Läänerindel muutusteta (68)

“Läänerindel muutusteta” ( Erich Maria Remarque )
Tegelased:
Paul Bäumer (P) – peategelane *
Pauli kaaslased:
Albert Kropp (A) *
Müller V (M) *
Leer (L) *
* = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud.
Tjaden (T)
Haie Westhus (H)
Stanislaus Katczinsky e. Kat (K)
Kemmerich (KE)
Heinrich (HE) - kokk
Himmelstos (HI) – allohvitser, jaoülem
Sisu:
Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased.

I

Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d. T ja M lasid suure pesukausi suppi täis panna. Samuti sai igaüks palju sigareid, sigarette ja närimistubakat.
Hiljem lähevad P, L ja A oma kaaslast KE-d vaatama, kes sai kuuli reide. Nad võtavad kaasa ka tema asjad. Kohale jõudes selgub , et KE jalg on amputeeritud ja ta ise on suremas. KE kurdab , et ta kell on varastatud.
M leiab KE nahast lendurisaapad üles ja tahab neid endale saada. Nad ei julge aga KE-le jala amputeerimisest rääkida ja M lõpetab saabaste lunimise. Kuna KE-l on valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub.

II

Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne.
KE on saanud teda, et ta jalg on amputeeritud ja ta on masenduses . KE saab aru, et ta on suremas ja ta lubab P-l oma saapad M-le viia. P istub KE voodi juures ja mööda KE põski voolavad pisarad. Lõpuks KE sureb ja P viib saapad M-le.

III

Väeosasse tuuakse uusi mehi juurde. Need on noored nekrutid . Kat pakub ühele nekrutile suure portsjoni valgeid ube. Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna suudab ka kõige raskemates olukordades vajalikku hankida, olgu see siis toit või õled magamiseks.
Nad arutlevad sõjaväekorralduse mõttetuse üle, kuna võimu saades muutuvad paljud tundmatuseni ja tahavad ainult oma võimu alluvate üle näidata. Parimaks näiteks peavad nad Himmelstos-i. T tuleb ja teatab , et HI tuleb rindele.
T vihkab HI kõige rohkem, kuna T oli voodimärgaja ja HI teda sellest “laiskusest” ümber kasvatada üritas. Selleks pani ta teise voodimärgaja temaga samasse kahekorruselisse narisse magama (üks päev magas üks üleva, teine päev teine). Kättemaksuks ründavad nad HI-d siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda.

IV

Rühm saadeti kaevikuid kaevama . M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas . P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad K-ga tagasi tulles neist praadi teha
Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised. Mehed paigaldavad oksatraadi ja jäävad autosid ootama, mis nad tagasi peaks viima. Algab rünnak. Esmalt rünnatakse lennukitega. Üks nekrut laseb omal püksid täis. Pihta on saanud ka üks kolonn ja hobused , kes on raskelt vigastatud ja karjuvad metsikult . Lõpuks meeleheitlik karjumine lakkab – hobused lastakse maha. Algab jälle rünnak. Rühma varjub kalmistule. Maad tabab väga palju mürske. P varjub ühte mürsuauku, mille põhjas on laip (ollakse kalmistul), kuid P ei hooli sellest. Algab gaasirünnak. P paneb gaasimaski pähe ja aitab ka ühel nekrutil selle pähe saada. Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab .
Rünnak lõpeb. Maa on segamini pööratud ja laibad on kõikjal laiali. Üks nekrut on raskelt viga saanud. Nad tahavad talle halastuslasu teha, kuid inimesi tuleb juurde ja nad ei tee seda. Üllataval kombel on kannatanud vähe. Veoautod jõuavad kohale ja mehed viiakse rindelt minema.

