kõik need mehed ja too naine, keda Rieux oli armastanud ja kaotanud,
Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Palavatel päevadel vanaloomad lõsutavad varjus, väiksed aga mängivad. Lõvid käivad õhtuti jahil ja nad söövad endast nõrgemaid loomi. Nende jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt loomale lähedale, kui loom neid märkab ja ära jookseb, siis jooksevad nad talle järgi ja hammustavad kaelast neid. Lõvi ei tapa kunagi rohkem loomi, kui tal neid süüa on vaja. Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja võivad elada kuni 30 aastaseni. Lõvit kujutatakse väga palju ka riikide vappudel ja lippudel, näiteks Eesti vapp. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 4.2 Tiiger Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranz kasukas on korrapealt äratuntav. Ta on kaslaste liigi kõige tugevam loom
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossi...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6
Eestis üksikuid uurimusi. · 1913 väitekiri ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuriti häälikuid, häälikuajalugu. Kirjakeele arendamine 20.saj esimesel poolele 3 suunda: 1) Keeleuuenduslik (Aavik, Grünthal) 2) Konservatiivne (Jõgever, Leetberg) 3) Keelekorralduslik (Veski) 1908 Tapa keelepäev: · 6 esindajat kummastki linnast · Lähtepunktiks soome keeleteadlase keelekorraldussoovitused · Põhimõtted: normid peavad vastama keelekasutusele, olema arusaadavad ja otstarbekad. Arvesse võtta keeleajalugu, murdeid ja rahva kõnekeelt. · 1909, 1910, 1911 järgmised keelekonverentsid · EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu
35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra 36104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36105180673 Eino Luige Saku 46209010485 Juulia Tubin Kallaste 36312110930 Kaspar Veesimaa Tapa 36404050446 Reijo Bauman Tartu 36408240148 Arnold Merilaid Keila 46604030496 Malle Ligi Pärnu 46710100356 Airi Põld Paldiski 46711080030 Kristel Astok Kiili 36809050610 Aadu Malva Paldiski 46809140289 Kristiina Oks Kohtla-Järve 36901050084 Ahti Tubin Kadrina 46902200391 Evelin Põld Haapsalu
mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1
Zarathustra" . Nietzsche tervis oli kaostavalt nõrk, ja aja möödudes haigused temas aina süvenesid. Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. Sellele näivale paradoksile vastab Nietzsche ise oma autobiograafilises teoses "Ecce Homo." Haigus, vastupidi, õhutas tema võimutahet, sellest sai elamisiha stimulaator. Just haigus oligi see, millest tekkis Nietzsche filosoofia. "Mis ei tapa, teeb tugevaks." Kuid ka võimutahet Nietzsche ei kiida heaks. Selleks puudub vajadus. Moraali tekkest Oma teoses "Moraali geneolooogia" uurib Nietzsche kuidas on tekkinud moraal, mõisted "hea" ja "halb." Miks on arvatud, et "hea inimene" on "väärtuslikum" kui "halb inimene" inimkonna kui terviku seisukohalt. Äkki on vastupidi? Kõigepealt tuleb luubi alla võtta moraalsete väärtuste endi väärtus. Kas näiteks altruism on tõesti väärtus iseeneses
palvetada, et K. oleks väärt kandma seda krooni, mis sinna on asetatud. XIII Süda Konradini ette tuli prantsuse rüütli poeg Guillaume de Montepervier. K. tahab ta tagasi Anjou hertsogi juurde saata, kui G. palub, et võiks hoopis K. eest võidelda. K. annab mehe Ruperti hooleks. Rupert otsustas Guillaumega võidelda. G. oleks võinud Ruperti tappa, sest oli mõõgavõitluses osavam, kuid ta viskas mõõga käest ja ütles, et ei tapa K. vapraimat rüütlit. Siis ütles R., et G. on nüüd sõber, mitte enam vaenlane ja temast sai K. sõjamees. K. näeb unes, et on kerjusepoisiks riietatult Sitsiilias ja kohtab oma onu Ludwigi abikaasa kaksikõde, kes palub talt kuningas Konradini poole pöörduda, et too päästaks ta poja Palermo vangikeldrist. XIV Mõõk K. lahkus Roomast. Ta vägi oli suurem kui kunagi varem. K. sõitis esimest korda üle oma kuningriigi piiri
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval!" 2) Ära tee endale ebajumalaid, pilte, mis esitavad nelijalgseid loomi, linde või kalu. Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida. 3) Ära võta Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu, sest Jehoova ei jäta seda karistamata. 4) Pühitse puhkepäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkpäev. 5) Austa oma isa ja ema, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mida Jumal sulle annab. 6) Ära tapa. 7) Ära riku abielu. 8) Ära varasta. 9) Ära valeta. 10) Ära ihalda ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit, ega midagi, mis kuulub temale.