V

Mehed arutavad, mida nad teeksid, kui sõda lõppeks. HI tuleb nende juurde ja üritab nendega esmalt sõbralikult vestelda . Teda üllatab vaenulik suhtumine ja T hakkab teda sõimama. HI vihastab ja läheb kaebama . T läheb end varjama.
Veltveebel tuleb kiis HU-ga ja tahab T-d näha. Ta kaaslased väidavad, et ei tea, kus T on. Hiljem tulev HI nende juurde ja mehed vastavad ta küsimustele ikka irooniliselt, eriti Kropp. Loenduse ajal küsitakse ka T kohta. Tema rühmakaaslased aga räägivad HI tegudest ja ka voodimärgamisega seotud juhtumist. Siiski viiakse T ja A kartsa, kuid nad saavad siiski loodetust kergema karistuse.
K ja P lähevad hanesid varastama, et praadi teha. Paari sigareti eest viiakse nad enne märgatud maja juurde, kus kostus hanede häält. P ronib üle aia, kuid teda ründab valvekoer. P laseb koera maha ja põgeneb koos hanega. Nad küpsetavad hane ja söövad seda. Pool hanest viiakse kartsa T-le ja A-le.

VI

Minnakse jälle rindele. Nähakse suurt kuhja uusi puusärke, mis on mõeldud neile. Suureks probleemiks on rotid , kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb.
Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja rünnak on väga tugev. Mitu punkrit hävitatakse, kuid nende oma peab veel vastu. Nekrutitel hakkavad närvid üles ütlema. Üks nekrut, kes tahab välja minna, pekstakse läbi, et tal “mõistus tagasi tuleks”. Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina…
Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud. Päevad mööduvad. Rünnakud vahelduvad vasturünnakutega. Üks sõdur on pihta saanud ja karjub, kuid teda ei suudeta leida (kõhuli karjudes on hääle suunda raske kindlaks teha). Teda aga ei leita ja hääl muutub päevadega vaiksemaks, kuni ükskord kostub korinat. Rotid muutuvad aga järjest paksemateks…
Ükskord satub P HI-ga koos varjendisse. Kõik jooksevad sealt välja rünnakule, kuid HI varjub nurka. P peksab ta varjendist välja. Rahulikematel tundidel õpetavad vanemad sõdurid nekruteid, kuid lahinguolukorras unustavad nad kõik õpitu.
Rindelt naastes on alles ainult 32 meest…

VII

Kompanii saab juurde täiendust. Sõdurid üritavad unustada rindeõudusi ja huumorimeelt säilitada. Õhtul minnakse kanalisse ujuma ja kohtutakse 3 prantslannaga. Lepitakse kokku, et õhtul minnakse neile “külla”. Kuna mehi on 4 ja naisi 3, siis otsustatakse T täis joota, et ta magama jääks. Plaan õnnestub. Selleks, et prantslannade juurde pääseda, peavad nad üle kanali ujuma. Kingituseks võtavad nad kaasa sõdurileiba, maksavorsti ja sigareid. Nad ujuvad üle kanali ja jõuavad maja juurde. Neil on jalas ainult säärikud, riideid pole. Nad lähevad majja.
Järgmine päev saab P puhkust ja sõidab koju. Enne lahkumist käivad nad veelkord teiselpool kanalit. Ta jõuab koju ja vastab ema ja õe küsimustele. Tal on sõjast väga ebameeldiv rääkida. Ta saab teada, et ta emal on vähk. Sõjast rääkides ilustab P tegelikku olukorda, et perekond ei muretseks.
Linnas kohtab ta majorit, keda ta alguses ei näe ja kes seetõttu vihaseks saab. Pärast vabandamist loobub major karistamisest. P on väga vihane ja paneb erariided selga . Ta läheb kasarmusse oma tuttavale külla. Seal kohtab ta oma vana kooldirektorit ja ka kooli kojameest. Kuna nad direktorit ei sallinud, siis nad muudavad ta elu võimalikult raskeks ja toovad talle pidevalt kojameest teeskujuks.
P läheb ühele hukkunud sõduri emale külla. Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis.

VIII

P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur vene sõjavangide laager . Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa.
P-d tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige – ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud.

IX

P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser . Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele. Sel ajal algab aga rünnak ja P varjub ühte pommilehtrisse. Ta kuuleb vaenlasi liikumas ja ta teeskleb lehtris surnut . Järsku hüppab üks vaenlane lehtrisse ja P ründab teda noaga, kuid ei tapa teda. Hommikul vaatab P vaenlase vigastusi ja seob ta haava kinni. P hakkab mõtlema selle mehe omaste peale ja kahetseb oma tegu. Ta vaatab ka vaenlase nime – see oli trükkal Gerard Duval. Ta sureb.
Lõpuks jääb rinne rahulikumaks ja P hakkab omade juurde roomama. See õnnestub ja kõik on rõõmsad, et surnuks peetud P elus on.

X

P, K, A, M, L, T ja Datering pannakse üht mahajäetud küla valvama, kus asub toiduladu. Elama asutakse betoneeritud keldrisse. See võimaldab neil palju maitsvat toitu süüa ja nende elu on päris hea. Probleemiks on äge sõjategevus ja seetõttu nende pihta tulistamine . Laost leitakse aga palju sigareid, šokolaadi jms. Ning meestele nende elu meeldib.
Mõni nädala hiljem kästakse neil küla maha jätte ja nende mugav elu saab läbi. Nad võtavad kaasa nii palju toitu ja sigareid, kui saavad. Seejärel saadetakse nad üht küla evakueerima . Algab aga tugev rünnak ja A saab põlve haavata , ka P saab haavata. Lõpuks õnnestub neil välislaatsaretti pääseda. Hiljem viiakse nad sanitaarrongile. A olukord halveneb ja ta tõstetakse rongilt maha. Ka P teeskleb oma tervisliku seisundi halvenemist, et koos A-ga olla.
Nad viiakse katoliku hospidali. Palatis olevatele meestele ei meeldi nunnade palvetamine . Surema hakkavad mehed viiakse suremisruumi, kust nad tavaliselt tagasi ei tule. Ka üks nende palatikaaslasi – Peeter viiakse sinna. Ta lubab, et tuleb sealt veel tagasi.
A jalg amputeeritakse. Päevad mööduvad. Ükskord avaneb palati uks ja kõigile üllatuseks tuuakse Peeter tagasi. P jalg paraneb ja ta liigub juba palatis ringi. Sellisel juhul on A pilk talumatu .
Ühe palatikaaslase naine tuleb teda vaatama. Ta pole oma naist 2 aastat näinud. Ta on enne koos palatikaaslastega kokku leppinud, et nad valvavad abikaasa tulle palati ust, et arst ei tuleks. Ta ütles, et pole oma naist nii kaua näinud ning ei tea kuna teda jälle näeb – seetõttu peab ta teda lihtsalt saama. Ta abikaasa nõustub. Kõik laabub hästi ja nad ei jää arstidele vahele.
P läheb tagasi rindele ja peab A-ga hüvasti jätma. See on mõlemale väga raske.

XI

P ei loe enam nädalaid. Kõik on tülpinud ja masendunud. Üks nende kaaslane Datering põgeneb, kuid ta arreteeritakse. Mitmed P kaaslased/sõbrad on surma saanud. M sai valgustusraketi kõhtu.
Saksa sõdurite toit on vilets ja mehed on nälginud. Laskemoon on otsakorral ja kahurid on ülekoormatusest kõverad. Kõik saavad aru, et Saksamaa kaotab sõja.
Kuud mööduvad. Ühes lahingus saab K mürsukilluga säärde. P hakkab teda seljas ära kandma. Suure pingutusega jõuab P lõpuks sidumispunkti. Seal avastab ta, et K on surnud – transportimisel on ta granaadikillu pähe saanud.

XII

On 1918 sügis. Kõik räägivad rahust. P on masenduses. Ta tunneb, et on üksi ja lootusteta. P langes oktoobris 1918. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud – ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.