sammul juhendama guru · Meditatsioon ja vaimse distsipliini tee. See tee hõlmab mitmesuguseid vaimseid distsipliine, sageli ka keha ning südame ja mõistuse. harjutused on sellel teel väga süstemaatilised ning õpilane liigub ühelt tasandilt teisele. · Ahimsa. tähendab mittetapmist või mittevigastamist.Hinduismis peetakse nii inimeste kui ka loomade elu pühaks.Ahimsa pühimõtte jälgija ei söö liha ega tapa või haava kunagi ühtegi elusolendit Püha lehm. Hindud on sajandeid austanud ja kaitsnud lehma ning lehma tapmist on peetud raskeks kuriteoks.Lehm on tähtis nii India majanduses-kui ka usuelus.Lehmad söövad taimi ja toodavad piima, millest tehakse jogurtit, juustu, ja ghee'd.Härgadega küntakse maad, kuhu külvatakse vilja.Põllumajandus india külades sõltub paljuski lehmadest ja härgadest, mistõttu neid austatakse nagu ema ja isa. Palverännak
mõlemad alkoholilembelised, jõhkrad ja vägivaldsed, kellel polnud probleem jõhkrutseda kaitsetute naisterahvastega, loomadest rääkimata. Tegelikult oligi tüdrukul tunded hoopis kellegi teise vastu, kuid isa tahtmine oli kõigest üle. Elu Madjakuga tõotas tulla tõeline piin ja teose lõpus juhtubki nii, et kunstnik Toomasel on tütarlapsest sedavõrd kahju, et ta aitab kaasa Madjaku surmale, mis muudab täielikult mitmete inimeste elu paremaks. Toomas ei tapa Madjakut jõhkralt ja otseselt, tegelikult ta ei suudaksi, sest Madjak oli väga tugev ja võitmatu. Toomas lihtsalt katab ühel õhtul salliga kinni sootalu maja akna tulukese ja Madjak upub 3 justkui ise laukasse ilma otsese ,,kaasabita". Asjaga lähemalt seotud olevad tegelased teadsid Toomase teost ja olid talle tänulikud, mitte ei mõistnud teda hukka, sest Madjak oli väga halb
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interne...
vabaajakeskus, Tartu Eeden, Tartu Rebase Rimi, Tartu Anne Selver, Tartu Zeppelin; · Ida-Virumaa-Jõhvi Jewe Keskus, Kohtla-Järve Vironia Keskus, Narva Astri Keskus, Sillamäe SK-Market (Konsum); · Pärnumaa-Pärnu Kaubamajakas, Pärnu Port Artur 1, Pärnu Ülejõe Selver, Vändra Konsum; · Lääne-Virumaa-Rakvere Kroonikeskus, Rakvere Põhjakeskus, Tapa Bussijaam; · Valgamaa-Otepää Maxima, Tõrva Maxima, Valga Selver; · Järvamaa-Paide Selver, Türi Säästumarket; · Jõgevamaa-Jõgeva Kaubahall, Põltsamaa Selver; · Raplamaa-Märjamaa Säästumarket, Rapla Maxima; · Hiiumaa-Kärdla Selver; · Läänemaa-Rannarootsi Keskus; · Põlvamaa-Põlva Edu Keskus; · Saaremaa-Kuressaare Saare Selver;
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
sameelselt mainitud tutvus isa Goriofga suleb Rastignacile Restaud'de maja ukse veel enne, kui ta aru saab, mis ta valesti oli teinud). 268 Sõnade mitmekülgne ja hädaohtlik loomus tuleb ilmsiks ka Rastignaci ja Vautrini ,,duelli" puhul. Esmalt jääb pansionäridele ning lugejalegi Vautrini kõnest mulje, et solvamisest tõusnud tüli lahendatakse tõepoolest relvadega. Nii küll ei lähe, kuid kähe mehe sõnaline kahevõitlus pole vähem pingeline ja ohtlik. Vautrin ei tapa Rastignaci, kuid igal juhul ründab teda, astudes välja ,,normaalse" maailma ja selle konventsioonide vastu ning õhutades Rastignaci endaga ühinema. Seda mitte ainult Tailleferide varandusele ligipääsemise plaanis, vaid oma mõtteviisis üldse. Viimases on ta edukam kui esimeses - Vautrini kaval plaan läheb nurja, kuid kord avanenud vaade Vautrini maailma ei jäta Rastignaci hiljem enam päriselt rahule.
tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks. MÕTTEKRIIPS Mõttekriips pannakse 1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled - kõik jätsid hea mulje. 2) kiillause eraldamiseks: Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad:
Tennessee WILLIAMS draamad 1. “Klaasist loomaaed” - Manipuleerimine, sotsiaalne ebapädevus, perekond. Puudega inimese raskused. Põgenemine ebameeldiva reaalsuse eest. 2. “Tramm nimega Iha” - Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama kõikide tehtud vigade pärast kohati suuremat hinda, kui arvatagi oskasid. Filmid: PÖFF 1. draama “Mustang” - Naiste ja meeste ebavõrdsus. 2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks. 3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest, kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust. Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
2200 meest 27. XI 1918 valitsuse otsus alustada kaitsesõda Nõukogude Venemaa vastu ja kuulutada välja üldmobilisatsioon (2124-aastased); vägede juhtimine: · kaitseminister (Päts) tegevuse koordineerimine · kaitseministri j. a. peastaap (major Andres Larka) · diviis (Aleksander Tõnisson) · Kaitseliit (Ernst Põdder) 4.2 Sõja etapid, olulisemad sündmused Narva rinne: · 6. XII 1918 Punaarmee pealetung · 16. XII 1918 Rakvere · 24. XII 1918 Tapa · I 1919 Aegviidu Lõunarinne: · XII 1918 Võru · 17. XII 1918 Valga · 22. XII 1918 Tartu · I 1919 Mõisaküla, Mäo, Jõgeva 2.6. I 1919 murdelahingud 9. I 1919 Tapa vabastamine 17. I 1919 Utria dessant 19. I 1919 Narva vabastamine 4.3 Murrangutegurid ja võidu põhjused · korra kehtestamine maal valitsuse emissarid, mobilisatsioon · vabatahtlikud löögiüksused · väejuhtimise reorganiseerimine ülemjuhataja staap
Kaubandus 1870 avati esimene raudteeliin, Paldiski-Tallinn-Tapa-Rakvere-Narva-Peterburg. Raudtee üldse tõi kaasa välis- ja transiitkaubanduse arengu. Tänu sellele sai vene turule vedada kergestiriknevaid toiduaineid (piima- ja lihatooted). Linnastumine 1862 elas Eesti linnades ca. 64 000 inimest, siis 1914 oli see arv juba 250 000. Rahvuslik koostis oli põhiliselt jaotatud eestlase ja sakslaste vahel. Uued alad tekkisid raudteejaamade juurde ja tööstusettevõtete lähedusse. Nt. Tapa, Jõhvi, Otepää, Sindi Ühistegevus Esimesed ja vanimad on piimaühistud- 1898 Lõuna-Eestis Antslas. Masinaühistud (rehepeksumasin), maaparandusühistud. 1920 avati Jaak Tõnissoni ettevõtmisel esimene Eesti rahvuslik pank- Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Sajandi alguses asutati panku kõigisse Eesti suurematesse linnadesse ja nendel oli suur mõju ühiskonnas. Tsarismi rahvuspoliitika Venemaa rahvuspoliitika aluseks on olnud idee ühtsest ja jagamatust Venemaast
*** *** Mõmm mõmm, mõmm mõmm, Sill soll külm bassein, Naerab karjujõmm. kui sa hullad vees. Olen hirmus unine, Kurvalt, lõbusalt, kurvalt lõbusalt, Nurr, nurr, nurr, nurr, nurr. väikseid laineid tee. *** Õiged: *** Hiiretips läks putru keetma, Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! Tipa tapa tibule. Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! Sidus saba põlleks ette, Näe, apelsinid veerevad, pani paja tulele. on seepärast läinud teele nad, Võttis kulbiks käpaküüne, et laps neid süüa saaks! hakkas putru maitsema. *** Sabaots läks sõlmest lahti, 26 hakkas putru segama
Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut. Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni. P hakkab mõtlema selle mehe omaste peale ja kahetseb oma tegu. Ta vaatab ka vaenlase nime see oli trükkal Gerard Duval. Ta sureb. Lõpuks jääb rinne rahulikumaks ja P hakkab omade juurde roomama. See õnnestub ja kõik on rõõmsad, et surnuks peetud P elus on. X P, K, A, M, L, T ja Datering pannakse üht mahajäetud küla valvama, kus asub toiduladu. Elama asutakse betoneeritud keldrisse
halli kivi sarnatseks saan. Ka on see vanamees ilma südameta ja ei mõtlegi veel surma peale. Aga ma tean, et ta süda ta oma ütlemise järele ühe linnu sees on, siis soovin ma, et see lind saaks kinni püütud ja süda välja võetud, et siis vanamees ära sureks ja ma sel kombel vaba põlve saaks. Seepärast palun sind, armas noormees, et sa läheksid seda lindu taga otsima, ja kui sa teda leiad, siis võta ta kinni ja tapa ära ning too süda ühes siia. Ma tean, see lind on küll väga kaugel siit, ühes kirikus, aga ma loodan, et sa saad seda leidma." Kui jutt tüdrukul räägitud olnud, pannud ta nooremehele leiba ja mõnda muud teemoona kaasa ja saatnud teele. Kui noormees juba tüki maad oli edasi rännanud ja kõht kaunis tühjaks oli saanud, võttis ta reisitasku välja, laotas rätiku laiali maa peale ja hakkas sööma. Enne aga, kui ta veel leiba suhu ei olnud pistnud, hüüdnud ta: "Hei
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
" · Ära tee endale ebajumalaid, pilte, mis esitavad nelijalgseid loomi, linde või kalu. Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida. · Ära võta Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu, sest Jehoova ei jäta seda karistamata. · Pühitse puhkepäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkpäev. · Austa oma isa ja ema, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mida Jumal sulle annab. · Ära tapa. · Ära riku abielu. · Ära varasta. · Ära valeta. · Ära ihalda ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit, ega midagi, mis kuulub temale. Kuldvasika kummardamine - Mooses viibis Siinai mäel kõneledes Jumalaga. Samal ajal olid teised mäe jalamil laagris. Kuna Mooses viibis mäel liiga kaua, kogunesid nad Aaroni ümber ning palusid tal teha neile jumal, kes käiks nende ees, sest nad ei teadnud, mis on Moosesega juhtunud
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
kulutab. Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab. Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima. Jalutab täitsa harjumatut teed pidi, ka ise teadmata, miks ja avastab Svidrigailovi ühest kõrtsist. Raskolnikov tahab välja uurida, ega tollel Dunjaga mingeid plaane pole (loomulikult on, aga ega ta siis tunnista) ja ajavad pikalt juttu. Svidrigailov seletab oma noorest pruudist jne. Tegelikult oli juba varem Dunjale kirja saatnud, öeldes et tal on hästi hea saladus ja et ta tahab kokku saada.
Viljandi ja Pärnuni Mis linnas asus suurem osa selle tööstusharu ettevõtteid? Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Tööstusettevõtteid rajati ka väiksematesse linnadesse, Kunda ja Aseris- tsemenditööstus. 1858. Narvas Kreenholmi manufaktuur (paartuhat töölist) Raudtee mõju: a)tööstuse arengule: b)kaubanduse arengule: kaubavahetusvõimalused, arenes ka sisekaubandus c)asutuste kujunemisele: raudtee äärde kujunesid asulad Tapa, Jõgeva, Mõisaküla 20.saj alguseks oli kõigi Eesti linnade vahel raudteeühendus. Raudteevõrgu ühendus ühendas Eesti Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga. Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid
kindlasti külma närvi, alguses ei pruugi minna kõik hästi, see mida teenid maksad jälle kõigile ära ning see viib motivatsiooni alla. Naljatades lisas ta, et noor kellele ei meeldi rutiin sobib kindlasti ettevõtlus sest igav ei hakka kunagi, lahendad probleeme ning üritad ettevõtet aina paremaks teha. Lõpuks kui see õnnestub oled rahul oma tööga ja see tekitab hea tunde. Ettevõtja ise vihkab rutiini, ta lisab et see, mis ei tapa, teeb tugevaks, vaid nii karastubki teras. 5 2. ETTEVÕTLUSPROTSESS LUUKA PUHKEMAJA NÄITEL 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on? Ettevõtlust kui definitsiooni on raske panna. Ettevõtluse erinevaid valdkondi on palju. Mina toon välja mõiste, mis on mulle kõige rohkem arusaadavam ning mõistlikum. Ettevõtlus on kui igapäevaste tegevuste ja toimingute kogum, mis on tihedalt seotud
Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. URMAS LATTIKAS Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, dzässpianist ja ansamblijuht. Lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal.1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup" 'i laureaat 1990. JAZZKAAR Jazzkaare festival toimus 23korda see aasta ning see rahvusvaheline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
